 Lasterikaste perede suvepäevadel Mooste mõisapargis puudusid tülid ja alkohol.
|
 |
|
| Viie lapse ema Kersti Rosental meisterdas koos oma nooremate laste ja nende sõbraga puust elevanti. |
|
Põlvamaal lõppesid eile Eesti lasterikaste perede suvepäevad, mille spordi- ja kultuuriüritustes lõi kolme päeva jooksul kaasa üle 1000 inimese.
“Masendusest saad igal juhul välja, meie pere jaoks on see lõõgastus talutöödest,” kiitis suvepäevi Põlva vallast Puskarust pärit viie lapse ema Kersti Rosental, kes võtab lisaks oma lastele perre lastekodulapsi ja teeb oma Metsavahe turismitalus ka lastelaagreid. Ta ütles, et sai lastelaagrite korraldamiseks indu varasematest suvepäevadest, praegu on talus pooleli tehisjärvekese rajamine ja kämpingu ehitus.
“See on väga hea puhkus,” kinnitasid samuti viie lapse vanemad, lasteaiaõpetaja Ly ja saeraamimees Kalev Kallari Setumaalt Mikitamäelt. Ly ütles, et kõige toredam oli teatevõistlus, kus Kallarite pere andis oma panuse Põlva maakonna võidusse.
Ly on üks 11 Mikitamäe valla naisest, kes mineval aastal perelisa sai. Napilt üle 1000 elanikuga vallas kasvas mullu sündimus ligi 400-protsenti: viimasel kümmekonnal aastal on seal sündinud vaid kaks-kolm last aastas.
Perede suvepäevad kuulutati täielikult alkoholivabaks. “Alkohol ja pereüritus ei sobi kokku,” kinnitas suvepäevade peakorraldaja, Põlvamaa lasterikaste perede ühingu juht Peeter Sulamägi, kelle soovitusel keelas Põlva linn juba teist aastat lastekaitsepäeval, 1. juunil Põlva kauplustes ja putkades alkoholi-müügi.
Suvepäevadel võistlesid pered jalgpallis, kalapüügis, puukujude meisterdamises ja paljus muus.
Korrati Aino Järvesoo soovi
Kohtuti ka riigikogu sotsiaal-komisjoni esimehe Mai Treialiga, kelle kaudu pandi riigijuhtidele veel kord südamele Aino Järvesoo soov, et iga Eesti laps võiks saada 1000 krooni kuus.
“See soov on vanemapalgaga mõnede jaoks juba täidetud, lasterikka pere lapse keskmine kuutoetus on praegu aga vaid 350 krooni,” nentis nelja lapse isa Kalmer Hütt.
Lasterikaste perede suvepäevad on toimunud juba 11 aastat, igal aastal korraldatakse üritus eri maakonnas. Eestis on enam kui 4500 nelja- ja enamalapselist peret.
Lasterikaste rahamured ja soorollid
•• Eesti lasterikaste perede liidu president Kalmer Hütt leiab, et emapalk on vajalik, aga oleks pidanud looma süsteemi, kus hästi kõrget emapalka saav ema kaotaks tööle tagasi minnes riikliku lastetoetuse. Kodune ema saaks väikest emapalka, aga hakkaks pärast seda saama lastetoetust.
•• Kalmer Hüti sõnul investeerivad lasterikkad pered eelkõige laste haridusse ja muretsevad, et lapsel oleksid spordi- ja muusikakooli tasud makstud. Neil pole väärtushinnangutes Mercedesel ja suurel telekal olulist kohta.
•• Häädemeestel elav Hütt kinnitab, et pole alati nii, et lasterikkas peres jääb rahateenimine pereisa kanda. “Oleme abikaasaga mõlemad matemaatikaõpetajad ja oli aeg, kui abikaasa käis suurema koormusega tööl ja mina olin pisikesega kodus,” ütleb kahe poja ja kahe tütre isa.
