Viigimäe võtab Mardnalt dopinguküti ameti üle
03.11.2004Veiko Visnapuu
Eesti antidopingu keskuse direktorina asub uuest aastast ametisse USAs magistriõpinguid lõpetav Moonika Viigimäe, üksuse senine juht Mihkel Mardna pühendub arstitööle.
Komisjon, kuhu kuulusid olümpiakomitee, kultuuriministeeriumi, antidopingu keskuse, olümpiakomitee meditsiinikomisjoni, kergejõustikuliidu, suusaliidu ja võrkpalliliidu esindajad, toetas Viigimäe kandidatuuri ühehäälselt. Tema kõrval pürgis antidopingu keskuse uueks juhiks veel viis inimest.
«Olen kindel, et saan selles ametis hakkama,» ütles George Washingtoni ülikoolis magistrikraadi taotlemisel lõpusirgele jõudnud Viigimäe. «Võtan iga uut töökohta kui suurt ja huvitavat väljakutset. Kui see ei köidaks piisavalt, poleks ma kandideerinudki.»
Neli aastat Ameerikas
Mardna töötas dopingujäägrina ühiskondlikel alustel ega saanud selles ametis palka. Jõuludeni ookeanitaguses ülikoolis eksamitega seotud Viigimäe asub jaanuarist tööle juba palgalise direktorina.
«Nägin suve hakul kuulutust, et antidopingu keskuse etteotsa otsitakse inimest,» meenutas 36-aastane Viigimäe. «Kuna mu õpingud Ameerikas on lõppemas, vajasin kodumaal töökohta. Pean end dopinguteemaga hästi kursis olevaks.»
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Viigimäe on USAs veetnud viimased neli aastat. «Usun, et ta saab uues ametis hästi hakkama,» hindas kõigi kandidaatidega vestelnud Mardna. «Ta on kuulanud stuudiumi vältel hulganisti loenguid, mis seotud nii farmakoloogia kui dopingu ja antidopinguga.»
Viigimäe praktiseerib USAs National Rehabilitation Hospitalis, Eestis on ta töötanud Tallinna kiirabihaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Eesti kardioloogia instituudis. «Magistrina lõpetab ta cum laude,» kiitis Mardna järeltulijat. «Püüdlen veel selle poole,» lisas Viigimäe.
Mardna jätkab arstina
Antidopingu keskuse juhi amet ei kätke vaid dopingukontrolli korraldamise tagamist. Pidevalt on vaja suhelda ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ülemaailmne antidopinguagentuur WADA.
«Lisaks organiseerimistöö, inimeste harimine, teatmetrükiste koostamine,» selgitas Mardna. «Lähiaastatel võetakse parlamendis vastu ka UNESCO antidopingukonventsioon, mille ettevalmistus praegu hoogsalt käib.»
Ateena olümpiamängudel Eesti koondise arstina tegutsenud Mardna juhtis Eestis dopinguvastast võitlust 1992. aastast, kui Eesti Spordi Keskliidu hõlma all loodi antidopingukomisjon. 1997. aastast töötas ta antidopingu keskuse direktorina.
«Tunnen, et füüsilisest suutlikkusest ei piisa enam mitme isanda teenimiseks,» selgitas Mardna. «Kohati jäi 24 tunnist ööpäevas väheks, et kõigi kohustustega toime tulla. Minu põhieriala on ju ortopeedia – töötan Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Samuti olen traumatoloogina tegev spordimeditsiini sihtasutuses.»
Kuni uue aastani täidab antidopingu keskuse juhi kohuseid Mardna kauaaegne assistent Marlene Saiko, kellele Mardna lubas meelsasti nõu anda.
«Jaanuarist kaob assistendi koht ära, kuna meie eelarve ei luba kahte palgalist ametikohta pidada,» tõdes antidopingu keskuse juhatuse liikmena jätkav Mardna. «Aga üksuse laiendamise küsimus jääb siiski päevakorda.»
Kes on Moonika Viigimäe?
• Sündinud 16. mail 1968
• Abielus, üks laps
• Lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Õpib 2000. aastast USAs George Washingtoni ülikooli magistrantuuris, mille lõpetab detsembris.
