Loe lisaks
xxx
Eesti Energia eelistab ühtlast hinnatõusu
(11.03.2004)
 |
 |
|
Eesti Energia teenindusdirektor Marko Allikson (paremal) ja tehnikadirektor Lembit Vali kinnitasid, et seekord taotleti nii suurt hinnatõusu, kuna eelmise taotluse puhul 2002. aastal ei lubatud hinda nii palju tõsta kui Eesti Energia tahtis.
Foto: PRIIT SIMSON |
|
Eesti Päevaleht kogus lugejate küsimused elektri kallinemise kohta kokku ning palus kommentaari Eesti Energia teenindusdirektorilt Marko Alliksonilt ning tehnikadirektorilt Lembit Valilt.
Eesti Energia teenindusdirektori Marko Alliksoni ja tehnikadirektori Lembit Vali sõnul võiks elektri hinnad tõusta igal aastal vähehaaval ja märkamatult, nii et kliendid sellest arugi ei saa. Nende sõnul on Eesti Energial aga käed seotud – hinda tuleb tõsta mitme aasta tagant ja järsult, et mitte liigselt kuhjata vajalikke investeeringuid elektrivõrkudesse ja -tootmisse.
Miks tõuseb elektri hind mitme aasta tagant suure hüppega, kui võiks tõusta igal aastal ja vähehaaval?
Marko Allikson (MA): Meile meeldiks ka väga, kui hinnatõusud oleksid valutumad, paraku ei toeta seda kehtivad seadused.
Lembit Vali (LV): Hinnatõus tuleb nüüd nii suur, sest eelmine hinnatõus, 2002. aastal, ei olnud nii suur, kui me taotlesime. Saime möödunud hinnatõusuga vaid osa investeeringuvajadustest kaetud.
Nii et elektri hind oleks tegelikult pidanud tänaseks juba palju kõrgem olema?
LV: Nii võib öelda. See on küll ka poliitiline küsimus.
Kuidas kavatsete klientide teadvusse uue hinnamudeli viia?
MA: Ega seda kahe kursuse majandusmatemaatikat kerge inimestele selgeks teha ei ole. Oleme seni püüdnud niivõrd avatult oma hinnataotlusi menetleda kui vähegi võimalik. Paneme võrgulehele kalkulaatori, kus inimesed saavad oma tarbimise järgi endale sobiva paketi leida, üllitame kindlasti veel Elektrilehti jne.
Mis on Eesti Energia uue hinnamudeli alus, kas investeeringute vajadus 46 miljardit krooni?
MA: Tuleb eristada kaht erinevat asja: ühelt poolt taotleme hindade muutust, teiselt poolt uut elektrihindade struktuuri – need kaks asja ei ole omavahel seotud. Uus struktuur, kus lööme klientide jaoks lahku võrguteenuse ning elektrienergia, ei ole meie leiutatud jalgratas. See ei ole isegi Eesti seadusandja leiutatud jalgratas, vaid tuleneb Euroopa Liidu direktiividest, millega elektrienergia valdkonnas konkurentsi tekitada püütakse. Nagu Elioni võrgule ei tule ükski operaator samasugust võrku kõrvale ehitama, ei pane keegi ka Eesti Energia võrgu kõrvale püsti oma traate ja poste – seega on konkurentsi võimalik tekitada ainult tootmise poolel, kus meil on Iru ja Narva elektrijaamad. Kui võrguteenuse puhul jääb klient Eesti Energialt teenust ostma, siis elektrit saab ta tulevikus hakata ostma kust iganes – Leedu Ignalina tuumaelektrijaamast, Läti Daugava hüdroelektrijaamast, Venemaa Sosnovõi Borist vm. Uus hinnakujundus annab talle võimaluse erinevate tootjate hindu omavahel võrrelda.
Kuidas konkurents Põhjamaade elektriturul, näiteks Soomes toimib?
MA: Soomlastel on juba üle 10 aasta olnud võimalik tootjaid valida, kellelt elektrienergiat osta. Samas on ilmnenud, et kliendid ei adu seda veel täielikult, sest elektri hind on seni olnud liiga taskukohane, et sellele palju tähelepanu pöörata.
Nii et hinnatõus on vajalik selleks, et tarbijad hakkaksid elektri optimaalsele kasutusele mõtlema?
MA: Taskukohane elekter ei ole tarbijatele huvitav. Soomes hakkasid inimesed sellele tähelepanu pöörama alles siis, kui hinnad üles läksid, see hakkab juhtuma ka meil. Elekter ei ole nagu mobiiliteenus, kus inimesed mõtlevad kõnet alustades, et nüüd hakkas tasu jooksma – toas lülitist tuld põlema pannes ei mõelda, et nüüd alustati tarbimist.
Põhjamaade kogemusest võib öelda, mida kõrgemaks kerkib elektri hind, seda paremini toimib konkurents ja seda paremini jõuab inimestele kohale, et elekter ja võrguteenus on kaks eri toodet. Soomes on vaid eraldi toodud veel mõõtmistasu, mida meil hindades eraldi arvestatud pole, samas kuulub see näiteks plaanitava 20-kroonise korterite püsitasu sisse.
Miks tegi Eesti Energia hinnatõusu taotluse ning hindade struktuuri muutuse taotluse ühel ajal?
MA: Nägime ette, et mõlemast korraga ei ole lihtne aru saada. Ka ainult hindade struktuuri muudatus oleks tähendanud osa tarbijate hinnatõusu, kuna kasutusele oleks tulnud ampripõhine võrguühenduse kasutamise tasu.
