Hillary Clinton tuleb Eestisse
Triin Thalheim, SLÕL, 17. august 2004
 Reuters
 Ühtne paar – ambitsioonikas Hillary on alati seisnud abikaasa Bill Clintoni kõrval. 2008. aastal, kui Hillary Clinton eeldatavasti presidendiks kandideerib, võivad nende rollid aga vahetuda ning Billist võib saada USA «esimene härra». |
Hillary Clinton, Ameerika kuulsaim, armastatuim ja ka vihatuim naine – endine esimene leedi ja praegune New Yorgi senaator saabub Eestisse, teatas BNS. USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Thomas Hodges ütles SL Õhtulehele, et visiidi peamine osa on kohtumised välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hansoniga.
Range isa pilgu all kasvanud Hillary on alati tahtnud olla esimene ning pole võimatu, et just temast saab USA esimene naispresident.
Hillary Diane Rodham Clinton sündis 26. oktoobril 1947. aastal Chicagos. Ta kasvas väikelinnas Park Ridge’is Dorothy ja Hugh Rodhami kolmelapselise pere vanima lapsena. Koju tõi ta vaid viielisi tunnistusi ning osales kodutütarde liikumises ja õpilasomavalitsuses. Kuigi ülikoolis hülgas Hillary perekonna poliitilised vaated ja endisest vabariiklasest sai üks tulihingelisemaid demokraate, on põhiosa lapsepõlves sissesüstitud väärtusi alati temaga olnud. Hillaryle korrutati juba maast madalast, et edu aluseks on tohutu töö ning et oma tahtmise saamiseks tuleb mõnikord väga karm olla.
«Ta oli karvane nagu viiking!»
Suur vajadus saavutuste järele viis Hillary pärast maineka tüdrukutekooli Wellesley kolled?i lõpetamist 1969. aastal Yale’i juurat õppima, kus oli 235 mehe hulgas vaid 27 naist. Just seal kohtas Hillary oma tulevast abikaasat Bill Clintonit, kelle kohta on Hillary hiljem öelnud, et nende vastastikust tõmmet oli tunda kohe esimesest silmapilgust. Tolleaegne pikajuukseline ülikoolihipi Bill nägi Hillary meelest välja nagu skandinaavia sõdalane: «Ta oli nagu viiking – tal oli suur karvane punakaspruun habe ja pikad juuksed ning ta nägi väga aukartustäratav välja.»
Just see karvane sõdalane suutis Hillary nii ära võluda, et tüdruk, kes kandis keskkoolis hüüdnime Õde Frigiida, ise mehele lähenes. Nii kuulub Hillary tuntud tsitaatide hulka ka ütlus: «Kuule, kuna sina vaatad mind ja mina sind, siis me peaksime tuttavaks saama. Mina olen Hillary Rodham.»
Sellest tutvusest ülikooli raamatukogus algaski noorte armastuslugu, millele järgnes abielu 1975. aastal.
Mehed ja võrdõiguslikkus
Kui Clintonite abielu köögipool on silma paistnud Billi kontrollimatu kirega teisi naisi piiluda, siis Hillaryle pole avalikkusel peale liigse domineerimise midagi ette heita. Nii on Hillary eelkõige tuntud oma poliitiliste saavutuste (ja nurjumiste), mitte meestevallutuste poolest. Praeguse New Yorgi senaatori minevikust rääkides mainitakse kõigepealt tema juristikarjääri ja võitlust naisõiguslasena ning tema noorusaja kallimatel peatutakse suhteliselt harva.
Kuid pärast tema presidendipaleest lahkumist hakkasid äkki tema armumistest rääkima kunagised poiss-sõbrad. «Kaheksandas klassis oli Hillary minusse väga armunud ja kandis minu nimega T-särki,» tunnistas California kingamüüja Don Wasley New York Daily Newsile. Chicagolane Rick Biesada kirjeldab oma raamatus aga tema ja Hillary 1967. aasta paaripäevast romanssi, mis maalib metodistlikust perest pärit perfektsionistist hoopis üleannetu pildi.