• Töötanud Tallinna kiirabihaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Eesti kardioloogia instituudis. Praegu praktiseerib Washington Hospidal Centeri juures asuvas National Rehabilitation Hospitalis
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
VE: dopingukütid
Viigimäe võtab Mardnalt dopinguküti ameti üle
03.11.2004Veiko Visnapuu
Eesti antidopingu keskuse direktorina asub uuest aastast ametisse USAs magistriõpinguid lõpetav Moonika Viigimäe, üksuse senine juht Mihkel Mardna pühendub arstitööle.
Komisjon, kuhu kuulusid olümpiakomitee, kultuuriministeeriumi, antidopingu keskuse, olümpiakomitee meditsiinikomisjoni, kergejõustikuliidu, suusaliidu ja võrkpalliliidu esindajad, toetas Viigimäe kandidatuuri ühehäälselt. Tema kõrval pürgis antidopingu keskuse uueks juhiks veel viis inimest.
«Olen kindel, et saan selles ametis hakkama,» ütles George Washingtoni ülikoolis magistrikraadi taotlemisel lõpusirgele jõudnud Viigimäe. «Võtan iga uut töökohta kui suurt ja huvitavat väljakutset. Kui see ei köidaks piisavalt, poleks ma kandideerinudki.»
Neli aastat Ameerikas
Mardna töötas dopingujäägrina ühiskondlikel alustel ega saanud selles ametis palka. Jõuludeni ookeanitaguses ülikoolis eksamitega seotud Viigimäe asub jaanuarist tööle juba palgalise direktorina.
«Nägin suve hakul kuulutust, et antidopingu keskuse etteotsa otsitakse inimest,» meenutas 36-aastane Viigimäe. «Kuna mu õpingud Ameerikas on lõppemas, vajasin kodumaal töökohta. Pean end dopinguteemaga hästi kursis olevaks.»
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Viigimäe on USAs veetnud viimased neli aastat. «Usun, et ta saab uues ametis hästi hakkama,» hindas kõigi kandidaatidega vestelnud Mardna. «Ta on kuulanud stuudiumi vältel hulganisti loenguid, mis seotud nii farmakoloogia kui dopingu ja antidopinguga.»
Viigimäe praktiseerib USAs National Rehabilitation Hospitalis, Eestis on ta töötanud Tallinna kiirabihaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Eesti kardioloogia instituudis. «Magistrina lõpetab ta cum laude,» kiitis Mardna järeltulijat. «Püüdlen veel selle poole,» lisas Viigimäe.
Mardna jätkab arstina
Antidopingu keskuse juhi amet ei kätke vaid dopingukontrolli korraldamise tagamist. Pidevalt on vaja suhelda ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ülemaailmne antidopinguagentuur WADA.
«Lisaks organiseerimistöö, inimeste harimine, teatmetrükiste koostamine,» selgitas Mardna. «Lähiaastatel võetakse parlamendis vastu ka UNESCO antidopingukonventsioon, mille ettevalmistus praegu hoogsalt käib.»
Ateena olümpiamängudel Eesti koondise arstina tegutsenud Mardna juhtis Eestis dopinguvastast võitlust 1992. aastast, kui Eesti Spordi Keskliidu hõlma all loodi antidopingukomisjon. 1997. aastast töötas ta antidopingu keskuse direktorina.
«Tunnen, et füüsilisest suutlikkusest ei piisa enam mitme isanda teenimiseks,» selgitas Mardna. «Kohati jäi 24 tunnist ööpäevas väheks, et kõigi kohustustega toime tulla. Minu põhieriala on ju ortopeedia – töötan Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Samuti olen traumatoloogina tegev spordimeditsiini sihtasutuses.»
Kuni uue aastani täidab antidopingu keskuse juhi kohuseid Mardna kauaaegne assistent Marlene Saiko, kellele Mardna lubas meelsasti nõu anda.
«Jaanuarist kaob assistendi koht ära, kuna meie eelarve ei luba kahte palgalist ametikohta pidada,» tõdes antidopingu keskuse juhatuse liikmena jätkav Mardna. «Aga üksuse laiendamise küsimus jääb siiski päevakorda.»