Foto: Heiki Raudla
Sahvrist leitud 1939. aastal loodud õlimaal «Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918» on hästi säilinud, kuid vajab siiski restaureerimist, kirjutab Sakala.
Maal mõõtmetega 185×130 sentimeetrit oli 1939. aasta oktoobris üleval Viljandi sügisnäitusel, ent tema edaspidise saatuse kohta polnud mitte mingisuguseid andmeid.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkis, et ühendust võeti Juhan Kangilaski vennapoja Jaak Kangilaskiga, kuid temagi ei teadnud taiese saatuse kohta midagi öelda.
Laupäeval teatas majaomanik, et leidis oma sahvri laest ühe maali.
Kohale sõitnud Jaak Pihlak ja ajaloohuviline Heiki Raudla leidsidki suureks rõõmuks eest ammu kadunud teose.
Tähtis leid
«Me tegelikult teadsime, et niisugune maal võib majas peidus olla, ent selle peale poleks osanud küll tulla, et see on sahvri laeks!» ütles maja perenaine.
Otsijaid oli eksiteele kallutanud arvamus, et tegemist on rullikeeratud lõuendiga. Seda, et ajalooline hetk on vineerile jäädvustatud, ei osanud keegi aimata.
Pihlaku sõnul on leid väga oluline, sest iseseisvuse väljakuulutamisest Viljandis polnud säilinud ainsatki jäädvustust.
Edela tänaval asuv maja kuulus 1939. aastal Juhan Kangilaskile. Ta müüs pooleli oleva ehitise 1940. aasta kevadel advokaat Martin Kassile ning kinkis talle ka iseseisvuse väljakuulutamist kajastava maali. Martin Kass oli praeguse majaperenaise emapoolne vanaisa.
Uus omanik ehitas maja lõpuni, maali aga peitis 1940. või 1941. aastal nii, et sellest sai teise korruse sahvri lagi. Martin Kass suri 11. oktoobril 1984.
Majaperenaise sõnul on leid nii värske, et selle edasise saatuse osas pole veel otsusele jõutud.
Jaak Pihlaku hinnangul peaks teos või selle koopia olema kindlasti kõigile huvilistele vaatamiseks väljas avalikus kohas, milleks sobiks kõige paremini Viljandi raekoda.
Viljandimaalt Vana-Tänassilmast pärit Juhan Kangilaski (1904—1981) oli Viljandis eelkõige tuntud kui teatrikunstnik. Teatritöö kõrvalt joonistas ta «Sakalale» karikatuure ning esines näitustel õlimaalide ja akvarellidega. 1937. aastal hakkas ta vabakutseliseks ja lõi kaasa kõikidel linna kunstiüritustel. Sõjajärgsetel aastatel elas ja töötas Kangilaski Tallinnas, kus tegeles peamiselt linoollõike ja plakatitega.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee
|
Uudised
VE: Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918
Ühe Viljandi Edela tänava maja elanikud avastasid, et nende sahvri laeks oli kunstnik Juhan Kangilaski jäädavalt kadunuks arvatud maal.
Foto: Heiki Raudla
Sahvrist leitud 1939. aastal loodud õlimaal «Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918» on hästi säilinud, kuid vajab siiski restaureerimist, kirjutab Sakala.
Maal mõõtmetega 185×130 sentimeetrit oli 1939. aasta oktoobris üleval Viljandi sügisnäitusel, ent tema edaspidise saatuse kohta polnud mitte mingisuguseid andmeid.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak rääkis, et ühendust võeti Juhan Kangilaski vennapoja Jaak Kangilaskiga, kuid temagi ei teadnud taiese saatuse kohta midagi öelda.
Laupäeval teatas majaomanik, et leidis oma sahvri laest ühe maali.
Kohale sõitnud Jaak Pihlak ja ajaloohuviline Heiki Raudla leidsidki suureks rõõmuks eest ammu kadunud teose.
Tähtis leid
«Me tegelikult teadsime, et niisugune maal võib majas peidus olla, ent selle peale poleks osanud küll tulla, et see on sahvri laeks!» ütles maja perenaine.
Otsijaid oli eksiteele kallutanud arvamus, et tegemist on rullikeeratud lõuendiga. Seda, et ajalooline hetk on vineerile jäädvustatud, ei osanud keegi aimata.
Pihlaku sõnul on leid väga oluline, sest iseseisvuse väljakuulutamisest Viljandis polnud säilinud ainsatki jäädvustust.
Edela tänaval asuv maja kuulus 1939. aastal Juhan Kangilaskile. Ta müüs pooleli oleva ehitise 1940. aasta kevadel advokaat Martin Kassile ning kinkis talle ka iseseisvuse väljakuulutamist kajastava maali. Martin Kass oli praeguse majaperenaise emapoolne vanaisa.
Uus omanik ehitas maja lõpuni, maali aga peitis 1940. või 1941. aastal nii, et sellest sai teise korruse sahvri lagi. Martin Kass suri 11. oktoobril 1984.
Majaperenaise sõnul on leid nii värske, et selle edasise saatuse osas pole veel otsusele jõutud.
Jaak Pihlaku hinnangul peaks teos või selle koopia olema kindlasti kõigile huvilistele vaatamiseks väljas avalikus kohas, milleks sobiks kõige paremini Viljandi raekoda.
Viljandimaalt Vana-Tänassilmast pärit Juhan Kangilaski (1904—1981) oli Viljandis eelkõige tuntud kui teatrikunstnik. Teatritöö kõrvalt joonistas ta «Sakalale» karikatuure ning esines näitustel õlimaalide ja akvarellidega. 1937. aastal hakkas ta vabakutseliseks ja lõi kaasa kõikidel linna kunstiüritustel. Sõjajärgsetel aastatel elas ja töötas Kangilaski Tallinnas, kus tegeles peamiselt linoollõike ja plakatitega.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee