|
Riik ahvatleb naisi sünnitama
 Kai Kalamees
 Rahvaliitlane Allik hindab hüvitist ainulaadseks eksperimendiks
Uuele toetusele kulub tuleva aasta eelarvest 440 miljonit krooni
|
 |
|
Valitsus usub, et vanemahüvitis toob uuel aastal 400–500 lisasündi. Need lapseootel noored naised kuulasid eile sünnituseelset loengut Pelgulinna sünnitusmajas.
Foto: Marko Mumm |
|
EMAPALK: riigikogu saalis kaikus eile pärastlõunal võimas aplaus, kui saadikud kiitsid 61 poolthäälega heaks vanemahüvitise seaduse. Aplodeeris vaid saali üks pool, sest valitsuse vanemapalga variant on vastuvõtmatu Keskerakonnale ja Mõõdukatele.
Kogu aasta inimeste meeli köitnud ja ühiskonda lõhestanud emapalga debatt jõudis eile vahefiniðisse, kui riigikogu kinnitas vanemahüvitise seaduse, millest loodetakse sündimuse kasvatamise imevitsa.
Jaanuaris jõustuva seadusega võtab riik kohustuse maksta sünnitanud naistele 225 päeva jooksul sisuliselt edasi nende varasemat palka. Laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamise alampiir on 2004. aastal 2200 ja lagi 15 700 krooni kuus. Kolme keskmist palka või sellest enam teeninud sünnitajad saavad kuus kätte 12 200 krooni, sest hüvitiselt arvatakse maha tulumaks. Tuleva aasta riigieelarve lubab uuele toetusliigile kulutada 440 miljonit krooni.
Vi
| Vanemahüvitise reeglid
• Riik maksab alates 2004. a hüvitist lapse 11-kuuseks saamiseni. Kuna hüvitist hakkab ema saama pärast 140-päevast sünnituspuhkust, saavad seda täiel määral ka augustis sünnituspuhkusele jäänud naised.
• Kui laps on sündinud enne 1. jaanuari, makstakse hüvitist aasta algusest kuni lapse 11-kuuseks saamiseni.
• Hüvitis võrdub reeglina ema töötasuga, mida arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. 2003. aasta eest seda tagasiulatuvalt ei saa.
• Hüvitise maksimumsuurus on 2002. aasta kolm keskmist kuupalka ehk 15 700 krooni. Miinimum on 2200 krooni, mida makstakse mittetöötanud naistele.
• Kui vanemad soovivad hüvitist kasutada kordamööda, tuleb neile esitada ühisavaldus 14 päeva enne uue kuu algust. Arvutamise aluseks on töötundide arv kuus.
• Miinimumpalga või sellest väiksema tulu teenijad hakkavad saama kuupalga alammäära ehk 2480-kroonist hüvitist.
• Isal tekib õigus hüvitisele pärast seda, kui laps on saanud pooleaastaseks; selleks peab ta jääma lapsehoolduspuhkusele. See piirang ei kehti, kui ema on surnud või ei täida vanemlikke kohustusi.
• Hüvitise saamise ajal on vanemal õigus töötada osalise tööajaga. Hüvitis väheneb, kui teenitud tulu on hüvitise määrast suurem. Uus hüvitis oleks liidetud tuluga ja jagatud 1,2-ga, sellest omakorda on lahutatud tulu.
• Kui perre sünnib 2,5 aasta jooksul uus laps, on õigus saada sama suurt hüvitist, kui maksti eelmise lapse eest.
Allikas: EPL
|
imase kümnekonna aasta vältel pole ükski teine seadus põhjustanud avalikkuses nii tuliseid vaidlusi kui võimuliidu pakutud sissetulekust sõltuv vanemapalk. Emotsioonidest oli kantud ka viimane parlamendi- arutelu. “Meis on süvenenud usk, et kui üldse midagi kallutab Eesti rahvastiku arengut positiivses suunas, siis just see seadus,” ütles Reformierakonna esimees Siim Kallas. “Raevu ja viha vanemahüvitise vastu on mõistuspäraselt raske seletada, sest see koondus peamiselt ülempiiri vastu.”
