| Eestist, täpsemalt Eesti-Vene piirilepingu puudumisest ning vene vähemuse tulevikust Eestis, on saamas oluline kõneaine Euroopa Liidu – Venemaa suhetes. Täna Brüsselis ajakirjanikke ülehomse Euroopa Liidu –Venemaa tippkohtumise ettevalmistustööst teavitanud Euroopa Komisjoni ametnikud ütlesid, et EL on valmis arutama mõlemat teemat ning seda juba tuntud seisukohtadelt.
– – – – –
Eesti ning meie lõunanaaber Läti on tõstatumas üha olulisemaks küsimuseks Euroopa Liidu suhetes Venemaaga, ja seda mitme eri nurga alt.
Euroopa Liidu positsioon kattub kõigis küsimustes oma põhijoontes Eesti seisukohtadega ning kõnelused Euroopa Liidu ning Venemaa vahel peaksid probleemide lahendamist oluliselt kergendama.
Komisjoni välisasjade voliniku pressiesindaja Diego de Ojeda ütles täna RVEle, et seni puuduv piirileping Venemaa ning Eesti ja Läti vahel on Euroopa Liidu jaoks oluline oma välispiiride kindlustamisel. Venemaa jaoks on lisastiimuliks, et piirileping on eeltingimuseks, mis Moskval tuleb täita näitamaks valmisolekut viisavabaduse saavutamiseks Euroopa Liiduga.
“Üks põhilistest elementidest, mis on vajalikud viisavabaduse poole liikumiseks või vähemalt lihtsustatud viisarežiimi saavutamiseks, on väga hea ühise piirikontrolli toimimine. Arvan, et selge piir Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on üks ühise piirikontrolli eeltingimusi,” kõneles de Ojeda.
Eesti-Vene piirilepe on nüüd osa laiemast Venemaa viisavabaduse arutelust. Leppe allkirjastamine ja ratifitseerimine Moskva poolt ei tähenda siiski viisavabaduse automaatset saabumist. Enne on Venemaal muuhulgas vaja Euroopa Liidga lisaks sõlmida illegaalsete immigrantide tagasivõtulepe. See on midagi, mida võrdselt vajavad nii Euroopa Liit kui Venemaa, ütles De Ojeda.
“Tagasivõtuleping, täpsemalt sellekohaste läbirääkimiste alustamine, oli osa Kaliningradi osas saavutatud kokkuleppest. Lisaks on tagasivõtulepe vältimatu eeldus ühise piirihaldusrežiimi loomiseks ning parem kontroll piiride üle on omakorda vajalik selleks, et me saaksime õigel hetkel lihtsustada piirületust,” selgitas ta.
Viisavabaduse lõplikuks kehtestamiseks on Venemaal lisaks vaja saavutada iga ELi liikmesriigi, sealhulgas Eesti nõusolek.
Vene vähemuste teema tõstatab neljapäevasel tippkohtumisel tõenäoliselt Venemaa, kuid ka siin on Euroopa Liidul selge seisukoht. Komisjoni kõrge ametnik Gerhard Lohan ütles täna RVEle, et venekeelsete vähemuste kohtlemine Eestis ja Lätis vastab nõuetele, kuigi „alati on olukorda võimalik parandada.“ Lisaks on Lohani sõnul EL ise huvitatud Eesti venekeelse elanikkonna integreerimisest.
“Meie vaatepunktist on tulevikus ELi sees asuv vene vähemus positiivne areng, me soovime nende integreerimisega edasi liikuda, see on oluline, ning muuhulgas oleme me seda eesmärki kõnealustes uutes liikmesriikides juba oluliste summadega toetanud,” rääkis Lohan.
