|
Vahetult enne euroreferendumit on Eesti emakeeleasjatundjate vahel puhkenud vaidlus eesti keele tulevikust Euroopa Liidus. Sellal kui keelenõukogu kinnitusel annab Euroopa Liiduga ühinemine eesti keelele paremad arenguvõimalused ning parandab selle staatust maailmas, väidab Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Martin Ehala, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist peab Eesti olema valmis immigratsiooniks Venemaalt, mis seab eesti keele löögi alla.
– – – – –
Niinimetatud Vene kaarti kasutavad oma argumentatsioonis mõlemad – nii Euroopa Liitu pooldavad kui vastustavad emakeeleasjatundjad.
Tallinna Pedagoogikaülikooli professori Martin Ehala sõnul tuleb Euroopa Liiduga ühinemise korral olla valmis selleks, et ühel hetkel võib suureneda immigratsioon Venemaalt.
“Kui Venemaa areneb demokraatlikult ja vabalt edasi, siis ühel hetkel muutub tõenäoliselt vaba liikumine Venemaa ja Eesti vahel normaalseks, mistõttu Eesti peab olema valmis, et toime tulla immigratsiooniga sealtpoolt,” nentis Ehala. “Kui selleks ajaks on kohalik venekeelne elanikkond integreerida õnnestunud, siis on oht väiksem. Aga kui areng toimub teises suunas – et vene keel selle aja jooksul kuni vaba liikumine tuleb – saavutab Eestis kõrgema staatuse kui praegu, siis see võib olla reaalne oht. “
Võimalikku vene keele areaali laienemist peab eesti keelele suurimaks ohuks ka Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Kuid erinevalt Ehalast on Sutrop veendunud, et just Euroopa Liiduga ühinedes, mitte välja jäädes, saab Eesti ennast selle eest kaitsta.
“Loomulikult tuleb liituda, vastasel juhul satume Venemaa mõjusfääri,” ütles Sutrop. “Vaadake seda lainet, mis on toimunud. Kogu Põhja- ja Loode-Venemaa on endised soomeugrilaste alad, seal elavad soomeugri rahvad, kes on loobunud oma keelest ja läinud vene keelele üle. Meie oleme viimases servas vastu pannud, aga see laine on jõudnud meieni. Meie kõrvalt on rahvad hääbunud ja meie oleme järgmised. See protsess käib lainena, kui me ei hakka sellele aktiivselt vastu.“
Sutropi sõnul pole eesti keele jaoks vähetähtsad ka uued arenguvõimalused, mis avanevad Euroopa Liiduga ühinedes. Näiteks saab Eesti osaleda siis Euroopa keeleprogrammides, mille üks eesmärke on arendada keeletehnoloogiat ja emakeelset arvutikeskkonda.
Eesti keelenõukogu esimehe Jüri Valge kinnitusel aitab liitumine tõsta ka eesti keele ja kultuuri staatust maailmas.
“Üle Euroopa ja üle maailma hakatakse tundma eesti keele vastu rohkem huvi,” kinnitas Valge. “Juba praegu õpetatakse eesti keelt enam kui 30 välismaa ülikoolis. Järjest enam tuleb telefonikõnesid ja kirju teiste riikide ülikoolidelt, kes kirju, avaldavad soovi, et järsku võiks sinna saata eesti keele lektori. Nad põhjendavad seda nii, et kui meie ülikoolis teisi Euroopa Liidu keeli õpetatakse, kuidas me siis ühte ei õpeta.”
Jüri Valge lisas, et Euroopa Liiduga ühinemine võib anda eesti keele õppimiseks lisamotivatsiooni ka Eesti muulastele.
xxx
Eesti keelt saab õppida Euroopa vanimas ülikoolis
08.03.2004 07:38PM Online
 Eesti keelt saab õppida 17 välisriigi 37 kõrgkoolis, kusjuures viimasena täiendas seda kaarti Euroopa vanim, Bologna ülikool Itaalias, teatab Eesti Päevaleht.
«See on eelkõige juhus, et Bologna ülikoolis eesti keelt olen õpetama hakanud,» ütles eesti keele õppejõud Ülle Toode. «Praegu on meil märtsi lõpuni kestev väike eksperiment, et selgeks teha, kas huvi eesti keele õppimise vastu on.»
Toode sõnul on Bologna ülikoolis soome-ugri keelte professor Carla Corradi Musi, kes ise aastakümneid tagasi üliõpilasena on eesti keelt õppinud.
«Eesti keelt ta küll ei räägi, aga eesti kultuuri ja näiteks soome-ugri ðamanismi ja Kalevipoja-teemalisi loenguid on ta pidanud ja kavatseb Kalevipoja itaalia keelde tõlkida,» lausus Toode.
