Puuduses lapsed saavad päris oma söögikohad
24.12.2003 00:01Anneli Aasmäe, reporter
Heateo sihtasutuse ja MTÜ Caritase projekt «Igale Tallinna söögikohale üks laps» püüab leevendada tuhandete vaesuses elavate perede toidumuresid ning võimaldada neile kohvikutes ja restoranides tasuta lõunat.
«Tallinnas elab tuhandeid lapsi, kes kannatavad pideva alatoitluse all,» nentis Heateo juhataja Artur Taevere. «Samas ei käi vist ühelegi söögikohale üle jõu üks tasuta lõunasöök päevas. Nii püüamegi leida kohvikuid ja sööklaid, kes on nõus endale ühe lapse kostiliseks võtma.»
Kuigi Caritase juhatuse esimehe Lagle Pareki hinnangul oleks probleemi leevendamiseks lihtsam rajada supikööke, pole see tema meelest parim variant, sest seal sööjale kleepub tahtmatult külge märk vaesusest.
«Aga vaeste kilda ei taha keegi kuuluda,» sõnas Parek. «Kui laps saab lõunat mõnes kohvikus või restoranis, pole ta sugugi alandatud ega pea tundma suhtumist stiilis «Säh-ke, hädasolijad!». Lapsi tuleb iseäranis õrnalt kohelda.»
Tänavalapsed eraldi
Eilse seisuga oli asjast huvitatud toitlustusasutusi paarkümmend, mõned kohvikud olid tasuta lõuna pakkumisest ka keeldunud.
Kohvikul Haldjas, Kinomaja kohvikul ning Tallinna Eesti Maja restoranil on oma laps juba olemas, kes on kaunilt kaetud laua taga mitu nädalat kõhu kõvasti täis saanud.
«Kui Artur Taevere mulle ideest ja ühest lapsest rääkis, oli kohe selge, et ta vajab abi,» kostis kohviku Haldjas perenaine Kaja Tiits, kes on juba paari kuu vältel iga päev kostitanud kümneaastast tüdrukut. «Tal ei ole vanemaid, vaid invaliidist hooldaja, kellel on endal viis last. Tüdruk on väga tagasihoidlik, sööb kõike ega ole üldse valiv.»
Tiitsi hinnangul sööb tüdruk iga päev umbes 50 krooni eest, lisaks annavad kohvikutöötajad talle sussi sisse pistmiseks kompvekke ning huviringi minekuks mõne karastusjoogi.
«50 krooni ei tee ühtegi söögikohta vaeseks,» kinnitas Tiits. «Pealegi annab laps vastu südamesoojust, vaatab mulle tänust säravate silmadega otsa ja kallistab – nagu oma laps!»
Esialgu saavad tänu projektile lõunasööki Caritase ja Katleri lastekaitsekeskuse vaateväljas olevad lapsed, aga Lagle Pareki sõnul võivad ka teised puudust kannatavad pered Heateo sihtasutusse või Caritasse endast märku anda. Tänavalapsi projekti ei kaasata, kuna neid on raske leida ning sageli suhtuvad ka söögikohtade omanikud neisse umbusu ja kartusega.
«Me ei püüagi pealinna näljaprobleemi täielikult lahendada ega sea eesmärgiks toita iga päev sada või tuhat last,» kostis Artur Taevere. «Kõige tähtsam on, et iga konkreetne laps ja toitlustusasutus jääksid rahule ning saaksid hea kontakti.»
Pikem sõprussuhe
Projekti käivitajatel pole midagi selle vastu, kui igapäevasest lõunast kasvaks välja pikem sõprussuhe, mis võiks tähendada ka seda, et söögikoht pakub lapsele suvehooajaks mingit kergemat tööd.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti andmetel halveneb pealinna laste olukord iga aastaga. Kui 1997. aastal elas toimetulekutoetusest 3324 last, siis mullu oli nende arv kasvanud 5608ni. Toimetulekupiiril elavaid lapsi on aga vähemalt kaks korda rohkem – sellel piiril ja allpool peab eluga toime tulema kuni veerand Tallinna lastest.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjuse sõnul on kiiduväärt, et leidub inimesi, kes aitavad ametnikel sotsiaaltööd teha.
«Aga meid teeb ettevaatlikuks see, kui abi vajavaid lapsi hakatakse omal käel otsima,» lisas Torjus. «See võiks toimuda koostöös lastekaitseametnike või linnaosadega.»
