|
 Tuleval nädalal võivad lähiajalugu tutvustava pöördumisega liituda ka riigijuhid.
|
 |
|
| Teaduste Akadeemia president Richard Villems loodab, et pöördumisega ühinevad ka riigijuhid. |
|
Ligi poolsada Teaduste Akadeemia liiget kirjutasid hiljuti alla Eesti lähiajalugu tutvustavale memorandumile, mis on kavas saata peale Euroopa Parlamendi ja Euroopa Parlamentaarse Assamblee nõukogu ka ÜRO peasekretärile Kofi Annanile.
“Oleme veendunud, et sellest pöördumisest võib olla abi Eesti riigi seisukohtade selgitamiseks ja põhjendamiseks,” selgitas pöördumise koostamist Teaduste Akadeemia president Richard Villems.
Esialgu veel ära saatmata pöördumises juhivad akadeemikud tähelepanu nendele asjaoludele, miks Eesti okupeeriti, kuidas eestlasi represseeriti ning kuidas tekkis Eestis niinimetatud rahvusvähemuste probleem.
“50-aastane Nõukogude okupatsioon tekitas olulisi demograafilisi ja sotsiaalpoliitilisi muudatusi arreteerimiste, küüdi- tamiste ja hukkamistega, mille all kannatasid kümned tuhanded Eesti kodanikud,” seisab Eesti lähiajalugu tutvustavas kirjas. “Kannatanuid oli kokku üle kümne protsendi sõjaeelsest elanikkonnast.”
Riigijuhid veel kõhklevad
Järelduste osas viitavad akadeemikud aga rahvusvahelisele õigusele, mille kohaselt pole Venemaa süüdistused Eestis elavate rahvusvähemuste olukorra kohta õigustatud.
Millal kaheleheküljeline pöördumine rahvusvaheliste organisatsioonide poole teele läheb, on esialgu veel lahtine, sest asi seisab riigijuhtide taga.
Nimelt loodab Richard Villems saavutada mõjusama tulemuse, kui peale 43 akadeemiku kirjutaksid pöördumisele alla ka president Arnold Rüütel, riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Juhan Parts, välisminister Rein Lang ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Enamik riigijuhtidest polnud eilseks memorandumiga ühinemist veel otsustanud, langetades otsuse tõenäoliselt tuleva nädala alguses.
Nii peaministri kommunikatsioonibüroo kui ka välisministeeriumi pressitalitus teatasid eile, et pea-, välis- ja kaitseminister arutasid akadeemikute kirja juba sel esmaspäeval, kuid täpsema seisukoha lubasid nad kujundada tulevaks nädalaks.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et pöördumisega ühinemist arutab komisjon niipea kui võimalik. “Lähiajaloo tutvustamine peab olema süstemaatiline ja kindlasti on sellised kirjad vajalikud ja tervitatavad, kuid lisaks kirjade saatmisele peavad diplomaadid ja poliitikud lähiajalugu tutvustama senisest läbimõeldumalt,” lausus Mihkelson.
Richard Villemsi sõnul võivad akadeemikud kirja teele saata ka ilma toetuseta, kuigi riigi tugi aitaks kindlasti selle mõjukusele kaasa. “Eesti pole lähiajaloost rääkides üles näidanud sellist tegutsemist ja aktiivsust nagu Läti, kelle presidendi tegutsemisest ka meie innustust saime,” lisas Teaduste Akadeemia president.
Märtsi alguses saatsid ÜRO-le, Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõukogule, NATO-le ja OSCE-le pöördumise 88 nimekat kultuuri-, teadus- ja ühiskonnategelast, taunides Venemaa pidevaid ja alusetuid süüdistusi, nagu rikutaks Eestis inimõigusi.
Akadeemikud kirjutavad
•• Vene Föderatsiooni valitsuse esitatud süüdistused Eestis elavate rahvusvähemuste teemal on alusetud. Okupatsiooni vältel sisserännanud asukad on sarnases staatuses nagu sõja ajal Saksamaalt sisserännanud Poolas. Mõlemad sisserännanute grupid tekkisid sama salaprotokolli lisa ehk mittekallaletungilepingu alusel (MRP salaprotokolli lisa – toim). Kõik asundused ja asunike kogukonnad loodi okupatsiooni jõul, need on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud ja pole käsitatavad rahvusvähemustena.
•• Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt lõppes juriidiliselt 24. detsembril 1989, mil Nõukogude Liidu rahvasaadikute nõukogu tühistas ning mõistis hukka kõik Nõukogude-Saksamaa salaprotokollid, mis olid Ida-Euroopa okupeerimise aluseks.
•• Nõukogude Liidu rahvasaadikute nõukogu tunnustas 6. septembril 1991. aastal täielikult Eesti iseseisvust ja deklareeris, et Nõukogude Liidu kodanikud, kes tahavad jääda Eestisse või naasta Nõukogude Liitu, on Nõukogude Liidu vastutusel ja kuuluvad selle kodanike hulka.
•• Vene Föderatsioon võttis endale Nõukogude Liidu järglase rolli ning seega said kõik Eestis elavad inimesed kas Eesti või Venemaa Föderatsiooni kodanikeks.
•• Ainult Eestis elavad välismaalased ei kvalifitseeru rahvusvähemuste staatusesse, kuid kõik nende inimõigused on täielikult tagatud ÜRO inimõiguste konventsiooni ja Eesti seaduste kohaselt, mis võimaldavad neil omandada haridust nende emakeeles ja annavad õiguse osaleda kohalikel (ja isegi presidendi) valimistel. M.O.