Huvi eesti keele õppimise vastu on Toode sõnul Bolognas isegi suurem, kui nad professor Musiga lootsid. «Paaris esimeses tunnis on käinud kümme inimest, aga arvasime enne, et hea, kui viis tuleb,» lausus ta.
Võrdluseks – näiteks 55-aastase eesti keele õpetamise traditsiooniga Prantsusmaa INACO-s ehk ida keelte ja kultuuri instituudis õppis sügissemestril eesti keelt 22 üliõpilast. Peterburi ülikoolis, kus äsja eesti keele kabinet avati, õppis 26 noort.
|
Uudised
VE: eesti keel ja keelenõukogu
Keelenõukogu eelistab EL-i
Keelenõukogu leiab, et Euroopa Liiduga ühinemine on eesti keele kestmajäämisele pigem kasulik kui kahjulik.
“Väikese kasutajaskonnaga keeltele, seega ka eesti keelele, kahjulik üleilmastumisprotsess, mille teravaim keeleline tunnus on inglise keele kasutusala laienemine, toimub nii EL-i liikmeks olles kui ka olemata,” nentis Eesti Keelenõukogu reedel tehtud avalduses. “Liikmestaatus võimaldab praeguse arusaamise järgi leida rohkem vahendeid üleilmastumise kahjulike keeleliste mõjude vähendamiseks ja eesti keele arendamiseks.”
Keeleteadlased leiavad, et liikmeks olemata jääb Eesti eemale EL-i liikmesmaadele mõeldud keeleprogrammidest, majanduskasvu aeglustumise tõttu on inimeste, sealhulgas ka spetsialistide ja oskustööliste väljavool suurem ning kui sündimus ei suurene, siis eesti keele kasutajaskond väheneb.
Avalduses tõdetakse, et ühelgi keelel, mis pole arvutiga suhtlemise keel, pole tulevikku, kuid eestikeelse kõne süntees on osalt EL-i projektide toel juba olemas. “Keerulisem pool — kõnetuvastus, see on eestikeelse suulise kõne mõistmine arvuti poolt, on osa EL-i vastavatest programmidest.”
“Keeletehnoloogiat saab arendada vaid Eesti suhteliselt piiratud rahalistele ja isoleeritud intellektuaalse potentsiaali võimalustele vastavalt, selle mahajäämus teistest keeltest suureneb ning eesti keele kasutusvõimalused ka igapäevaelus vähenevad,” märgib keelenõukogu oma seisukohavõtus.
Lisaks tuuakse avalduses esile, et EL-i liikmeks olek suurendab eesti keele tuntust, mis on selle püsimise ja arenemise tagatisi. “EL-i ametliku keelena jõuab eesti keel EL-i dokumentidesse, välismaal suureneb huvi eesti keele õppimise vastu, nii on see toimunud kõikides liikmesmaades, ning ka Eesti muulastel võib tekkida lisamotivatsioon eesti keele õppimiseks.”
Keelenõukogu avaldusele on alla kirjutanud Mati Erelt (Tartu Ülikooli professor), Birute Klaas (Tartu Ülikooli professor), Irina Külmoja (Tartu Ülikooli professor), Suliko Liiv (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Anne Lind (Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi juhataja), Kristi Mere (haridus- ja teadusministeeriumi peainspektor), Helle Metslang (Tallinna Pedagoogikaülikooli professor), Karl Pajusalu (Helsingi ülikooli ja Tartu Ülikooli professor), Mart Rannut (Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent), Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituudi direktor), Tõnu Tender (haridus- ja teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna keeletalituse juhataja), Jüri Valge (haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik ja keelenõukogu esimees), Enn Veldi (Tartu Ülikooli dotsent), Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituudi vanemteadur), Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikooli professor) ja Haldur Õim (Tartu Ülikooli professor).
BNS
xxx
Milline tulevik ootab eesti keelt Euroopa Liidus?
Külli-Riin Tigasson – 30. august, 2003 18:47
Vahetult enne euroreferendumit on Eesti emakeeleasjatundjate vahel puhkenud vaidlus eesti keele tulevikust Euroopa Liidus. Sellal kui keelenõukogu kinnitusel annab Euroopa Liiduga ühinemine eesti keelele paremad arenguvõimalused ning parandab selle staatust maailmas, väidab Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Martin Ehala, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist peab Eesti olema valmis immigratsiooniks Venemaalt, mis seab eesti keele löögi alla.
– – – – –
Niinimetatud Vene kaarti kasutavad oma argumentatsioonis mõlemad – nii Euroopa Liitu pooldavad kui vastustavad emakeeleasjatundjad.