Uue hinnamudeli eesmärk on anda tarbijale informatsiooni tema elektritarbimise kulude iseloomust ning õige motivatsioon – tarbijad mõjutavad elektrisüsteemi koguste kaudu, mida nad tarbivad ning oma peakaitsme võimsuse kaudu.
Miks peavad kõik korterid hakkama maksma 20-kroonist püsitasu?
LV: Kui kortermaja ühistu ostab meilt elektrit ja jaotab selle ise korterite vahel, siis eraldi 20-kroonist püsitasu me ei võta, vaid arvestame ampritasu maja peakaitsme järgi. Sellisel juhul tuleb ühistule ka elektri ostmine odavam. Kui aga korterelamul sellist peremeest, kes korraga kõikidele korteritele elektrit ostaks, ei ole, on ainuke võimalus rakendada 20-kroonist püsitasu korteri kohta.
Miks on uutes hinnakirjades hinnad nii tugevalt seotud peakaitsme võimsusega?
LV: Praeguste peakaitsmete võimsustega arvestades, peaksime tootma 6000 MW elektrit aastas, hetkel toodame sellest umbes kolmandiku.
Lähtume sellest, et kunagi ei tarbita kõiki elektriseadmeid üheaegselt. Meie põhimõte on see, et jagame tulu ära kliendi juures olevale peakaitsmele, see on iga kliendi juures mõõdetav.
Kui võtaksime ampritasu näiteks alajaama võimsuse või koguni tehase võimsuse järgi, tuleks see tunduvalt kallim ning kliendid ei adu, mille eest nad maksavad. Tegemist on klassikalise süsteemi ülesehitusega, klassikalise inseneriülesandega, kuidas selliseid süsteeme projekteeritakse.
Uuel elektriarvel hakkab olema komponentidena lisaks kulutatud elektrienergiale selle edastamise tasu (mõõdetakse ühikuga senti/kWh) ning püsitasu (mõõdetakse majade puhul ühikuga A/kr kuus, korteritel püsitasuna 20 krooni). Miks on see süsteem inimestele nii keeruliseks tehtud?
MA: See ei ole Eesti Energia väljamõeldis. Nii saame võrgu võimsust paremini planeerida, kuna klient teab, mis ta võimsusele kulutab, ütleb ta meile, millist võimsust ta vajab. Nii saame ehitada õiged alajaamad ja võrgud, kogu süsteemi kliendi vajaduste järgi.
LV: On oluline teada, et võrguteenus koosneb püsi- ja muutuvkuludest. Isegi kui võrgust ühtegi kWh elektrit läbi ei lähe, on püsikulud peal. Kui me näiteks suvilates kehtestaksime võrguteenuse hinnad kulupõhiselt, ei oleks võrguteenuse hind inimestele vastuvõetav. Siin peame ainsana rikkuma põhimõtet, et hind peab olema kulupõhine.
Aiandusühistu 61 maja peakaitsmete kogusumma ulatub 1280 amprini, samas kui ühistusse tulev elektrikaabel on ühendatud 250-amprise peakaitsme taha. Kõik majad saavad koos elektrit tarbides kasutada vaid 250 A võimsust, kuid peavad hakkama maksma 1280 A v&otil
de;imsuse eest. Miks?
LV: Alajaama võimsus ongi reeglina väiksem kui sellega ühenduses olevate konkreetsete majade võimsused kokku. See on nii, sest kunagi ei lülitata kõiki elektriseadmeid korraga sisse. Kui kõik aiandusühistu liikmed korraga elektriseadmed sisse lükkaks, lendaks kaitse välja ja see on täiesti normaalne, kuna võrk on nii projekteeritud. Ühistu liige ise aga võib ühel hetkel ka suuremat võimsust tarbida, kui vajadus tekib.
Milliseid hinnatõusu alternatiive Eesti Energia arutanud on?
MA: Reaalselt on kõik alternatiivid läbi käidud. Me ammendame maksimaalselt oma laenuvõtmise võimalused. Lisaks on arutatud erinevatest Euroopa Liidu fondidest raha saamise võimalusi, süsihappegaasi kaubanduse tulusid, aktsiakapitali laiendamist – kõik variandid, kust oleks võimalik lisaraha saada, on läbi käidud. Lõpuks otsustas nõukogu, et midagi ei ole teha, tuleb ka hindade kallale asuda.
LV: Praegu on meil 4,6 miljardi krooni eest laenu võetud, siin on natuke veel ruumi.
xxx
Eesti Energia investeerib kogu kasumi
Elektri hinnatõus on vajalik ning Eesti Energia investeerib kogu lisakasumi, põhjendavad energiafirma juhid kavandatavat hinnatõusu Postimehe lugejatele. Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali ja teenindusdirektor Marko Allikson kinnitavad, et vajaliku raha hankimiseks tuleb miljardeid juurdegi laenata, ligikaudu pool investeeringutest kulub keskkonnakaitse nõuete täitmisele.
Kas oma juba olemasolevate kasuminumbrite kõrguselt tõesti pole piinlik rahvale järjest uusi hinnatõusu põhjusi pastakast välja imeda?
Eesti Energia investeerib kogu kasumi. Lisaks on võetud 3,4 miljardit krooni laenu.
Ka edaspidi tuleb iga aasta võtta veel lisaks kuuesaja miljoni kroonisele kasumile ligi 2 miljardit krooni laenu. Hinnatõus on vältimatu, kuna elektrimajandus ei saa töötada riski piiril.
Meedias on Gunnar Oki poolt välja öeldud, et antud hinnatõus jääb mõneks ajaks ehk järgmiseks 3-4 aastaks viimaseks. Miks on vaja tõsta hinda nüüd ja kohe mitmeks aastaks ette? Inimestele oleks oluliselt vastuvõetavam, kui hind ei tõuseks täna 20 protsenti, vaid järgmise 4 aasta kestel igal aastal 5 protsenti.
Selline võimalus tekib siis, kui Energiaturu Inspektsioon kehtestab ja rakendab reeglid, mis võimaldavad hinna väikeste sammude kaupa regulaarselt muuta. Täna neid reegleid pole.
Elektri enda kui toote hind ja võrguteenuse hind on struktuurilt identsed, sisaldades tariifi (senti KW/h) ja nn. peakaitsme ampritasu (elektrikütte hinnapaketis). Kahe täiesti erineva toote hinna struktuuri identsus pole mõistetav. Palun selgitage, kuidas see on võimalik ja miks tariif on nii toote kui võrguteenuse hindades just nii jaotatud, nagu on?
Elektri tootmine ja ülekandmine põhjustavad nii muutuvkulusid, mis sõltuvad toodetud/ülekantud kogusest, kui ka püsikulusid, mis kogusest ei sõltu.
Elektri tootmisel näiteks on elektrijaama kapitalukulu, hoolduskulu, tööjõukulud jne püsikulud, kuid kütus ja keskkonnamaksud muutuvkulud.
Elektri tootmisel on meil püsi- ja muutuvkulud enam vähem võrdsed. Elektri ülekandmise juures on põhiliseks muutuvkuluks elektri kadu liinides ning püsikulude osa on 75 protsendi juures.
Kui palju tõuseb teie uutest ülekandetasudest lähtudes elektri hind Viimsis ja Läänemaal? Kui palju te tõstate hinda Fortumile?
Võttes aluseks Energiaturu Inspektsioonile esitatud avalduse, tõuseb võrguteenuse hind Fortum Elektrile 8 kuni 9 protsenti. Millised saavad olema hinnad Fortumi lõpptarbijale, sõltub sellest, millist kasumit soovib Fortum Oy.
Mitu KW/h saab eestlane osta keskmise neto päevapalga eest ja mitu KW/h saab rootslane või kanadalane oma riigis?
Hinnanguliselt saab eestlane päevapalga eest 250 kW/h, rootslane 630 kW/h elektrienergiat.
Miks on elektri ülekandetasude osakaal esitatud hindades ebaproportsionaalselt suur? Kas selline jaotus vastab tegelikkusele? Kas EE oskab näiteid tuua sellistest proportsioonidest lähemate naabrite juurest, näiteks Soomest?
Ülekandetasu osakaal lõpptarbija hinnas vastab tegelikele kuludele ning proportsioonid mujal maades on analoogsed.
Miks EE juhatus ütleb et hetkel subsideeritakse väiketarbijaid, kuid J. Reiljan (kuulub EE nõukokku) on öelnud ühes oma artiklis, et tegelikult EE ei subsideeri väiketarbijaid. Milline osapool valetab?
Väike elektritarbija ei kata tema võrguühendusele tehtud kulutusi ka peale hinnatõusu. Kuueteistkümneamprise peakaitsme ja 200 – kilovatt-tunnise kuutarbimisega elamu kohta teeb Eesti Energia kulutusi 2764 krooni aastas. Peale
hinnatõusu maksaks klient Eesti Energiale 1872 krooni aastas.
Küll kaob peale hinnatõusu ristsubsideerimine erinevate pingetasemega tarbimiskohtade vahel.
Praegu müüb EE elektrienergiat temale mittekuuluvaid juhtmeid pidi (KÜ kilp – korteriomaniku arvesti), ise nende korrashoiuks kulutusi tegemata, mis sunnib ühistuid elektritarbijatelt ebaseaduslikku lisaraha korjama…
Korteriühistu soovil me neid edasimüüjana ka käsitleme.
EE on varasemalt kinnitanud, et elekter on konkurentsivõimeline küttevõimalus eramajadele. Nüüd aga tõstate juba mitmendat korda elektrikütte hinda keskmisest oluliselt rohkem. Milline on teie tänane sõnum: kas elektriküttest tuleb loobuda?
Ei tule. Kliendid, kelle jaoks on oluline esialgne madal investeering, mugavus ja puhtus, jäävad ka edaspidi kasutama elektrikütet.
Leping peaks olema eri poolte vaheline kokkulepe, aga lepingutingimusi Eesti Energiaga pole võimalik muuta. Kas seda saab ikka nimetada lepinguks?
Eesti Energia peab kõiki kliente kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Selle tulemuseks on ühesugused tüüptingimused kõigile.
Me loodame, et uued lepingutingimused on klientidele vastuvõetavamad kui senised, sest need on lihtsamad ja lühemad ning Eesti Energia võtab endale suurema vastutuse.
Miks elektri kui toote hinnas sisaldub minu eramu peakaitsme läbilaskevõime suuruse järgi määratud ampritasu? Kuidas saab minu eramu peakaitsme suurusest üldse sõltuda elektri kui toote hind?
Ampri suurus määrab ära tarbimiskohas kasutatava elektrilise võimsuse. Energiasüsteem, sh liinid ja elektrijaamad ehitatakse vastavalt tarbijate jaoks vajaminevale võimsusele. Võimsuse tagamiseks tehtud kulutused ongi osa hinnast.
Millised on kaod Eesti Energia ülekandevõrkudes? Kui suur (protsentides ja absoluutväärtusena) on vahe võrku antud energia ja lõppklientidele müüdud koguste vahel?
2002/03 majandusaastal olid kodumaised elektrienergia kaod nii põhivõrgus kui ka jaotusvõrgus kokku 15,6 protsenti ehk 1050GWh. Käesoleva majandusaasta elektrienergia kaod on eelduslikult 14.6 protsenti.