Neiupõlvenimest loobus Hillary alles 1982. aastal, sest muidu poleks abikaasa Billist Arkansase kuberneri saanud. Kui Hillary Billi kõrval presidendiametit pidas, heitsid konservatiivsed vabariiklased talle ette, et naine ei peaks ikka nii elavalt poliitikasse sekkuma. Kuid vahel ka Ameerika Evitaks kutsutud naine on praegu vaat et tuntuim demokraat USAs. Nii on raamatu «Ameerika Evita» autor Christopher Anderson veendunud, et Hillary tähelend on alles ees ning et nelja aasta pärast kandideerib ta presidendiks.
xxx
Hillary Clinton käis Lennart Meril külas
23.08.2004
|
TALLINN, 23. august (EPLO) – Endine president Lennart Meri võttis laupäeval oma kodus Kabelineemel vastu senaator Hillary Rodham Clintoni viimase palvel.
Kohtumisel käsitleti mitmeid poliitiliselt aktuaalseid teemasid: USA–Euroopa suhteid, USA ja Balti riikide suhteid, Türgi ja Euroopa Liidu suhteid, samuti olukorda Venemaal, teatas Lennart Meri büroo.
USA–Euroopa suhetest kõneldes leidis senaator Clinton, et USAs ei tunta praegu piisavalt huvi Euroopa seisukohtade vastu. Hillary Clinton ütles, et USA vajaks selliste Euroopat sügavuti tundvate meeste selgitusi, nagu on Václav Havel ja Lennart Meri.
Balti riikide ja USA suhetel peatudes sõnas president Meri, et uues olukorras, mil Leedu, Läti ja Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmed, on poliitilisi jõude, kelle eesmärgiks on Balti riikide ja USA suhete nõrgestamine. Lennart Meri tegi ettepaneku hakata USAs iga aasta 14. juunil taas tähistama Balti rahvaste päeva, meenutamaks eestlaste, lätlaste ja leedulaste küüditamist Siberisse 1941 nõukogude võimu poolt, ja Atlandi Hartat kui rahvusvahelist dokumenti, mis tagas Eesti, Läti ja Leedu õigusliku järjepidevuse pärast nende annekteerimist ja okupeerimist NSVLi poolt.
Lennart Meri kordas oma varasemat seisukohta, et Euroopa Liidu huvides on ulatuslikke ja edukaid reforme läbinud Türgi võtta võimalikult kiiresti liitu vastu.
Pühapäeval kohtus president Meri senaator John McCain’i kutsel ka teiste Eestisse saabunud USA senaatoritega.
|
 |
xxx
Hillary Clinton käis Tallinnas purjetamasEveli Rebane, SLÕL, 23. august 2004
 Tiina Kõrtsini
PURJETAMA: Kapten Alar Volmer eile hommikul senaator Hillary Clintonit purjekale aitamas. |
Eestis visiidil viibinud USA senaatorite delegatsioon, kuhu kuulus ka Bill Clintoni abikaasa Hillary, käis eile hommikul Tallinna lahel purjetamas. «Räägiti purjetamisest ja maailmaasjadest,» ütleb jahi Genevieve kapten Alar Volmer.
Senaatoritele taheti sõiduga pakkuda natukene lõõgastust ja puhkust. «Idee oli, et nad tulevad lihtsalt korraks välja mere ja tuule kätte ning vaatavad Tallinna väljastpoolt linna sisemust,» räägib ta sõidust, mis kestis umbes kaks tundi.
Kell 9.30, kui Piritalt merele mindi, väljus parajasti sadamast ka sadakond Soome jahti. «Nad olid väga positiivselt üllatunud, kui tihe ja aktiivne purjetamine siin käib,» ütleb Volmer, et senaatorid nimetasid Tallinna isegi paikkonna purjetamispealinnaks.
Esmalt sõideti Patarei vangla juurde. «See kutsus nendes kõikides esile väga värvikaid emotsioone – issand jumal, paekivist ehitis, küll siin võib külm olla!» räägib Volmer. «Neil oli hea meel, et meil on selline tsaariaegne vangla kinni pandud ja et on uus ilus vangla.»
Mööda sõideti ainulaadsetest vesilennukiangaaridest, jäälõhkujast Suur Tõll ja allveelaevast Lembit. «Neile meeldis kõik hirmsasti,» kirjeldab Volmer, et peamised kommentaarid senaatoritelt olid: «Amazing!» ja «It’s so nice!» «Nad tundsid huvi, olid positiivsed, aga põhiliselt tahtsid lihtsalt natukene pinget maha võtta ja olla tuule ja lainete käes,» ütleb kapten delegatsiooni liikmete kohta.
Senaatorid proovisid ka ise purjetamises kätt, kuid loobusid sellest ruttu. «Põhiliselt istusid, sest jaht, millega sõitsime oli suur ja esimese purjetamiskogemuse hankimiseks keeruline,» räägib Volmer.
Senaatorid pärisid, millega eestlased tegelevad ja missugune tööstus siin on, samuti küsisid nad laevaliinide kohta, sest laevu sõitis kogu aeg mööda. «Ahah, et kaks tundi ainult Helsingisse, et nii lähedal,» öelnud nad.
Pärast sõidu lõppu ütlesid ameeriklased, et nad armastavad Eestimaad. «Tähtis on see, et igal inimesel on midagi või kedagi armastada – need olid lahkumissõnad,» vahendab Volmer.
Senaatorite delegatsioon, mille juht oli John McCain (vabariiklik partei, Arizona), saabus Eestisse üleeile ja lahkus eile pärastlõunal. Delegatsiooni kuulusid Hillary Clinton (demokraatlik partei, New York), Susan Collins (vabariiklik partei, Maine), Lindsey Graham (vabariiklik partei, Lõuna-Carolina) ja John Sununu (vabariiklik partei, New Hampshire).
Ameerika Ühendriikide saatkonna pressiesindaja Thomas Hodgesi sõnul oli külaskäigu eesmärk tänada Eestit toetuse eest Afganistanis ja Iraagis ning arutada koostööküsimusi. Delegatsioon kohtus peaminister Juhan Partsi, välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hansoniga. Hillary Clintoni palvel kohtus laupäeval temaga oma Kabelineeme kodus president Lennart Meri. Arutati poliitiliselt aktuaalseid teemasid: USA ja Euroopa, USA ja Balti riikide suhteid, samuti olukorda Venemaal. Eile kohtus Meri senaator John McCaini kutsel ka teiste delegatsiooniliikmetega.
xxx
Uudised
VE: Clinton, Hillary – New Yorgi senaator
Hillary Clinton tuleb Eestisse
Triin Thalheim, SLÕL, 17. august 2004
Hillary Clinton, Ameerika kuulsaim, armastatuim ja ka vihatuim naine – endine esimene leedi ja praegune New Yorgi senaator saabub Eestisse, teatas BNS. USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Thomas Hodges ütles SL Õhtulehele, et visiidi peamine osa on kohtumised välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hansoniga.
Hillary Diane Rodham Clinton sündis 26. oktoobril 1947. aastal Chicagos. Ta kasvas väikelinnas Park Ridge’is Dorothy ja Hugh Rodhami kolmelapselise pere vanima lapsena. Koju tõi ta vaid viielisi tunnistusi ning osales kodutütarde liikumises ja õpilasomavalitsuses. Kuigi ülikoolis hülgas Hillary perekonna poliitilised vaated ja endisest vabariiklasest sai üks tulihingelisemaid demokraate, on põhiosa lapsepõlves sissesüstitud väärtusi alati temaga olnud. Hillaryle korrutati juba maast madalast, et edu aluseks on tohutu töö ning et oma tahtmise saamiseks tuleb mõnikord väga karm olla.
«Ta oli karvane nagu viiking!»