Osaline tõlge pöördumisest.
|
Uudised
VE: Eesti akadeemikud
Akadeemikud selgitavad maailmale Eesti ajalugu
Mirko Ojakivi, 18.03.2005
Ligi poolsada Teaduste Akadeemia liiget kirjutasid hiljuti alla Eesti lähiajalugu tutvustavale memorandumile, mis on kavas saata peale Euroopa Parlamendi ja Euroopa Parlamentaarse Assamblee nõukogu ka ÜRO peasekretärile Kofi Annanile.
“Oleme veendunud, et sellest pöördumisest võib olla abi Eesti riigi seisukohtade selgitamiseks ja põhjendamiseks,” selgitas pöördumise koostamist Teaduste Akadeemia president Richard Villems.
Esialgu veel ära saatmata pöördumises juhivad akadeemikud tähelepanu nendele asjaoludele, miks Eesti okupeeriti, kuidas eestlasi represseeriti ning kuidas tekkis Eestis niinimetatud rahvusvähemuste probleem.
“50-aastane Nõukogude okupatsioon tekitas olulisi demograafilisi ja sotsiaalpoliitilisi muudatusi arreteerimiste, küüdi- tamiste ja hukkamistega, mille all kannatasid kümned tuhanded Eesti kodanikud,” seisab Eesti lähiajalugu tutvustavas kirjas. “Kannatanuid oli kokku üle kümne protsendi sõjaeelsest elanikkonnast.”
Riigijuhid veel kõhklevad
Järelduste osas viitavad akadeemikud aga rahvusvahelisele õigusele, mille kohaselt pole Venemaa süüdistused Eestis elavate rahvusvähemuste olukorra kohta õigustatud.
Millal kaheleheküljeline pöördumine rahvusvaheliste organisatsioonide poole teele läheb, on esialgu veel lahtine, sest asi seisab riigijuhtide taga.
Nimelt loodab Richard Villems saavutada mõjusama tulemuse, kui peale 43 akadeemiku kirjutaksid pöördumisele alla ka president Arnold Rüütel, riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Juhan Parts, välisminister Rein Lang ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Enamik riigijuhtidest polnud eilseks memorandumiga ühinemist veel otsustanud, langetades otsuse tõenäoliselt tuleva nädala alguses.
Nii peaministri kommunikatsioonibüroo kui ka välisministeeriumi pressitalitus teatasid eile, et pea-, välis- ja kaitseminister arutasid akadeemikute kirja juba sel esmaspäeval, kuid täpsema seisukoha lubasid nad kujundada tulevaks nädalaks.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et pöördumisega ühinemist arutab komisjon niipea kui võimalik. “Lähiajaloo tutvustamine peab olema süstemaatiline ja kindlasti on sellised kirjad vajalikud ja tervitatavad, kuid lisaks kirjade saatmisele peavad diplomaadid ja poliitikud lähiajalugu tutvustama senisest läbimõeldumalt,” lausus Mihkelson.
Richard Villemsi sõnul võivad akadeemikud kirja teele saata ka ilma toetuseta, kuigi riigi tugi aitaks kindlasti selle mõjukusele kaasa. “Eesti pole lähiajaloost rääkides üles näidanud sellist tegutsemist ja aktiivsust nagu Läti, kelle presidendi tegutsemisest ka meie innustust saime,” lisas Teaduste Akadeemia president.
Märtsi alguses saatsid ÜRO-le, Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõukogule, NATO-le ja OSCE-le pöördumise 88 nimekat kultuuri-, teadus- ja ühiskonnategelast, taunides Venemaa pidevaid ja alusetuid süüdistusi, nagu rikutaks Eestis inimõigusi.
Akadeemikud kirjutavad
•• Vene Föderatsiooni valitsuse esitatud süüdistused Eestis elavate rahvusvähemuste teemal on alusetud. Okupatsiooni vältel sisserännanud asukad on sarnases staatuses nagu sõja ajal Saksamaalt sisserännanud Poolas. Mõlemad sisserännanute grupid tekkisid sama salaprotokolli lisa ehk mittekallaletungilepingu alusel (MRP salaprotokolli lisa – toim). Kõik asundused ja asunike kogukonnad loodi okupatsiooni jõul, need on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud ja pole käsitatavad rahvusvähemustena.
•• Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt lõppes juriidiliselt 24. detsembril 1989, mil Nõukogude Liidu rahvasaadikute nõukogu tühistas ning mõistis hukka kõik Nõukogude-Saksamaa salaprotokollid, mis olid Ida-Euroopa okupeerimise aluseks.
•• Nõukogude Liidu rahvasaadikute nõukogu tunnustas 6. septembril 1991. aastal täielikult Eesti iseseisvust ja deklareeris, et Nõukogude Liidu kodanikud, kes tahavad jääda Eestisse või naasta Nõukogude Liitu, on Nõukogude Liidu vastutusel ja kuuluvad selle kodanike hulka.
•• Vene Föderatsioon võttis endale Nõukogude Liidu järglase rolli ning seega said kõik Eestis elavad inimesed kas Eesti või Venemaa Föderatsiooni kodanikeks.
•• Ainult Eestis elavad välismaalased ei kvalifitseeru rahvusvähemuste staatusesse, kuid kõik nende inimõigused on täielikult tagatud ÜRO inimõiguste konventsiooni ja Eesti seaduste kohaselt, mis võimaldavad neil omandada haridust nende emakeeles ja annavad õiguse osaleda kohalikel (ja isegi presidendi) valimistel. M.O.
Osaline tõlge pöördumisest.