Kallas osutas alampiiriga seotud ohtudele, mis võivad tekitada uute lastekodude rajamise vajaduse. Kolme nädala eest hüvitise suurtele vahedele vastu astunud Rahvaliidu nimel esines fraktsiooni aseesimees Jaak Allik. Tema väitel on tegu kogu Euroopa mastaabis ainulaadse sotsiaalse eksperimendiga. “Kui see seadus on aasta kehtinud, tuleks väga põhjalikult analüüsida, mis efekti see on andnud, millistest tuludetsiilidest on sünnitajaid juurde tulnud ja kuidas jaguneb raha eri sissetulekuga emade vahel,” lausus Allik.
Keskseks pidas ta küsimust, mis saab edasi lastest, kelle vanematele maksti 2200-kroonist hüvitist. Alliku sõnul sunnib Eesti demograafiline seis eksperimenteerima.
Diferentseeritud vanemahüvitise maksmist peavad ebaõiglaseks ja väikese kildkonna huve teenivaks Mõõdukad ja Keskerakond. “Lastele hinnasildi külgeriputamine läheb vastuollu ühiskonna õiglustundega. Pole euroopalik, kui osa ühiskonnast määratakse igavesse vaesuse nõiaringi,” ütles keskerakondlane Marika Tuus. “Riik ei tohi vahet teha. Riik ei tohi ühist avalikku raha jaotada nii, et jõukatele rohkem.”
Koalitsiooni toetas seaduse vastuvõtmisel ka Isamaaliit. Hääletamata jättis Keskerakond. Vanemahüvitise seadus sai vastuhääled Mõõdukatelt.
Andres Kork (Res Publica) Järgmise aasta lastetoetuse kogusumma on umbes 2,1 miljardit krooni, sellest 820–830 miljonit krooni on kas toetuste suurenemine või uus toetus. 820 miljonit on pretsedenditult suur tõus. Nii et öelda, et midagi sai vähe, on halb ja vale. See on tegelikult piiri peal, mida järgmise aasta eelarve üldse võib välja kannatada. Kõik, kes me oleme käinud eri vaadetega inimeste hulgas, oleme harjunud, et diskussiooni lõpetab küsimus, kas see toetus ikka kindlasti tuleb.
Katrin Saks (Mõõdukad) See seadus ei täida talle kaugemas perspektiivis seatud eesmärke. Pigem vastupidi, suurendab sünnitusiga ja vähendab laste koguarvu. Peame vastutustundetuks riigipoolset raha jagamist, mis kihistumist süvendades eelistab niigi hästi toimetulevaid peresid. Peame rumalaks valitsuse poliitikat, mis on jätnud arvestamata avaliku arvamuse ja kodanike ühenduste ettepanekud. Me pole mitte vanemahüvitise vastu, aga me oleme valitsuse variandi vastu.
KAAREL TARAND: Emale ema jagu
Tegelikult oleksid pidanud tulevased noored lapsevanemad õigustatud hüvitise (raha) kätte saama ilma igusuguse poliitilise draama ja kärata. Aga ei saanud. Seetõttu võib öelda, et iseenesest õilsa mõtte realiseeris valitsusliit uskumatu käpardlikkusega. Aastataguste kampaaniameistrite rehkenduse järgi pidi vanemahüvitise (emapalga, vanemapalga) seadustamine olema kindel poliitilise tulu projekt. Ega muidu oleks Reformierakond seda oma keskseks loosungiks võtta saanud.
Ema ja laps on poliitilises sõnakasutuses pühad mõisted. Nende kohta ei saa ega tohi isegi paremast ja vasakust äärmusest keegi midagi solvavat või kahemõttelist öelda – see oleks poliitiline enesetapp. Seda veidram on, et idee rakendusfaasis ikkagi kõik sassi läks ja õnneliku koosmeele asemel tubli annus vihavaenu ühiskonda toodeti.