Suur vajadus saavutuste järele viis Hillary pärast maineka tüdrukutekooli Wellesley kolled?i lõpetamist 1969. aastal Yale’i juurat õppima, kus oli 235 mehe hulgas vaid 27 naist. Just seal kohtas Hillary oma tulevast abikaasat Bill Clintonit, kelle kohta on Hillary hiljem öelnud, et nende vastastikust tõmmet oli tunda kohe esimesest silmapilgust. Tolleaegne pikajuukseline ülikoolihipi Bill nägi Hillary meelest välja nagu skandinaavia sõdalane: «Ta oli nagu viiking – tal oli suur karvane punakaspruun habe ja pikad juuksed ning ta nägi väga aukartustäratav välja.»
Just see karvane sõdalane suutis Hillary nii ära võluda, et tüdruk, kes kandis keskkoolis hüüdnime Õde Frigiida, ise mehele lähenes. Nii kuulub Hillary tuntud tsitaatide hulka ka ütlus: «Kuule, kuna sina vaatad mind ja mina sind, siis me peaksime tuttavaks saama. Mina olen Hillary Rodham.»
Sellest tutvusest ülikooli raamatukogus algaski noorte armastuslugu, millele järgnes abielu 1975. aastal.
Mehed ja võrdõiguslikkus
Kui Clintonite abielu köögipool on silma paistnud Billi kontrollimatu kirega teisi naisi piiluda, siis Hillaryle pole avalikkusel peale liigse domineerimise midagi ette heita. Nii on Hillary eelkõige tuntud oma poliitiliste saavutuste (ja nurjumiste), mitte meestevallutuste poolest. Praeguse New Yorgi senaatori minevikust rääkides mainitakse kõigepealt tema juristikarjääri ja võitlust naisõiguslasena ning tema noorusaja kallimatel peatutakse suhteliselt harva.
Kuid pärast tema presidendipaleest lahkumist hakkasid äkki tema armumistest rääkima kunagised poiss-sõbrad. «Kaheksandas klassis oli Hillary minusse väga armunud ja kandis minu nimega T-särki,» tunnistas California kingamüüja Don Wasley New York Daily Newsile. Chicagolane Rick Biesada kirjeldab oma raamatus aga tema ja Hillary 1967. aasta paaripäevast romanssi, mis maalib metodistlikust perest pärit perfektsionistist hoopis üleannetu pildi.
Neiupõlvenimest loobus Hillary alles 1982. aastal, sest muidu poleks abikaasa Billist Arkansase kuberneri saanud. Kui Hillary Billi kõrval presidendiametit pidas, heitsid konservatiivsed vabariiklased talle ette, et naine ei peaks ikka nii elavalt poliitikasse sekkuma. Kuid vahel ka Ameerika Evitaks kutsutud naine on praegu vaat et tuntuim demokraat USAs. Nii on raamatu «Ameerika Evita» autor Christopher Anderson veendunud, et Hillary tähelend on alles ees ning et nelja aasta pärast kandideerib ta presidendiks.
xxx
Hillary Clinton käis Lennart Meril külas
23.08.2004
TALLINN, 23. august (EPLO) – Endine president Lennart Meri võttis laupäeval oma kodus Kabelineemel vastu senaator Hillary Rodham Clintoni viimase palvel.
Kohtumisel käsitleti mitmeid poliitiliselt aktuaalseid teemasid: USA–Euroopa suhteid, USA ja Balti riikide suhteid, Türgi ja Euroopa Liidu suhteid, samuti olukorda Venemaal, teatas Lennart Meri büroo.
USA–Euroopa suhetest kõneldes leidis senaator Clinton, et USAs ei tunta praegu piisavalt huvi Euroopa seisukohtade vastu. Hillary Clinton ütles, et USA vajaks selliste Euroopat sügavuti tundvate meeste selgitusi, nagu on Václav Havel ja Lennart Meri.
Balti riikide ja USA suhetel peatudes sõnas president Meri, et uues olukorras, mil Leedu, Läti ja Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmed, on poliitilisi jõude, kelle eesmärgiks on Balti riikide ja USA suhete nõrgestamine. Lennart Meri tegi ettepaneku hakata USAs iga aasta 14. juunil taas tähistama Balti rahvaste päeva, meenutamaks eestlaste, lätlaste ja leedulaste küüditamist Siberisse 1941 nõukogude võimu poolt, ja Atlandi Hartat kui rahvusvahelist dokumenti, mis tagas Eesti, Läti ja Leedu õigusliku järjepidevuse pärast nende annekteerimist ja okupeerimist NSVLi poolt.
