Ajaloolased leidsid Eesti vanima tornikella
29.10.2003 07:32PM Online
Lääne-Harjumaal Risti kirikut hinnanud kunstiajaloolased leidsid, et üks kahest tornis rippuvast pronkskellast on valatud 14. sajandil, teatab SL Õhtuleht.
«Poole sajandi leid kindlasti, sest teist nii vana kirikukella ei ole Eestis teada,» ütleb uunikumi uurinud ja valamise aja määranud ajaloolane Juhan Kilumets.
«Risti suuremale kellale on ladina keeles valatud meister Andreas Ehemi nimi ja ka aastaarv 1613,» räägib Juhan Kilumets edasi. «Seni arvati ekslikult, et ka veidi väiksem kell on pärit samast ajast.»
Kilumets uuris väiksemat kella oktoobri algul lähemalt ja avastas, et serval olev kiri on omane 1300. aastatele. «Ave Maria, Gratia plena» ehk «Ole tervitatud, Maarja, täis armu!» teatab tekst. «See on tekstivööle valatud suurte XIV sajandi gooti tähtedega ehk majusklitega,» seletab Kilumets.
«Hiljem niisugust kirja ei kasutatud.» Näiteks kaua aega Eesti vanimaks peetud, kuid nüüd tulekahjus hävinud Tallinna Püha Vaimu Maarjakellale 1433. aastast oli tekst valatud juba väikeste tähtedega.
Harju-Risti kellale on tekstireast veidi allapoole valatud kolm reljeefset figuuri. Jumala-ema koos väikese Jeesuslapsega ning Jumala talle kujutav sõõr.
XIV sajandist pärit uunikum on Kilumetsa sõnul küll prahti täis, kuid heas korras ning täiesti terve. Vaid oskamatu parandamine on veidike rikkunud tila riputusaasa.
«Kellade suurimad vaenlased on mõrad, praod ja oskamatu helistamine. Neid võib nii ka lõhki lüüa, sest tegu on ikkagi muusikainstrumendiga,» selgitab Kilumets.
Kokku on ajaloolase sõnul keskaegseid kirikukelli meie alal ühe käe sõrmede jagu.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Eesti vanim tornikell
Ajaloolased leidsid Eesti vanima tornikella
29.10.2003 07:32PM Online
«Poole sajandi leid kindlasti, sest teist nii vana kirikukella ei ole Eestis teada,» ütleb uunikumi uurinud ja valamise aja määranud ajaloolane Juhan Kilumets.
«Risti suuremale kellale on ladina keeles valatud meister Andreas Ehemi nimi ja ka aastaarv 1613,» räägib Juhan Kilumets edasi. «Seni arvati ekslikult, et ka veidi väiksem kell on pärit samast ajast.»
Kilumets uuris väiksemat kella oktoobri algul lähemalt ja avastas, et serval olev kiri on omane 1300. aastatele. «Ave Maria, Gratia plena» ehk «Ole tervitatud, Maarja, täis armu!» teatab tekst. «See on tekstivööle valatud suurte XIV sajandi gooti tähtedega ehk majusklitega,» seletab Kilumets.
«Hiljem niisugust kirja ei kasutatud.» Näiteks kaua aega Eesti vanimaks peetud, kuid nüüd tulekahjus hävinud Tallinna Püha Vaimu Maarjakellale 1433. aastast oli tekst valatud juba väikeste tähtedega.
Harju-Risti kellale on tekstireast veidi allapoole valatud kolm reljeefset figuuri. Jumala-ema koos väikese Jeesuslapsega ning Jumala talle kujutav sõõr.
XIV sajandist pärit uunikum on Kilumetsa sõnul küll prahti täis, kuid heas korras ning täiesti terve. Vaid oskamatu parandamine on veidike rikkunud tila riputusaasa.
«Kellade suurimad vaenlased on mõrad, praod ja oskamatu helistamine. Neid võib nii ka lõhki lüüa, sest tegu on ikkagi muusikainstrumendiga,» selgitab Kilumets.
Kokku on ajaloolase sõnul keskaegseid kirikukelli meie alal ühe käe sõrmede jagu.