Seega vähenevad kaod kuue ja poole protsendi võrra. Absoluutväärtustes jõuab tarbijani 1015 GW/h vähem elektrienergiat kui võrku sisenenud.
Tarbin elektrit 3 kuu jooksul kuni 60 KW/h. Miks ma pean hakkama maksma lisatasu eimillegi eest? Sellele ei ole põhjendust, maksta tuleb ikka tegeliku tarbimise eest.
Te maksate selle eest, et Te saate tarbida elektrit Teie poolt soovitud ajal ja koguses.
Kas ampritasu eraklientidele hakkab sõltuma faaside arvust? Paluks täpsustada, kuidas mõista ampritasu 3-faasilise (nn. tööstusvoolu) puhul, kas see näiteks 16-amprilise peakaitsme puhul tuleks siis 16 x 3 x 2=96 krooni kuus? Või on arvestus lihtsalt 16 x 2=32 kr kuu?
Sõltub küll. Kolmefaasilise ühenduse puhul on arvestus 16 x 2 = 32 krooni kuus. Ühefaasiline ühendus on kolm korda odavam. Ühefaasilise ühenduse puhul on arvestus 16/3 X 2 = 10,6 krooni kuus.
Miks on korteri püsitasu 20 krooni ja elektriga kütjal 16 krooni amper, st ca 40 korda kallim? Suurematel tarbijatel on tavaliselt hind odavam?
Elektri lõpphinna võrdlemiseks tuleb arvesse võtta nii püsitasud kui ka kilovatt-tundide tasud. Suurema tarbija jaoks elektri hind kokkuvõttes madalam.
Korteri püsitasu on võrguühenduse kasutamise tasu,
mis sisaldab kortermaja peakaitsme ampritasu ja mõõtmise kulutusi korteri ukse taga. Elektrikütte hinnapakett koos võrguteenusega sisaldab püsitasuna 2 krooni peakaitsme ampritasu ja 14,6 krooni elektrienergia võimsustasu.
Kas põlevkivile on alternatiivi? Kui jah, siis millal seda alternatiivi kasutama hakatakse?
Täies mahus on põlevkivile alternatiiviks gaasist elektrienergia tootmine, tuumaenergeetika või kogu mahus elektri sisseost. Põlevkivi eelis on soodsam hind ja rahvuslik julgeolek.
Miks te ei räägi sellest, kui palju reostab põhjavett ja hävitab loodust põlevkivist elektritootmine?
Ligikaudu pool kõikidest investeeringutest on suunatud põlevkivi kaevandamisest ja põlevkivi põletamisest tekkiva keskkonnamõju vähendamisele.
Põlevkivi kaevandamise käigus pumbatakse põhjavesi tagasi loodusse teda reostamata. Tõestuseks on näiteks kalakasvatus kaevandusest välja pumbatavas vees. Tegelikkuses kuivendatakse algselt liigniiskeid maid.
Refereerin EE kodulehelt EE visiooni lugedes: «Me tahame olla konkurentsivõimelised muutuvas keskkonnas …» Mida see tähendab, palun seletage see lahti tavalisele kodanikule.
Eesti Energia tahab kestma jääda ka avatud turul konkureerides suurte Vene ja Euroopa energiagigantidega.
Miks makstakse juhtkonnale ülipalku, kui investeeringuteks raha napib? Austatud härrad, palun põhjendage, miks on Teie palgad suuremad kui ministritel.
Eesti Energia juhatus ei määra iseenda palku.
Uute tariifide järgi peaks ka Eesti Energia hakkama trahve maksma katkestuste pikenemise eest? Kas äikesega tekkinud katkestused liinile kukkunud puu tekitatud katkestused on trahvitavad? Mis on piirmäärad, kas nagu praegu 24 tundi linnas ja 3 ööpäeva maapiirkonnas?
Ühekordne elektrikatkestus nii linnas kui ka maal ei tohi ületada 24 tundi. Kui katkestus kestab rohkem, maksab Eesti Energia tulevikus trahvi. Äikese tõttu liinile kukkunud puu meid vastutusest ei vabasta.
Ma ei saa aru, kuidas saab meie pere elektri hind tõusta 27 krooni kuus, kui juba ainuüksi püsitasu hakkame maksma 50 krooni ja lisaks veel elektrihinna tõus? Millise matemaatilise tehte abil saan ma 27 krooni?
Kaheksakümmend protsenti Eesti kodutarbijatest hakkab maksma elektri eest keskmiselt 27 krooni kuus rohkem. Nende hulgas on inimesi, kes maksavad keskmisest vähem, samuti neid, kes maksavad keskmisest rohkem.
Kakskümmend seitse krooni kuus rohkem maksab näiteks korteri omanik, kes tarbib elektrienergiat 130 kWh kuus.
Miks on taas vaja muuta Eesti Energia hinnapakette? Alles jõudsime vanadega harjuda.
Meil on väga kahju, aga see ei sõltu Eesti Energiast. Uus hinnastruktuur tuleneb elektrituruseadusest, mis jõustus 1. juulil 2003. Elektrituruseadus eraldab võrguteenuse ja elektrienergia.
Väikelinnades kasutavad teie mehed autosid ka erasõitudeks, kas see on kokkuhoid? Kes maksab nende autoga töölkäimise kinni, kas jälle meie?
Erasõitude kulud maksavad kinni töötajad. Autode kasutamisele on ette nähtud ranged limiidid.
Palju maksab elektri väljalülitamine juhul, kui inimene ei jõua maksta? Ja kui palju läheb maksma sisselülitamine?
