VE: Dürer, Albrechti – Ristija Johannes saab koju

Kunstimuuseum varjas aastaid kallist maali

Dürer: Ristija Johannes.jpg:  

 

1993. aasta ekspertiisiakt ütleb selgelt, et salakaubana ära võetud Düreri maal kuulub Bremeni kunstihoonele. Sakslastele ei teatanud sellest mitte keegi.

Praegu ametlikult käibiva versiooni kohaselt on kõik igati korras. Eesti Kunstimuuseumi pressitekstist selgub, et kümme aastat tagasi piiril ära võetud Albrecht Düreri lõpetamata maali kuulumine Bremeni Kunstihoone kogusse avastati alles pärast 2000. aastat: “2000. aastal avati Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum —. Väliskunsti Muuseumi kogusse jõudis ka “Ristija Johannes”, mille autori ja õige omanikuni juhtisid muuseumitöötajaid Bremeni Kunstihoone templid maali tagaküljel. 2002. aastaks oli Väliskunsti Muuseum teadlik, et tolliametilt üle antud maali näol võib tegemist olla Bremeni Kunstihoonest Teise maailmasõja ajal kaduma läinud Düreri maaliga.”

Paraku ei vasta see tõele. Kunstimuuseum teadis juba kümme aastat tagasi, kes on Düreri maali omanik. 22. jaanuaril 1993 Kultuuriväärtuste väljaveo ekspertgrupi koos muuseumitöötajatega koostatud ekspertiisiaktis on kirjas, et maal “kuulub üleandmisele Eesti Kunstimuuseumile kuni tema tagastamiseni tema õigele omanikule Bremeni Kunsthalle’le, mida tõendab selle tagaolev tempel”.

Aprillis 1994 andis Tolliamet välja käskkirja nr 91: “Maal omab ajaloolist ja kunstilist väärtust ning antakse Kunstimuuseumile üle tasuta. Maal kuulub arvelevõtmisele fondides.” Dürer võeti arvele kui tundmatu kunstniku teos ning anti maalifondi. Andmed maali kohta on kirjas ka Kunstimuuseumi tulemite nimistus 1994-1998, mis kinnitab, et muuseum pidas seda juba oma varaks (!), mitte ajutisele hoiule võetud asjaks. Tulemite nimistud koostati muuseumi tollase peavarahoidja Milvi Kuldna juhtimisel. Maal peideti aastateks muuseumi hoidlasse.

Piinlik on asja juures see, et septembris 1994 sõlmisid Eesti ja Saksamaa kultuurikoostöö lepingu. Selle järgi tuli teadmata kadunud või õigusvastaselt väljaviidud kultuurivarad, mis asuvad lepingupoolte territooriumidel, tagastada omanikule või tema õigusjärglasele.

Seega pidanuks ka Bremeni maal kohe sakslastele üle antama. Miks nii ei juhtunud, on segane.

Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk ütleb Ekspressile: “Siin on mitmesuguseid põhjusi. 1994 tuli maal üle meie kogudesse, siis me kolisime. Töö leidis koha kunstimuuseumi maalifondis. Töö tuli välja alles väliskunstimuuseumi fondi koostamise käigus.”

Aga 1993. aastal koostatud ekspertiisiakt, mis nõuab eseme tagastamist Bremeni kunstihoonele?

“Meil ilmselt seda ekspertiisiakti ei olnud…. Mina ei tea sellest infost mitte midagi…”

Ekspress faksib paberi proua Valgule. Direktriss teatab nüüd, et seda paberit tunneb ta küll, et see on muuseumis olemas. “Aga see paber ei öelnud veel, et maali omanik on Bremeni Kunsthalle! Ekspertiis oli tegemata.”

“Tollal ei teatud, millega on tegemist. Paljudel töödel on taga templeid,” märgib ka väliskunsti muuseumi juhataja kt Kadi Polli. Ta on eelnimetatud ekspertiisiaktiga kursis. Tolle koostanud komisjoni üks liikmeid on kunstimuuseumi töötaja Mai Levin. “Levinil oli see Bremeni tempel meeles ja tema juhtiski minu tähelepanu, et sellega peaks tegelema,” ütleb Polli.

Kuid Bremeniga võttis ta ühendust alles tänavu kevadel.

Mis küll saaks, kui politsei leiab varastatud auto, teab selle omanikku; kuid kolib seda seitse aastat ühest parklast teise; hakkab siis uurima, kas tegemist on Þiguli või Moskvitðiga; ning omanik saab masina tagasi alles kümne aasta pärast?

“Vana kunst ei ole nagu auto, kus peremees tahab seda kohe tagasi,” vastab Polli. “Ei saa helistada Bremenisse ja küsida, kas see on teie töö. Enne peab seda teost tundma. Vanade teoste puhul on võimalikud koopiad ja võltsingud.”

Ometi peaks just Bremeni asjatundjad oma vara kõige paremini tundma. Leitud Düreri foto ilmus ka raamatus, mis tutvustab sõja ajal kaduma läinud Saksa kunsti.

xxx

Düreri keerulise saatusega maal sõidab Eestist koju Bremenisse
Anu Mõistlik, PM reporter, 18.11.2003 00:01 

Albrecht Düreri maal «Ristija Johannes», mille Eesti lubas eile ametlikult Saksamaale tagasi anda, seisis siinses kunstimuuseumis aastaid, enne kui keegi oskas seda seostada Saksa renessanssi suurmeistriga.

