Riik seisab Eesti Raudtee börsile viimisele vastu
Erkki Erilaid, toimetaja, 26.03.2004 00:01
Eesti Raudtee erastanute hinnangul võiks firma kas või juba sel sügisel börsile viia, kuid majandusminister Meelis Atoneni sõnul ei ole riik valmis oma osalust strateegiliselt olulises ettevõttes vähendama.
Praegu kuulub raudteefirma erastanud BRSile 66 ja Eesti riigile 34 protsenti aktsiatest. Et firma börsile viia, peaks vabalt olema kaubeldavad vähemalt veerand ettevõtte aktsiatest. Aktsiaid võiks uusemissiooni abil juurde tekitada, kuid siis muutuks vanade aktsionäride osalused väiksemaks.
Majandusminister Meelis Atoneni kinnitusel ei luba valitsuse sõlmitud koalitsioonileping osaluse vähendamist. «See poleks ka otstarbekas, sest siis jääks riigi sõnaõigus strateegilise ettevõtte arengul ebapiisavaks,» ütles Atonen. Tema hinnangul ei vaja raudteefirma oma investeerimisplaanide rahastamiseks ka börsi abi, sest saab seda üsna lihtsalt teha laenurahaga.
Vabu aktsiaid pole
Atonen märkis, et BRS soovib hoida enda käes ka edaspidi vähemalt 51 protsenti aktsiatest ja riik 34 protsenti. «See tähendab, et 25 protsenti vabalt kaubeldavaid aktsiaid pole kusagilt võtta,» ütles Atonen.
BRSi ühe omaniku, Eesti Raudtee nõukogu esimehe Edward Burkhardti sõnul oleks tehniliselt võimalik firma juba sügisel börsile viia. «Midagi kindalt siiski praegu öelda ei saa, sest aktsionärid pole omavahel ei börsile minekut ega tähtaegu arutanud,» ütles Burkhardt.
Ta rääkis, et investeerimispanga Suprema analüüsi kohaselt on Eesti Raudtee perspektiivikas ja investoritele atraktiivne firma. «Kui vaadata ettevõtte majandustulemusi, oleme selgelt üks edukamaid raudteefirmasid maailmas,» rääkis Burkhardt.
Analüütikute hinnangul võiks Eesti Raudtee turuväärtus küündida tublisti üle viie miljardi krooni. Sellega oleks Eesti Raudtee börsil suuruselt kolmas firma, jäädes siiski nii Hansapangale kui Eesti Telekomile aktsiate väärtuselt kordi alla.
Kõrge turuväärtus tähendab, et BRS tegi erastamisega väga edukat äri. 66 protsenti aktsiatest osteti ühe miljardi krooni eest, praegu neid aktsiaid müües saaks aga juba vähemalt kolm korda suurema summa.
BRSile tähendaks börsile minek ka pääsemist poliitilistest tõmbetuultest, sest mitmed erakonnad on rääkinud võimalustest raudtee taasriigistada.
Lisaks turuväärtuse kasvule teenib Eesti Raudtee aasta-aastalt ka suuremat kasumit, mis tähendab omanikele heldemaid dividende. Tänavu makstakse dividendideks 96 miljonit krooni.
Investeerimiskavast maas
Kuigi viimase paari aastaga pole raudteel kaubaveomahud oluliselt muutunud, püsides 42 miljoni tonni piires, on firma investeerimiskavade kohaselt valmis 2010. aastaks suurendama veomahte 65 miljoni tonnini.
Esialgu on Eesti Raudtee investeerimisplaanidest maas. Erastamisel võetud investeerimiskohustustest on BRS suutnud täita 87 protsenti. Minister Atoneni sõnul on raudteed remonditud tunduvalt vähem, kui vaja oleks.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Eesti Raudtee
Riik seisab Eesti Raudtee börsile viimisele vastu
Erkki Erilaid, toimetaja, 26.03.2004 00:01
Praegu kuulub raudteefirma erastanud BRSile 66 ja Eesti riigile 34 protsenti aktsiatest. Et firma börsile viia, peaks vabalt olema kaubeldavad vähemalt veerand ettevõtte aktsiatest. Aktsiaid võiks uusemissiooni abil juurde tekitada, kuid siis muutuks vanade aktsionäride osalused väiksemaks.
Majandusminister Meelis Atoneni kinnitusel ei luba valitsuse sõlmitud koalitsioonileping osaluse vähendamist. «See poleks ka otstarbekas, sest siis jääks riigi sõnaõigus strateegilise ettevõtte arengul ebapiisavaks,» ütles Atonen. Tema hinnangul ei vaja raudteefirma oma investeerimisplaanide rahastamiseks ka börsi abi, sest saab seda üsna lihtsalt teha laenurahaga.
Vabu aktsiaid pole
Atonen märkis, et BRS soovib hoida enda käes ka edaspidi vähemalt 51 protsenti aktsiatest ja riik 34 protsenti. «See tähendab, et 25 protsenti vabalt kaubeldavaid aktsiaid pole kusagilt võtta,» ütles Atonen.
BRSi ühe omaniku, Eesti Raudtee nõukogu esimehe Edward Burkhardti sõnul oleks tehniliselt võimalik firma juba sügisel börsile viia. «Midagi kindalt siiski praegu öelda ei saa, sest aktsionärid pole omavahel ei börsile minekut ega tähtaegu arutanud,» ütles Burkhardt.
Ta rääkis, et investeerimispanga Suprema analüüsi kohaselt on Eesti Raudtee perspektiivikas ja investoritele atraktiivne firma. «Kui vaadata ettevõtte majandustulemusi, oleme selgelt üks edukamaid raudteefirmasid maailmas,» rääkis Burkhardt.
Analüütikute hinnangul võiks Eesti Raudtee turuväärtus küündida tublisti üle viie miljardi krooni. Sellega oleks Eesti Raudtee börsil suuruselt kolmas firma, jäädes siiski nii Hansapangale kui Eesti Telekomile aktsiate väärtuselt kordi alla.
Kõrge turuväärtus tähendab, et BRS tegi erastamisega väga edukat äri. 66 protsenti aktsiatest osteti ühe miljardi krooni eest, praegu neid aktsiaid müües saaks aga juba vähemalt kolm korda suurema summa.
BRSile tähendaks börsile minek ka pääsemist poliitilistest tõmbetuultest, sest mitmed erakonnad on rääkinud võimalustest raudtee taasriigistada.
Lisaks turuväärtuse kasvule teenib Eesti Raudtee aasta-aastalt ka suuremat kasumit, mis tähendab omanikele heldemaid dividende. Tänavu makstakse dividendideks 96 miljonit krooni.
Investeerimiskavast maas
Kuigi viimase paari aastaga pole raudteel kaubaveomahud oluliselt muutunud, püsides 42 miljoni tonni piires, on firma investeerimiskavade kohaselt valmis 2010. aastaks suurendama veomahte 65 miljoni tonnini.
Esialgu on Eesti Raudtee investeerimisplaanidest maas. Erastamisel võetud investeerimiskohustustest on BRS suutnud täita 87 protsenti. Minister Atoneni sõnul on raudteed remonditud tunduvalt vähem, kui vaja oleks.