Võlgniku tarbimiskoha sisselülitamine maksab 1570 krooni koos käibemaksuga, mis sisaldab nii väljalülitamisele kui ka taaspingestamisele tehtud kulutusi.
Uudised
VE: Eesti Energia: kogu hinnatõus investeeritakse
Loe lisaks
xxx
Eesti Energia eelistab ühtlast hinnatõusu
(11.03.2004)
Foto: PRIIT SIMSON
Eesti Päevaleht kogus lugejate küsimused elektri kallinemise kohta kokku ning palus kommentaari Eesti Energia teenindusdirektorilt Marko Alliksonilt ning tehnikadirektorilt Lembit Valilt.
Eesti Energia teenindusdirektori Marko Alliksoni ja tehnikadirektori Lembit Vali sõnul võiks elektri hinnad tõusta igal aastal vähehaaval ja märkamatult, nii et kliendid sellest arugi ei saa. Nende sõnul on Eesti Energial aga käed seotud – hinda tuleb tõsta mitme aasta tagant ja järsult, et mitte liigselt kuhjata vajalikke investeeringuid elektrivõrkudesse ja -tootmisse.
Miks tõuseb elektri hind mitme aasta tagant suure hüppega, kui võiks tõusta igal aastal ja vähehaaval?
Marko Allikson (MA): Meile meeldiks ka väga, kui hinnatõusud oleksid valutumad, paraku ei toeta seda kehtivad seadused.
Lembit Vali (LV): Hinnatõus tuleb nüüd nii suur, sest eelmine hinnatõus, 2002. aastal, ei olnud nii suur, kui me taotlesime. Saime möödunud hinnatõusuga vaid osa investeeringuvajadustest kaetud.
Nii et elektri hind oleks tegelikult pidanud tänaseks juba palju kõrgem olema?
LV: Nii võib öelda. See on küll ka poliitiline küsimus.
Kuidas kavatsete klientide teadvusse uue hinnamudeli viia?
MA: Ega seda kahe kursuse majandusmatemaatikat kerge inimestele selgeks teha ei ole. Oleme seni püüdnud niivõrd avatult oma hinnataotlusi menetleda kui vähegi võimalik. Paneme võrgulehele kalkulaatori, kus inimesed saavad oma tarbimise järgi endale sobiva paketi leida, üllitame kindlasti veel Elektrilehti jne.
Mis on Eesti Energia uue hinnamudeli alus, kas investeeringute vajadus 46 miljardit krooni?
MA: Tuleb eristada kaht erinevat asja: ühelt poolt taotleme hindade muutust, teiselt poolt uut elektrihindade struktuuri – need kaks asja ei ole omavahel seotud. Uus struktuur, kus lööme klientide jaoks lahku võrguteenuse ning elektrienergia, ei ole meie leiutatud jalgratas. See ei ole isegi Eesti seadusandja leiutatud jalgratas, vaid tuleneb Euroopa Liidu direktiividest, millega elektrienergia valdkonnas konkurentsi tekitada püütakse. Nagu Elioni võrgule ei tule ükski operaator samasugust võrku kõrvale ehitama, ei pane keegi ka Eesti Energia võrgu kõrvale püsti oma traate ja poste – seega on konkurentsi võimalik tekitada ainult tootmise poolel, kus meil on Iru ja Narva elektrijaamad. Kui võrguteenuse puhul jääb klient Eesti Energialt teenust ostma, siis elektrit saab ta tulevikus hakata ostma kust iganes – Leedu Ignalina tuumaelektrijaamast, Läti Daugava hüdroelektrijaamast, Venemaa Sosnovõi Borist vm. Uus hinnakujundus annab talle võimaluse erinevate tootjate hindu omavahel võrrelda.
Kuidas konkurents Põhjamaade elektriturul, näiteks Soomes toimib?
MA: Soomlastel on juba üle 10 aasta olnud võimalik tootjaid valida, kellelt elektrienergiat osta. Samas on ilmnenud, et kliendid ei adu seda veel täielikult, sest elektri hind on seni olnud liiga taskukohane, et sellele palju tähelepanu pöörata.
Nii et hinnatõus on vajalik selleks, et tarbijad hakkaksid elektri optimaalsele kasutusele mõtlema?
MA: Taskukohane elekter ei ole tarbijatele huvitav. Soomes hakkasid inimesed sellele tähelepanu pöörama alles siis, kui hinnad üles läksid, see hakkab juhtuma ka meil. Elekter ei ole nagu mobiiliteenus, kus inimesed mõtlevad kõnet alustades, et nüüd hakkas tasu jooksma – toas lülitist tuld põlema pannes ei mõelda, et nüüd alustati tarbimist.
Põhjamaade kogemusest võib öelda, mida kõrgemaks kerkib elektri hind, seda paremini toimib konkurents ja seda paremini jõuab inimestele kohale, et elekter ja võrguteenus on kaks eri toodet. Soomes on vaid eraldi toodud veel mõõtmistasu, mida meil hindades eraldi arvestatud pole, samas kuulub see näiteks plaanitava 20-kroonise korterite püsitasu sisse.
Miks tegi Eesti Energia hinnatõusu taotluse ning hindade struktuuri muutuse taotluse ühel ajal?
MA: Nägime ette, et mõlemast korraga ei ole lihtne aru saada. Ka ainult hindade struktuuri muudatus oleks tähendanud osa tarbijate hinnatõusu, kuna kasutusele oleks tulnud ampripõhine võrguühenduse kasutamise tasu.
Uue hinnamudeli eesmärk on anda tarbijale informatsiooni tema elektritarbimise kulude iseloomust ning õige motivatsioon – tarbijad mõjutavad elektrisüsteemi koguste kaudu, mida nad tarbivad ning oma peakaitsme võimsuse kaudu.