Hästi, kevadel polnud ette näha, et Rahvaliidul õnnestub Reformierakond valiku ette seada – et kas see või teine, emapalk või tulumaks. Aga ammu enne seda oli iibeminister Rummo küündimatu kontor kindlad võidupunktid maha mänginud. Nemad on ilmselt ka ainsad, kes eilset saavutust tähistada ei tohiks.
|
Uudised
VE: emapalga alge
(11.12.2003)
Riik ahvatleb naisi sünnitama
Kai Kalamees
Foto: Marko Mumm
EMAPALK: riigikogu saalis kaikus eile pärastlõunal võimas aplaus, kui saadikud kiitsid 61 poolthäälega heaks vanemahüvitise seaduse. Aplodeeris vaid saali üks pool, sest valitsuse vanemapalga variant on vastuvõtmatu Keskerakonnale ja Mõõdukatele.
Kogu aasta inimeste meeli köitnud ja ühiskonda lõhestanud emapalga debatt jõudis eile vahefiniðisse, kui riigikogu kinnitas vanemahüvitise seaduse, millest loodetakse sündimuse kasvatamise imevitsa.
Jaanuaris jõustuva seadusega võtab riik kohustuse maksta sünnitanud naistele 225 päeva jooksul sisuliselt edasi nende varasemat palka. Laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamise alampiir on 2004. aastal 2200 ja lagi 15 700 krooni kuus. Kolme keskmist palka või sellest enam teeninud sünnitajad saavad kuus kätte 12 200 krooni, sest hüvitiselt arvatakse maha tulumaks. Tuleva aasta riigieelarve lubab uuele toetusliigile kulutada 440 miljonit krooni.
Vi
• Riik maksab alates 2004. a hüvitist lapse 11-kuuseks saamiseni. Kuna hüvitist hakkab ema saama pärast 140-päevast sünnituspuhkust, saavad seda täiel määral ka augustis sünnituspuhkusele jäänud naised.
• Kui laps on sündinud enne 1. jaanuari, makstakse hüvitist aasta algusest kuni lapse 11-kuuseks saamiseni.
• Hüvitis võrdub reeglina ema töötasuga, mida arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. 2003. aasta eest seda tagasiulatuvalt ei saa.
• Hüvitise maksimumsuurus on 2002. aasta kolm keskmist kuupalka ehk 15 700 krooni. Miinimum on 2200 krooni, mida makstakse mittetöötanud naistele.
• Kui vanemad soovivad hüvitist kasutada kordamööda, tuleb neile esitada ühisavaldus 14 päeva enne uue kuu algust. Arvutamise aluseks on töötundide arv kuus.
• Miinimumpalga või sellest väiksema tulu teenijad hakkavad saama kuupalga alammäära ehk 2480-kroonist hüvitist.
• Isal tekib õigus hüvitisele pärast seda, kui laps on saanud pooleaastaseks; selleks peab ta jääma lapsehoolduspuhkusele. See piirang ei kehti, kui ema on surnud või ei täida vanemlikke kohustusi.
• Hüvitise saamise ajal on vanemal õigus töötada osalise tööajaga. Hüvitis väheneb, kui teenitud tulu on hüvitise määrast suurem. Uus hüvitis oleks liidetud tuluga ja jagatud 1,2-ga, sellest omakorda on lahutatud tulu.
• Kui perre sünnib 2,5 aasta jooksul uus laps, on õigus saada sama suurt hüvitist, kui maksti eelmise lapse eest.
Allikas: EPL
imase kümnekonna aasta vältel pole ükski teine seadus põhjustanud avalikkuses nii tuliseid vaidlusi kui võimuliidu pakutud sissetulekust sõltuv vanemapalk. Emotsioonidest oli kantud ka viimane parlamendi- arutelu. “Meis on süvenenud usk, et kui üldse midagi kallutab Eesti rahvastiku arengut positiivses suunas, siis just see seadus,” ütles Reformierakonna esimees Siim Kallas. “Raevu ja viha vanemahüvitise vastu on mõistuspäraselt raske seletada, sest see koondus peamiselt ülempiiri vastu.”