Ligi pool tuhat aastat vana maal läks Bremeni Kunstihoonest kaotsi sõjasegadustes 1943. aastal. Järgmise jälje jättis pilt endast alles kümmekond päeva enne 1992. aasta jõule ja seda Tallinna lennujaamas.

Kadrioru lossis asuva Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti muuseumi direktor Kadi Polli rääkis, et maali tahtis üle piiri viia Nõukogude Liidu kodanik, juudipärase nimega naisterahvas, kes oli sündinud Vladimiri oblastis, kuid ütles oma elukohaks USA.

Lauahõbedaga ühes kotis

«Kotis olid tal veel kaks hõbelusikat ja -kahvlit,» märkis Polli vanade tollipaberite põhjal. Just toll panigi soliidses eas pildi väljaviimisele käe ette, läkitades konfiskeeritud teose Eesti Kunstimuuseumile.

Muuseum võttis teose vastu kui tundmatu Lääne-Euroopa kunstniku töö. Maal on lõpetamata, nii et värvikihist paistab läbi meistri alusjoonistus, ja sestap pole see ka signeeritud Dürerile omase AD-ga.

Maali saatus hakkas selginema 2000. aastal, kui maal jõudis Kadrioru lossis asutatud väliskunsti muuseumi.

Polli rääkis, et kunstimuuseumi peaspetsialistile Mai Levinile, kes oli olnud maali esimeste uurijate hulgas, meenusid pärnapuust aluse taga olevad Bremeni Kunstihoone templid.

Samuti juhatas Levin Pollile kätte raamatu Lääne-Saksamaalt sõja ajal kadunud kunstitöödest. «Seal oli ka üks kahe maailmasõja vaheline must-valge foto, mis vastas üsna hästi meie «Ristija Johannesele» ja kunstnikunimena oli alla kirjutatud Dürer,» rääkis Polli.

Uskumatu leid

Eestis tehti maalist foto ja röntgeniülesvõtted, mis läkitati Bremenisse küsimusega, kas tegu võib olla sama tööga. «Tulid ovatsioonilised vastused, et loomulikult,» märkis Polli. «Ka minu jaoks oli see täiesti uskumatu tunne.»

Käesoleva aasta kevadel algasid ettevalmistused maali üleandmiseks. Eile allkirjastasid selle kohta protokolli kultuuriminister Urmas Paet ja Saksa suursaadik Jürgen Dröge.

Suursaadik märkis, et on väga tänulik Eestile, kes kõhklusteta otsustas maali Bremenisse tagasi saata, ja et see samm näitab kahe riigi suhete usalduslikku iseloomu. Ta rõhutas, et maali väljailmumise ja säilimise eest tuleb tänada ka päris mitut õnnelikku kokkusattumust.

Paet lausus, et maali tagastamine Saksamaale oli loomulik samm. «Ajaloos on ikka keerdkäike, mis ei ole kõige meeldivamad ja mida ei saa tagasi pöörata,» nentis ta. «Samas tuleb neid püüda heastada nii palju kui võimalik.»

Haruldane näitus

Polli sõnul on tagantjärele lihtne maali juures Dürerile omaseid jooni näha, kas või meisterlikku alusjoonistust vaadates. Samas ei olnud kunstiajaloolastel julgust tööd sedavõrd tuntud kunstnikuga seostada, märkis ta.

Polli sõnul valmis maal tõenäoliselt 1505. aastal ehk perioodil, mil Dürer otsis ideaalseid inimkeha proportsioone. Neid on ta üritanud anda ka Johannese figuurile.

Tegelikult on maal kolmeosalise altari parem tiib. Vasak tiib jäi sõja ajal Bremenisse alles, oletatav kesktahvel asub aga New Yorgi Metropolitani muuseumis ja on olnud tiibadest lahus juba 16. sajandist alates.

«Ristija Johannese» Eestist ärasaatmine toimub eriti väärikalt, hindas Polli.

Ta rääkis, et Bremeni Kunstihoone tegi Eestile otsekui vastukingituse, nõustudes tooma aprillis siia suure, kuu-ajalise näituse peamiselt graafikuna tuntud Düreri töödest, sealhulgas altarimaali teise tiiva. Seejärel lahkuvad mõlemad tiivad koos Eestist.

«See on erakordselt väärtuslik näitus, sest sellise kunstniku tööd lihtsalt ei reisi muidu,» märkis Polli. «Või kui reisivad, siis väga suure raha eest ja tavaliselt ei satu need Ida-Euroopasse.»

Mitu Düreri teost Eesti publiku ette jõuab, pole Polli sõnul veel otsustatud.

Eesti ja Saksamaa vahel on varemgi toimunud väärtuslike esemete üleandmist õigele omanikule. Nimelt sai Tallinna Linnaarhiiv 1990. aastal tagasi sõja ajal Saksamaale sattunud arhivaalid.

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.