Miks peavad kõik korterid hakkama maksma 20-kroonist püsitasu?
LV: Kui kortermaja ühistu ostab meilt elektrit ja jaotab selle ise korterite vahel, siis eraldi 20-kroonist püsitasu me ei võta, vaid arvestame ampritasu maja peakaitsme järgi. Sellisel juhul tuleb ühistule ka elektri ostmine odavam. Kui aga korterelamul sellist peremeest, kes korraga kõikidele korteritele elektrit ostaks, ei ole, on ainuke võimalus rakendada 20-kroonist püsitasu korteri kohta.
Miks on uutes hinnakirjades hinnad nii tugevalt seotud peakaitsme võimsusega?
LV: Praeguste peakaitsmete võimsustega arvestades, peaksime tootma 6000 MW elektrit aastas, hetkel toodame sellest umbes kolmandiku.
Lähtume sellest, et kunagi ei tarbita kõiki elektriseadmeid üheaegselt. Meie põhimõte on see, et jagame tulu ära kliendi juures olevale peakaitsmele, see on iga kliendi juures mõõdetav.
Kui võtaksime ampritasu näiteks alajaama võimsuse või koguni tehase võimsuse järgi, tuleks see tunduvalt kallim ning kliendid ei adu, mille eest nad maksavad. Tegemist on klassikalise süsteemi ülesehitusega, klassikalise inseneriülesandega, kuidas selliseid süsteeme projekteeritakse.
Uuel elektriarvel hakkab olema komponentidena lisaks kulutatud elektrienergiale selle edastamise tasu (mõõdetakse ühikuga senti/kWh) ning püsitasu (mõõdetakse majade puhul ühikuga A/kr kuus, korteritel püsitasuna 20 krooni). Miks on see süsteem inimestele nii keeruliseks tehtud?
MA: See ei ole Eesti Energia väljamõeldis. Nii saame võrgu võimsust paremini planeerida, kuna klient teab, mis ta võimsusele kulutab, ütleb ta meile, millist võimsust ta vajab. Nii saame ehitada õiged alajaamad ja võrgud, kogu süsteemi kliendi vajaduste järgi.
LV: On oluline teada, et võrguteenus koosneb püsi- ja muutuvkuludest. Isegi kui võrgust ühtegi kWh elektrit läbi ei lähe, on püsikulud peal. Kui me näiteks suvilates kehtestaksime võrguteenuse hinnad kulupõhiselt, ei oleks võrguteenuse hind inimestele vastuvõetav. Siin peame ainsana rikkuma põhimõtet, et hind peab olema kulupõhine.
Aiandusühistu 61 maja peakaitsmete kogusumma ulatub 1280 amprini, samas kui ühistusse tulev elektrikaabel on ühendatud 250-amprise peakaitsme taha. Kõik majad saavad koos elektrit tarbides kasutada vaid 250 A võimsust, kuid peavad hakkama maksma 1280 A v&otil
de;imsuse eest. Miks?
LV: Alajaama võimsus ongi reeglina väiksem kui sellega ühenduses olevate konkreetsete majade võimsused kokku. See on nii, sest kunagi ei lülitata kõiki elektriseadmeid korraga sisse. Kui kõik aiandusühistu liikmed korraga elektriseadmed sisse lükkaks, lendaks kaitse välja ja see on täiesti normaalne, kuna võrk on nii projekteeritud. Ühistu liige ise aga võib ühel hetkel ka suuremat võimsust tarbida, kui vajadus tekib.
Milliseid hinnatõusu alternatiive Eesti Energia arutanud on?
MA: Reaalselt on kõik alternatiivid läbi käidud. Me ammendame maksimaalselt oma laenuvõtmise võimalused. Lisaks on arutatud erinevatest Euroopa Liidu fondidest raha saamise võimalusi, süsihappegaasi kaubanduse tulusid, aktsiakapitali laiendamist – kõik variandid, kust oleks võimalik lisaraha saada, on läbi käidud. Lõpuks otsustas nõukogu, et midagi ei ole teha, tuleb ka hindade kallale asuda.
LV: Praegu on meil 4,6 miljardi krooni eest laenu võetud, siin on natuke veel ruumi.
xxx
Eesti Energia investeerib kogu kasumi
Elektri hinnatõus on vajalik ning Eesti Energia investeerib kogu lisakasumi, põhjendavad energiafirma juhid kavandatavat hinnatõusu Postimehe lugejatele. Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali ja teenindusdirektor Marko Allikson kinnitavad, et vajaliku raha hankimiseks tuleb miljardeid juurdegi laenata, ligikaudu pool investeeringutest kulub keskkonnakaitse nõuete täitmisele.
Kas oma juba olemasolevate kasuminumbrite kõrguselt tõesti pole piinlik rahvale järjest uusi hinnatõusu põhjusi pastakast välja imeda?
Eesti Energia investeerib kogu kasumi. Lisaks on võetud 3,4 miljardit krooni laenu.
Ka edaspidi tuleb iga aasta võtta veel lisaks kuuesaja miljoni kroonisele kasumile ligi 2 miljardit krooni laenu. Hinnatõus on vältimatu, kuna elektrimajandus ei saa töötada riski piiril.
Meedias on Gunnar Oki poolt välja öeldud, et antud hinnatõus jääb mõneks ajaks ehk järgmiseks 3-4 aastaks viimaseks. Miks on vaja tõsta hinda nüüd ja kohe mitmeks aastaks ette? Inimestele oleks oluliselt vastuvõetavam, kui hind ei tõuseks täna 20 protsenti, vaid järgmise 4 aasta kestel igal aastal 5 protsenti.