Projektiga liituda soovivad toitlustusasutused leiavad täpsema info ja kontaktandmed aadressilt www.heategu.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Caritas
Puuduses lapsed saavad päris oma söögikohad
24.12.2003 00:01Anneli Aasmäe, reporter
«Tallinnas elab tuhandeid lapsi, kes kannatavad pideva alatoitluse all,» nentis Heateo juhataja Artur Taevere. «Samas ei käi vist ühelegi söögikohale üle jõu üks tasuta lõunasöök päevas. Nii püüamegi leida kohvikuid ja sööklaid, kes on nõus endale ühe lapse kostiliseks võtma.»
Kuigi Caritase juhatuse esimehe Lagle Pareki hinnangul oleks probleemi leevendamiseks lihtsam rajada supikööke, pole see tema meelest parim variant, sest seal sööjale kleepub tahtmatult külge märk vaesusest.
«Aga vaeste kilda ei taha keegi kuuluda,» sõnas Parek. «Kui laps saab lõunat mõnes kohvikus või restoranis, pole ta sugugi alandatud ega pea tundma suhtumist stiilis «Säh-ke, hädasolijad!». Lapsi tuleb iseäranis õrnalt kohelda.»
Tänavalapsed eraldi
Eilse seisuga oli asjast huvitatud toitlustusasutusi paarkümmend, mõned kohvikud olid tasuta lõuna pakkumisest ka keeldunud.
Kohvikul Haldjas, Kinomaja kohvikul ning Tallinna Eesti Maja restoranil on oma laps juba olemas, kes on kaunilt kaetud laua taga mitu nädalat kõhu kõvasti täis saanud.
«Kui Artur Taevere mulle ideest ja ühest lapsest rääkis, oli kohe selge, et ta vajab abi,» kostis kohviku Haldjas perenaine Kaja Tiits, kes on juba paari kuu vältel iga päev kostitanud kümneaastast tüdrukut. «Tal ei ole vanemaid, vaid invaliidist hooldaja, kellel on endal viis last. Tüdruk on väga tagasihoidlik, sööb kõike ega ole üldse valiv.»
Tiitsi hinnangul sööb tüdruk iga päev umbes 50 krooni eest, lisaks annavad kohvikutöötajad talle sussi sisse pistmiseks kompvekke ning huviringi minekuks mõne karastusjoogi.
«50 krooni ei tee ühtegi söögikohta vaeseks,» kinnitas Tiits. «Pealegi annab laps vastu südamesoojust, vaatab mulle tänust säravate silmadega otsa ja kallistab – nagu oma laps!»
Esialgu saavad tänu projektile lõunasööki Caritase ja Katleri lastekaitsekeskuse vaateväljas olevad lapsed, aga Lagle Pareki sõnul võivad ka teised puudust kannatavad pered Heateo sihtasutusse või Caritasse endast märku anda. Tänavalapsi projekti ei kaasata, kuna neid on raske leida ning sageli suhtuvad ka söögikohtade omanikud neisse umbusu ja kartusega.
«Me ei püüagi pealinna näljaprobleemi täielikult lahendada ega sea eesmärgiks toita iga päev sada või tuhat last,» kostis Artur Taevere. «Kõige tähtsam on, et iga konkreetne laps ja toitlustusasutus jääksid rahule ning saaksid hea kontakti.»
Pikem sõprussuhe
Projekti käivitajatel pole midagi selle vastu, kui igapäevasest lõunast kasvaks välja pikem sõprussuhe, mis võiks tähendada ka seda, et söögikoht pakub lapsele suvehooajaks mingit kergemat tööd.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti andmetel halveneb pealinna laste olukord iga aastaga. Kui 1997. aastal elas toimetulekutoetusest 3324 last, siis mullu oli nende arv kasvanud 5608ni. Toimetulekupiiril elavaid lapsi on aga vähemalt kaks korda rohkem – sellel piiril ja allpool peab eluga toime tulema kuni veerand Tallinna lastest.
Sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjuse sõnul on kiiduväärt, et leidub inimesi, kes aitavad ametnikel sotsiaaltööd teha.
«Aga meid teeb ettevaatlikuks see, kui abi vajavaid lapsi hakatakse omal käel otsima,» lisas Torjus. «See võiks toimuda koostöös lastekaitseametnike või linnaosadega.»
Projektiga liituda soovivad toitlustusasutused leiavad täpsema info ja kontaktandmed aadressilt www.heategu.ee