VE: Eesti lähiajaloo konverents

 
Ken-Marti Vaheri sõnul jäi lähiajaloo konverents ära kahel põhjusel: esiteks al­ga­tati poliitiline lavastus, mis viis valitsuskriisini ja võttis inimestelt ettevalmistusaja, tei­seks ei näidanud välisministeerium üles erilist entusiasmi.
Foto: Peeter Langovits

Eesti sisetülid nurjasid lähiajaloo konverentsi
02.05.2005 00:01Dagne Hanschmidt, reporter

Kahe ministeeriumi konflikti tõttu jäi eelmise nädala lõpus Tallinnas ära rahvusvaheline konverents, mis pidi enne 9. mai tähistamist Moskvas tutvustama maailmale kommunistliku reþiimi kuritegusid.

Kuigi Eesti lähimineviku tutvustamist ülejäänud maailmale oli Juhan Partsi valitsus nimetanud üheks oma prioriteediks, tühistas eelmine justiitsminister Ken-Marti Vaher vahetult enne ametist lahkumist märtsi teises pooles olulise rahvusvahelise konverentsi toimumise.

28.–29. aprillile plaanitud konverents pidi teavitama maailma kommunistliku reþiimi kuritegudest enne 9. mai pidustusi Moskvas, kuhu suur osa maailma riigipäid koguneb tähistama 60 aasta tagu st võitu natsi-Saksamaa üle.

Erinevalt natsismist pole rahvusvaheline üldsus totalitaarset kommunismi veel kuritegelikuks tunnistanud.

Poliitiline taust

Ken-Marti Vaheri esialgse idee kohaselt pidigi ärajäänud konverentsist saama Tallinnas pompoosne ettevõtmine ehk nn Nürnberg II, kus kommunism tunnistataks kuritegelikuks ning tehtaks ka rahvuslikele parlamentidele ettepanek võtta sama seisukoht.

Kaalumise all oli ka võimalus esitada Venemaale okupatsioonikahjude eest selge arve.

Välisministeerium pidas siiski niisugust stsenaariumi ebatõenäoliseks, misjärel otsustati korraldada lähiajalooteemaline teaduslik konverents, millel oleks siiski väga tugev poliitiline taust.

Osalema pidid Balti riikide pea-, justiits- ja välisministrid, mitmed välismaised rahvusvahelise õiguse eksperdid, inimõigustega tegelevad organisatsioonid ning akadeemiliste ja poliitiliste ringkondade esindajad.

Kuulsaimate esinejatena olid kirjas inimsusvastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisjoni esimees Max Jakobson ning tuntud endine vene dissident ning inimõiguslane Sergei Kovaljov.

Üritust pidid ette valmistama justiits- ja välisministeerium omavahelises koostöös, suurem roll ehk kogu tehniline korraldus jäi justiitsministeeriumi peale.

Vaher tahtis edasi lükata

«Kui aga Ken-Marti Vaher ametist lahti sai, kadus justiitsministeeriumi poolelt igasugune huvi, kuni lõpuks teatati konverentsi ärajäämisest,» ütles Postimehele üks tundmatuks jääda sooviv Eesti diplomaat.

Vaheri sõnul jäi konverents toimumata kahel põhjusel. «Esiteks algatati poliitiline lavastus, mis viis valitsuskriisini ja võttis inimestelt ettevalmistusaja,» selgitas ta. «Teiseks ei näidanud välisministeerium üles erilist entusiasmi konverentsi toimumise osas,» heitis Vaher süüdistuse endise koostööpartneri suunas.

Eksjustiitsministri sõnul jäi välisministeeriumi ettevalmistustöö puudulikuks ning kartuses korraldada välispoliitiliselt piinlik fopaa tegi ta ettepaneku üritus sügisesse lükata.

Toonase välisministri ning praeguse justiitsministri Rein Langi sõnul on Vaheri süüdistused välisministeeriumi aadressil «pehmelt öeldes valed».

Tema sõnul jäi konverents ära seetõttu, et Vaher ei olnud suuteline asja ajama. «Ta ilmselt ei kujutanud ette, mida tähendab rahvusvahelise konverentsi korraldamine,» ütles Lang.

Ka välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütles Postimehele, et tema ametkond oma tööd tegemata ei jätnud. «Kui saime konverentsi ärajäämisest teada, siis kaalusime tõsiselt selle korraldamist oma jõududega. Kahjuks oli juba 24. tund ning see polnud enam võimalik.»

«On kurb, et üks hea võimalus Eesti seisukohtade tutvustamiseks ja rahvusvahelisel tasandil arutamiseks jäi kasutamata,» nentis ta.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.