Selline võimalus tekib siis, kui Energiaturu Inspektsioon kehtestab ja rakendab reeglid, mis võimaldavad hinna väikeste sammude kaupa regulaarselt muuta. Täna neid reegleid pole.
Elektri enda kui toote hind ja võrguteenuse hind on struktuurilt identsed, sisaldades tariifi (senti KW/h) ja nn. peakaitsme ampritasu (elektrikütte hinnapaketis). Kahe täiesti erineva toote hinna struktuuri identsus pole mõistetav. Palun selgitage, kuidas see on võimalik ja miks tariif on nii toote kui võrguteenuse hindades just nii jaotatud, nagu on?
Elektri tootmine ja ülekandmine põhjustavad nii muutuvkulusid, mis sõltuvad toodetud/ülekantud kogusest, kui ka püsikulusid, mis kogusest ei sõltu.
Elektri tootmisel näiteks on elektrijaama kapitalukulu, hoolduskulu, tööjõukulud jne püsikulud, kuid kütus ja keskkonnamaksud muutuvkulud.
Elektri tootmisel on meil püsi- ja muutuvkulud enam vähem võrdsed. Elektri ülekandmise juures on põhiliseks muutuvkuluks elektri kadu liinides ning püsikulude osa on 75 protsendi juures.
Kui palju tõuseb teie uutest ülekandetasudest lähtudes elektri hind Viimsis ja Läänemaal? Kui palju te tõstate hinda Fortumile?
Võttes aluseks Energiaturu Inspektsioonile esitatud avalduse, tõuseb võrguteenuse hind Fortum Elektrile 8 kuni 9 protsenti. Millised saavad olema hinnad Fortumi lõpptarbijale, sõltub sellest, millist kasumit soovib Fortum Oy.
Mitu KW/h saab eestlane osta keskmise neto päevapalga eest ja mitu KW/h saab rootslane või kanadalane oma riigis?
Hinnanguliselt saab eestlane päevapalga eest 250 kW/h, rootslane 630 kW/h elektrienergiat.
Miks on elektri ülekandetasude osakaal esitatud hindades ebaproportsionaalselt suur? Kas selline jaotus vastab tegelikkusele? Kas EE oskab näiteid tuua sellistest proportsioonidest lähemate naabrite juurest, näiteks Soomest?
Ülekandetasu osakaal lõpptarbija hinnas vastab tegelikele kuludele ning proportsioonid mujal maades on analoogsed.
Miks EE juhatus ütleb et hetkel subsideeritakse väiketarbijaid, kuid J. Reiljan (kuulub EE nõukokku) on öelnud ühes oma artiklis, et tegelikult EE ei subsideeri väiketarbijaid. Milline osapool valetab?
Väike elektritarbija ei kata tema võrguühendusele tehtud kulutusi ka peale hinnatõusu. Kuueteistkümneamprise peakaitsme ja 200 – kilovatt-tunnise kuutarbimisega elamu kohta teeb Eesti Energia kulutusi 2764 krooni aastas. Peale
hinnatõusu maksaks klient Eesti Energiale 1872 krooni aastas.
Küll kaob peale hinnatõusu ristsubsideerimine erinevate pingetasemega tarbimiskohtade vahel.
Praegu müüb EE elektrienergiat temale mittekuuluvaid juhtmeid pidi (KÜ kilp – korteriomaniku arvesti), ise nende korrashoiuks kulutusi tegemata, mis sunnib ühistuid elektritarbijatelt ebaseaduslikku lisaraha korjama…
Korteriühistu soovil me neid edasimüüjana ka käsitleme.
EE on varasemalt kinnitanud, et elekter on konkurentsivõimeline küttevõimalus eramajadele. Nüüd aga tõstate juba mitmendat korda elektrikütte hinda keskmisest oluliselt rohkem. Milline on teie tänane sõnum: kas elektriküttest tuleb loobuda?
Ei tule. Kliendid, kelle jaoks on oluline esialgne madal investeering, mugavus ja puhtus, jäävad ka edaspidi kasutama elektrikütet.
Leping peaks olema eri poolte vaheline kokkulepe, aga lepingutingimusi Eesti Energiaga pole võimalik muuta. Kas seda saab ikka nimetada lepinguks?
Eesti Energia peab kõiki kliente kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Selle tulemuseks on ühesugused tüüptingimused kõigile.
Me loodame, et uued lepingutingimused on klientidele vastuvõetavamad kui senised, sest need on lihtsamad ja lühemad ning Eesti Energia võtab endale suurema vastutuse.
Miks elektri kui toote hinnas sisaldub minu eramu peakaitsme läbilaskevõime suuruse järgi määratud ampritasu? Kuidas saab minu eramu peakaitsme suurusest üldse sõltuda elektri kui toote hind?
Ampri suurus määrab ära tarbimiskohas kasutatava elektrilise võimsuse. Energiasüsteem, sh liinid ja elektrijaamad ehitatakse vastavalt tarbijate jaoks vajaminevale võimsusele. Võimsuse tagamiseks tehtud kulutused ongi osa hinnast.
Millised on kaod Eesti Energia ülekandevõrkudes? Kui suur (protsentides ja absoluutväärtusena) on vahe võrku antud energia ja lõppklientidele müüdud koguste vahel?
2002/03 majandusaastal olid kodumaised elektrienergia kaod nii põhivõrgus kui ka jaotusvõrgus kokku 15,6 protsenti ehk 1050GWh. Käesoleva majandusaasta elektrienergia kaod on eelduslikult 14.6 protsenti.
Seega vähenevad kaod kuue ja poole protsendi võrra. Absoluutväärtustes jõuab tarbijani 1015 GW/h vähem elektrienergiat kui võrku sisenenud.