Kallas osutas alampiiriga seotud ohtudele, mis võivad tekitada uute lastekodude rajamise vajaduse. Kolme nädala eest hüvitise suurtele vahedele vastu astunud Rahvaliidu nimel esines fraktsiooni aseesimees Jaak Allik. Tema väitel on tegu kogu Euroopa mastaabis ainulaadse sotsiaalse eksperimendiga. “Kui see seadus on aasta kehtinud, tuleks väga põhjalikult analüüsida, mis efekti see on andnud, millistest tuludetsiilidest on sünnitajaid juurde tulnud ja kuidas jaguneb raha eri sissetulekuga emade vahel,” lausus Allik.
Keskseks pidas ta küsimust, mis saab edasi lastest, kelle vanematele maksti 2200-kroonist hüvitist. Alliku sõnul sunnib Eesti demograafiline seis eksperimenteerima.
Diferentseeritud vanemahüvitise maksmist peavad ebaõiglaseks ja väikese kildkonna huve teenivaks Mõõdukad ja Keskerakond. “Lastele hinnasildi külgeriputamine läheb vastuollu ühiskonna õiglustundega. Pole euroopalik, kui osa ühiskonnast määratakse igavesse vaesuse nõiaringi,” ütles keskerakondlane Marika Tuus. “Riik ei tohi vahet teha. Riik ei tohi ühist avalikku raha jaotada nii, et jõukatele rohkem.”
Koalitsiooni toetas seaduse vastuvõtmisel ka Isamaaliit. Hääletamata jättis Keskerakond. Vanemahüvitise seadus sai vastuhääled Mõõdukatelt.
Andres Kork (Res Publica) Järgmise aasta lastetoetuse kogusumma on umbes 2,1 miljardit krooni, sellest 820–830 miljonit krooni on kas toetuste suurenemine või uus toetus. 820 miljonit on pretsedenditult suur tõus. Nii et öelda, et midagi sai vähe, on halb ja vale. See on tegelikult piiri peal, mida järgmise aasta eelarve üldse võib välja kannatada. Kõik, kes me oleme käinud eri vaadetega inimeste hulgas, oleme harjunud, et diskussiooni lõpetab küsimus, kas see toetus ikka kindlasti tuleb.
Katrin Saks (Mõõdukad) See seadus ei täida talle kaugemas perspektiivis seatud eesmärke. Pigem vastupidi, suurendab sünnitusiga ja vähendab laste koguarvu. Peame vastutustundetuks riigipoolset raha jagamist, mis kihistumist süvendades eelistab niigi hästi toimetulevaid peresid. Peame rumalaks valitsuse poliitikat, mis on jätnud arvestamata avaliku arvamuse ja kodanike ühenduste ettepanekud. Me pole mitte vanemahüvitise vastu, aga me oleme valitsuse variandi vastu.
KAAREL TARAND: Emale ema jagu
Tegelikult oleksid pidanud tulevased noored lapsevanemad õigustatud hüvitise (raha) kätte saama ilma igusuguse poliitilise draama ja kärata. Aga ei saanud. Seetõttu võib öelda, et iseenesest õilsa mõtte realiseeris valitsusliit uskumatu käpardlikkusega. Aastataguste kampaaniameistrite rehkenduse järgi pidi vanemahüvitise (emapalga, vanemapalga) seadustamine olema kindel poliitilise tulu projekt. Ega muidu oleks Reformierakond seda oma keskseks loosungiks võtta saanud.
Ema ja laps on poliitilises sõnakasutuses pühad mõisted. Nende kohta ei saa ega tohi isegi paremast ja vasakust äärmusest keegi midagi solvavat või kahemõttelist öelda – see oleks poliitiline enesetapp. Seda veidram on, et idee rakendusfaasis ikkagi kõik sassi läks ja õnneliku koosmeele asemel tubli annus vihavaenu ühiskonda toodeti.
Hästi, kevadel polnud ette näha, et Rahvaliidul õnnestub Reformierakond valiku ette seada – et kas see või teine, emapalk või tulumaks. Aga ammu enne seda oli iibeminister Rummo küündimatu kontor kindlad võidupunktid maha mänginud. Nemad on ilmselt ka ainsad, kes eilset saavutust tähistada ei tohiks.