Lennart Meri kordas oma varasemat seisukohta, et Euroopa Liidu huvides on ulatuslikke ja edukaid reforme läbinud Türgi võtta võimalikult kiiresti liitu vastu.
Pühapäeval kohtus president Meri senaator John McCain’i kutsel ka teiste Eestisse saabunud USA senaatoritega.
xxx
Hillary Clinton käis Tallinnas purjetamasEveli Rebane, SLÕL, 23. august 2004
Eestis visiidil viibinud USA senaatorite delegatsioon, kuhu kuulus ka Bill Clintoni abikaasa Hillary, käis eile hommikul Tallinna lahel purjetamas. «Räägiti purjetamisest ja maailmaasjadest,» ütleb jahi Genevieve kapten Alar Volmer.
Kell 9.30, kui Piritalt merele mindi, väljus parajasti sadamast ka sadakond Soome jahti. «Nad olid väga positiivselt üllatunud, kui tihe ja aktiivne purjetamine siin käib,» ütleb Volmer, et senaatorid nimetasid Tallinna isegi paikkonna purjetamispealinnaks.
Esmalt sõideti Patarei vangla juurde. «See kutsus nendes kõikides esile väga värvikaid emotsioone – issand jumal, paekivist ehitis, küll siin võib külm olla!» räägib Volmer. «Neil oli hea meel, et meil on selline tsaariaegne vangla kinni pandud ja et on uus ilus vangla.»
Mööda sõideti ainulaadsetest vesilennukiangaaridest, jäälõhkujast Suur Tõll ja allveelaevast Lembit. «Neile meeldis kõik hirmsasti,» kirjeldab Volmer, et peamised kommentaarid senaatoritelt olid: «Amazing!» ja «It’s so nice!» «Nad tundsid huvi, olid positiivsed, aga põhiliselt tahtsid lihtsalt natukene pinget maha võtta ja olla tuule ja lainete käes,» ütleb kapten delegatsiooni liikmete kohta.
Senaatorid proovisid ka ise purjetamises kätt, kuid loobusid sellest ruttu. «Põhiliselt istusid, sest jaht, millega sõitsime oli suur ja esimese purjetamiskogemuse hankimiseks keeruline,» räägib Volmer.
Senaatorid pärisid, millega eestlased tegelevad ja missugune tööstus siin on, samuti küsisid nad laevaliinide kohta, sest laevu sõitis kogu aeg mööda. «Ahah, et kaks tundi ainult Helsingisse, et nii lähedal,» öelnud nad.
Pärast sõidu lõppu ütlesid ameeriklased, et nad armastavad Eestimaad. «Tähtis on see, et igal inimesel on midagi või kedagi armastada – need olid lahkumissõnad,» vahendab Volmer.
Senaatorite delegatsioon, mille juht oli John McCain (vabariiklik partei, Arizona), saabus Eestisse üleeile ja lahkus eile pärastlõunal. Delegatsiooni kuulusid Hillary Clinton (demokraatlik partei, New York), Susan Collins (vabariiklik partei, Maine), Lindsey Graham (vabariiklik partei, Lõuna-Carolina) ja John Sununu (vabariiklik partei, New Hampshire).
Ameerika Ühendriikide saatkonna pressiesindaja Thomas Hodgesi sõnul oli külaskäigu eesmärk tänada Eestit toetuse eest Afganistanis ja Iraagis ning arutada koostööküsimusi. Delegatsioon kohtus peaminister Juhan Partsi, välisminister Kristiina Ojulandi ja kaitseminister Margus Hansoniga. Hillary Clintoni palvel kohtus laupäeval temaga oma Kabelineeme kodus president Lennart Meri. Arutati poliitiliselt aktuaalseid teemasid: USA ja Euroopa, USA ja Balti riikide suhteid, samuti olukorda Venemaal. Eile kohtus Meri senaator John McCaini kutsel ka teiste delegatsiooniliikmetega.
xxx