•• “Naise töölkäimine sõltub ikka pere suurusest,” nendib aga seitsme lapse isa Peeter Sulamägi. “Ma ei saa oma naist veel tööle saata, sest siis oleks kodus kõik pilla-palla ja Põlva kandis on naiste palk 2000–3000 krooni – selle raha eest pole asjal mõtet.”
|
Uudised
VE: Eesti Lasterikaste Perede Liit
Suurpered puhkasid laagris argipäevast
Ülle Harju, Uma Leht
19.07.2004
Põlvamaal lõppesid eile Eesti lasterikaste perede suvepäevad, mille spordi- ja kultuuriüritustes lõi kolme päeva jooksul kaasa üle 1000 inimese.
“Masendusest saad igal juhul välja, meie pere jaoks on see lõõgastus talutöödest,” kiitis suvepäevi Põlva vallast Puskarust pärit viie lapse ema Kersti Rosental, kes võtab lisaks oma lastele perre lastekodulapsi ja teeb oma Metsavahe turismitalus ka lastelaagreid. Ta ütles, et sai lastelaagrite korraldamiseks indu varasematest suvepäevadest, praegu on talus pooleli tehisjärvekese rajamine ja kämpingu ehitus.
“See on väga hea puhkus,” kinnitasid samuti viie lapse vanemad, lasteaiaõpetaja Ly ja saeraamimees Kalev Kallari Setumaalt Mikitamäelt. Ly ütles, et kõige toredam oli teatevõistlus, kus Kallarite pere andis oma panuse Põlva maakonna võidusse.
Ly on üks 11 Mikitamäe valla naisest, kes mineval aastal perelisa sai. Napilt üle 1000 elanikuga vallas kasvas mullu sündimus ligi 400-protsenti: viimasel kümmekonnal aastal on seal sündinud vaid kaks-kolm last aastas.
Perede suvepäevad kuulutati täielikult alkoholivabaks. “Alkohol ja pereüritus ei sobi kokku,” kinnitas suvepäevade peakorraldaja, Põlvamaa lasterikaste perede ühingu juht Peeter Sulamägi, kelle soovitusel keelas Põlva linn juba teist aastat lastekaitsepäeval, 1. juunil Põlva kauplustes ja putkades alkoholi-müügi.
Suvepäevadel võistlesid pered jalgpallis, kalapüügis, puukujude meisterdamises ja paljus muus.
Korrati Aino Järvesoo soovi
Kohtuti ka riigikogu sotsiaal-komisjoni esimehe Mai Treialiga, kelle kaudu pandi riigijuhtidele veel kord südamele Aino Järvesoo soov, et iga Eesti laps võiks saada 1000 krooni kuus.
“See soov on vanemapalgaga mõnede jaoks juba täidetud, lasterikka pere lapse keskmine kuutoetus on praegu aga vaid 350 krooni,” nentis nelja lapse isa Kalmer Hütt.
Lasterikaste perede suvepäevad on toimunud juba 11 aastat, igal aastal korraldatakse üritus eri maakonnas. Eestis on enam kui 4500 nelja- ja enamalapselist peret.
Lasterikaste rahamured ja soorollid
•• Eesti lasterikaste perede liidu president Kalmer Hütt leiab, et emapalk on vajalik, aga oleks pidanud looma süsteemi, kus hästi kõrget emapalka saav ema kaotaks tööle tagasi minnes riikliku lastetoetuse. Kodune ema saaks väikest emapalka, aga hakkaks pärast seda saama lastetoetust.
•• Kalmer Hüti sõnul investeerivad lasterikkad pered eelkõige laste haridusse ja muretsevad, et lapsel oleksid spordi- ja muusikakooli tasud makstud. Neil pole väärtushinnangutes Mercedesel ja suurel telekal olulist kohta.
•• Häädemeestel elav Hütt kinnitab, et pole alati nii, et lasterikkas peres jääb rahateenimine pereisa kanda. “Oleme abikaasaga mõlemad matemaatikaõpetajad ja oli aeg, kui abikaasa käis suurema koormusega tööl ja mina olin pisikesega kodus,” ütleb kahe poja ja kahe tütre isa.
•• “Naise töölkäimine sõltub ikka pere suurusest,” nendib aga seitsme lapse isa Peeter Sulamägi. “Ma ei saa oma naist veel tööle saata, sest siis oleks kodus kõik pilla-palla ja Põlva kandis on naiste palk 2000–3000 krooni – selle raha eest pole asjal mõtet.”