Kolmas otseselt Eestit puudutav teema tippkohtumisel puudutab Venemaa ja Euroopa Liidu suhted sätestava Partnerlus- ja Koostööleppe laiendamist uutele liikmetele. Venemaa on sellega sidunud rea tingimusi, millest osa puudutab Eestit, kuid Euroopa Komisjoni ametnike sõnul pole Euroopa Liidul neid võimalik rahuldada.
|
Uudised
VE: Eesti-Vene piirileping
Eesti-Vene piirileping ning vähemustemaatika tõstatuvad EL-Vene tippkohtumisel
Ahto Lobjakas, Brüssel – 04. november, 2003
– – – – –
Eesti ning meie lõunanaaber Läti on tõstatumas üha olulisemaks küsimuseks Euroopa Liidu suhetes Venemaaga, ja seda mitme eri nurga alt.
Euroopa Liidu positsioon kattub kõigis küsimustes oma põhijoontes Eesti seisukohtadega ning kõnelused Euroopa Liidu ning Venemaa vahel peaksid probleemide lahendamist oluliselt kergendama.
Komisjoni välisasjade voliniku pressiesindaja Diego de Ojeda ütles täna RVEle, et seni puuduv piirileping Venemaa ning Eesti ja Läti vahel on Euroopa Liidu jaoks oluline oma välispiiride kindlustamisel. Venemaa jaoks on lisastiimuliks, et piirileping on eeltingimuseks, mis Moskval tuleb täita näitamaks valmisolekut viisavabaduse saavutamiseks Euroopa Liiduga.
“Üks põhilistest elementidest, mis on vajalikud viisavabaduse poole liikumiseks või vähemalt lihtsustatud viisarežiimi saavutamiseks, on väga hea ühise piirikontrolli toimimine. Arvan, et selge piir Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on üks ühise piirikontrolli eeltingimusi,” kõneles de Ojeda.
Eesti-Vene piirilepe on nüüd osa laiemast Venemaa viisavabaduse arutelust. Leppe allkirjastamine ja ratifitseerimine Moskva poolt ei tähenda siiski viisavabaduse automaatset saabumist. Enne on Venemaal muuhulgas vaja Euroopa Liidga lisaks sõlmida illegaalsete immigrantide tagasivõtulepe. See on midagi, mida võrdselt vajavad nii Euroopa Liit kui Venemaa, ütles De Ojeda.
“Tagasivõtuleping, täpsemalt sellekohaste läbirääkimiste alustamine, oli osa Kaliningradi osas saavutatud kokkuleppest. Lisaks on tagasivõtulepe vältimatu eeldus ühise piirihaldusrežiimi loomiseks ning parem kontroll piiride üle on omakorda vajalik selleks, et me saaksime õigel hetkel lihtsustada piirületust,” selgitas ta.
Viisavabaduse lõplikuks kehtestamiseks on Venemaal lisaks vaja saavutada iga ELi liikmesriigi, sealhulgas Eesti nõusolek.
Vene vähemuste teema tõstatab neljapäevasel tippkohtumisel tõenäoliselt Venemaa, kuid ka siin on Euroopa Liidul selge seisukoht. Komisjoni kõrge ametnik Gerhard Lohan ütles täna RVEle, et venekeelsete vähemuste kohtlemine Eestis ja Lätis vastab nõuetele, kuigi „alati on olukorda võimalik parandada.“ Lisaks on Lohani sõnul EL ise huvitatud Eesti venekeelse elanikkonna integreerimisest.
“Meie vaatepunktist on tulevikus ELi sees asuv vene vähemus positiivne areng, me soovime nende integreerimisega edasi liikuda, see on oluline, ning muuhulgas oleme me seda eesmärki kõnealustes uutes liikmesriikides juba oluliste summadega toetanud,” rääkis Lohan.
Kolmas otseselt Eestit puudutav teema tippkohtumisel puudutab Venemaa ja Euroopa Liidu suhted sätestava Partnerlus- ja Koostööleppe laiendamist uutele liikmetele. Venemaa on sellega sidunud rea tingimusi, millest osa puudutab Eestit, kuid Euroopa Komisjoni ametnike sõnul pole Euroopa Liidul neid võimalik rahuldada.