Tallinna Pedagoogikaülikooli professori Martin Ehala sõnul tuleb Euroopa Liiduga ühinemise korral olla valmis selleks, et ühel hetkel võib suureneda immigratsioon Venemaalt.
“Kui Venemaa areneb demokraatlikult ja vabalt edasi, siis ühel hetkel muutub tõenäoliselt vaba liikumine Venemaa ja Eesti vahel normaalseks, mistõttu Eesti peab olema valmis, et toime tulla immigratsiooniga sealtpoolt,” nentis Ehala. “Kui selleks ajaks on kohalik venekeelne elanikkond integreerida õnnestunud, siis on oht väiksem. Aga kui areng toimub teises suunas – et vene keel selle aja jooksul kuni vaba liikumine tuleb – saavutab Eestis kõrgema staatuse kui praegu, siis see võib olla reaalne oht. “
Võimalikku vene keele areaali laienemist peab eesti keelele suurimaks ohuks ka Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Kuid erinevalt Ehalast on Sutrop veendunud, et just Euroopa Liiduga ühinedes, mitte välja jäädes, saab Eesti ennast selle eest kaitsta.
“Loomulikult tuleb liituda, vastasel juhul satume Venemaa mõjusfääri,” ütles Sutrop. “Vaadake seda lainet, mis on toimunud. Kogu Põhja- ja Loode-Venemaa on endised soomeugrilaste alad, seal elavad soomeugri rahvad, kes on loobunud oma keelest ja läinud vene keelele üle. Meie oleme viimases servas vastu pannud, aga see laine on jõudnud meieni. Meie kõrvalt on rahvad hääbunud ja meie oleme järgmised. See protsess käib lainena, kui me ei hakka sellele aktiivselt vastu.“
Sutropi sõnul pole eesti keele jaoks vähetähtsad ka uued arenguvõimalused, mis avanevad Euroopa Liiduga ühinedes. Näiteks saab Eesti osaleda siis Euroopa keeleprogrammides, mille üks eesmärke on arendada keeletehnoloogiat ja emakeelset arvutikeskkonda.
Eesti keelenõukogu esimehe Jüri Valge kinnitusel aitab liitumine tõsta ka eesti keele ja kultuuri staatust maailmas.
“Üle Euroopa ja üle maailma hakatakse tundma eesti keele vastu rohkem huvi,” kinnitas Valge. “Juba praegu õpetatakse eesti keelt enam kui 30 välismaa ülikoolis. Järjest enam tuleb telefonikõnesid ja kirju teiste riikide ülikoolidelt, kes kirju, avaldavad soovi, et järsku võiks sinna saata eesti keele lektori. Nad põhjendavad seda nii, et kui meie ülikoolis teisi Euroopa Liidu keeli õpetatakse, kuidas me siis ühte ei õpeta.”
Jüri Valge lisas, et Euroopa Liiduga ühinemine võib anda eesti keele õppimiseks lisamotivatsiooni ka Eesti muulastele.
xxx
Eesti keelt saab õppida Euroopa vanimas ülikoolis
Eesti keelt saab õppida 17 välisriigi 37 kõrgkoolis, kusjuures viimasena täiendas seda kaarti Euroopa vanim, Bologna ülikool Itaalias, teatab Eesti Päevaleht.
08.03.2004 07:38PM Online
«See on eelkõige juhus, et Bologna ülikoolis eesti keelt olen õpetama hakanud,» ütles eesti keele õppejõud Ülle Toode. «Praegu on meil märtsi lõpuni kestev väike eksperiment, et selgeks teha, kas huvi eesti keele õppimise vastu on.»
Toode sõnul on Bologna ülikoolis soome-ugri keelte professor Carla Corradi Musi, kes ise aastakümneid tagasi üliõpilasena on eesti keelt õppinud.
«Eesti keelt ta küll ei räägi, aga eesti kultuuri ja näiteks soome-ugri ðamanismi ja Kalevipoja-teemalisi loenguid on ta pidanud ja kavatseb Kalevipoja itaalia keelde tõlkida,» lausus Toode.
Huvi eesti keele õppimise vastu on Toode sõnul Bolognas isegi suurem, kui nad professor Musiga lootsid. «Paaris esimeses tunnis on käinud kümme inimest, aga arvasime enne, et hea, kui viis tuleb,» lausus ta.
Võrdluseks – näiteks 55-aastase eesti keele õpetamise traditsiooniga Prantsusmaa INACO-s ehk ida keelte ja kultuuri instituudis õppis sügissemestril eesti keelt 22 üliõpilast. Peterburi ülikoolis, kus äsja eesti keele kabinet avati, õppis 26 noort.