Tarbin elektrit 3 kuu jooksul kuni 60 KW/h. Miks ma pean hakkama maksma lisatasu eimillegi eest? Sellele ei ole põhjendust, maksta tuleb ikka tegeliku tarbimise eest.
Te maksate selle eest, et Te saate tarbida elektrit Teie poolt soovitud ajal ja koguses.
Kas ampritasu eraklientidele hakkab sõltuma faaside arvust? Paluks täpsustada, kuidas mõista ampritasu 3-faasilise (nn. tööstusvoolu) puhul, kas see näiteks 16-amprilise peakaitsme puhul tuleks siis 16 x 3 x 2=96 krooni kuus? Või on arvestus lihtsalt 16 x 2=32 kr kuu?
Sõltub küll. Kolmefaasilise ühenduse puhul on arvestus 16 x 2 = 32 krooni kuus. Ühefaasiline ühendus on kolm korda odavam. Ühefaasilise ühenduse puhul on arvestus 16/3 X 2 = 10,6 krooni kuus.
Miks on korteri püsitasu 20 krooni ja elektriga kütjal 16 krooni amper, st ca 40 korda kallim? Suurematel tarbijatel on tavaliselt hind odavam?
Elektri lõpphinna võrdlemiseks tuleb arvesse võtta nii püsitasud kui ka kilovatt-tundide tasud. Suurema tarbija jaoks elektri hind kokkuvõttes madalam.
Korteri püsitasu on võrguühenduse kasutamise tasu,
mis sisaldab kortermaja peakaitsme ampritasu ja mõõtmise kulutusi korteri ukse taga. Elektrikütte hinnapakett koos võrguteenusega sisaldab püsitasuna 2 krooni peakaitsme ampritasu ja 14,6 krooni elektrienergia võimsustasu.
Kas põlevkivile on alternatiivi? Kui jah, siis millal seda alternatiivi kasutama hakatakse?
Täies mahus on põlevkivile alternatiiviks gaasist elektrienergia tootmine, tuumaenergeetika või kogu mahus elektri sisseost. Põlevkivi eelis on soodsam hind ja rahvuslik julgeolek.
Miks te ei räägi sellest, kui palju reostab põhjavett ja hävitab loodust põlevkivist elektritootmine?
Ligikaudu pool kõikidest investeeringutest on suunatud põlevkivi kaevandamisest ja põlevkivi põletamisest tekkiva keskkonnamõju vähendamisele.
Põlevkivi kaevandamise käigus pumbatakse põhjavesi tagasi loodusse teda reostamata. Tõestuseks on näiteks kalakasvatus kaevandusest välja pumbatavas vees. Tegelikkuses kuivendatakse algselt liigniiskeid maid.
Refereerin EE kodulehelt EE visiooni lugedes: «Me tahame olla konkurentsivõimelised muutuvas keskkonnas …» Mida see tähendab, palun seletage see lahti tavalisele kodanikule.
Eesti Energia tahab kestma jääda ka avatud turul konkureerides suurte Vene ja Euroopa energiagigantidega.
Miks makstakse juhtkonnale ülipalku, kui investeeringuteks raha napib? Austatud härrad, palun põhjendage, miks on Teie palgad suuremad kui ministritel.
Eesti Energia juhatus ei määra iseenda palku.
Uute tariifide järgi peaks ka Eesti Energia hakkama trahve maksma katkestuste pikenemise eest? Kas äikesega tekkinud katkestused liinile kukkunud puu tekitatud katkestused on trahvitavad? Mis on piirmäärad, kas nagu praegu 24 tundi linnas ja 3 ööpäeva maapiirkonnas?
Ühekordne elektrikatkestus nii linnas kui ka maal ei tohi ületada 24 tundi. Kui katkestus kestab rohkem, maksab Eesti Energia tulevikus trahvi. Äikese tõttu liinile kukkunud puu meid vastutusest ei vabasta.
Ma ei saa aru, kuidas saab meie pere elektri hind tõusta 27 krooni kuus, kui juba ainuüksi püsitasu hakkame maksma 50 krooni ja lisaks veel elektrihinna tõus? Millise matemaatilise tehte abil saan ma 27 krooni?
Kaheksakümmend protsenti Eesti kodutarbijatest hakkab maksma elektri eest keskmiselt 27 krooni kuus rohkem. Nende hulgas on inimesi, kes maksavad keskmisest vähem, samuti neid, kes maksavad keskmisest rohkem.
Kakskümmend seitse krooni kuus rohkem maksab näiteks korteri omanik, kes tarbib elektrienergiat 130 kWh kuus.
Miks on taas vaja muuta Eesti Energia hinnapakette? Alles jõudsime vanadega harjuda.
Meil on väga kahju, aga see ei sõltu Eesti Energiast. Uus hinnastruktuur tuleneb elektrituruseadusest, mis jõustus 1. juulil 2003. Elektrituruseadus eraldab võrguteenuse ja elektrienergia.
Väikelinnades kasutavad teie mehed autosid ka erasõitudeks, kas see on kokkuhoid? Kes maksab nende autoga töölkäimise kinni, kas jälle meie?
Erasõitude kulud maksavad kinni töötajad. Autode kasutamisele on ette nähtud ranged limiidid.
Palju maksab elektri väljalülitamine juhul, kui inimene ei jõua maksta? Ja kui palju läheb maksma sisselülitamine?
Võlgniku tarbimiskoha sisselülitamine maksab 1570 krooni koos käibemaksuga, mis sisaldab nii väljalülitamisele kui ka taaspingestamisele tehtud kulutusi.