President George W. Bushi elukäik
Tõnis Erilaid
Tänapäeval end Ameerika Ühendriikide sõjapresidendiks nimetav George Walker Bush tuli ilmale 6. juulil 1946 naftatööstur George H. W. Bushi ja Barbara Bushi (neiuna Pierce, abielu sõlmiti jaanuaris 1945) perekonna esimese lapsena.
Tal on neli õde ja venda (õde Robin suri kolmeaastaselt). Perekond on tugeva poliitilise traditsiooniga (vanaisa Prescott Bush oli senaator, isa tõusis Kongressi kaudu 1988. aastal USA presidendiks, vend Jeb on mõjuvõimas Florida kuberner).
Pärast kooli lõpetamist astus George isa eeskujul Yale`i ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane. Et mitte Vietnami sõtta minna, liitus ta 1968. aasta mais piloodina Rahvuskaardi õhuvägedega. Kuueaastasest teenistusest pääses ta pool aastat varem, et minna Harvardisse äri õppima. Lenduriamet ei takistanud Bushi joomast, ja politsei tabas teda korduvalt purjuspäi rooli tagant ning 1976. aastal saatis isegi kohtu alla – tagajärjeks trahv ja kaheks aastaks juhiloata jäämine.
Pärast Harvardist saadud magistrikraadi tegutses noorem Bush isa eeskujul samuti naftatööstuses, abiellus Laura Welchiga ja ühines tema nõudel metodistide kirikuga. Bushide kaksikud tütred Jenna ja Barbara sündisid 1981. aastal. Vahepeal oli George edutult kandideerinud Kongressi (ta kaotas vastaskandidaadile 6000 häälega), ning jätkas tegutsemist naftatööstuses, ühtlasi kuulsa jutlustaja Billy Grahami mõjul järjest tõsimeelsemaks kristlaseks muutudes. Samal ajal organiseeris ta end raha eest pesapallimeeskonna Texas Rangers partneriks, ajas isa valimiskampaaniat ja jooksis – hiljem selgus, et esimese USA presidendiks saanud inimesena – maratoni. Parim aeg oli 3:44.52. 1995. aastal sai nooremast Bushist Texase president (seadis osariigis sisse Jeesuse päeva) ning 2000. aastal võitis ta ülinapilt presidendivalimised.
Sõjapresidendiks sai George W. Bush 2001. aastal pärast terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele, kui ta kuulutas leppimatu sõja terroristidele ja seejärel viis USA algul Afganistani ning seejärel Iraagi sõtta. Kuigi ta valiti presidendiks veel teisekski ametiajaks, on rahva toetus George W. Bushile järjest vähenenud ja on praegu peeaegu olematu, nagu näitab ka vapustav kaotus äsjastel Kongressi valimistel.
xxx
Bush: maailmasõda lõppes Balti riikidele okupatsiooniga 04.05.2005 10:08BNS
Ameerika Ühendriikide president George W. Bush kinnitas kirjas Läti presidendile Vaira-Vike Freibergale oma seisukohta, et Teise maailmasõja lõpp tähendas Balti riikide jaoks okupatsiooni algust.
«Lääne-Euroopale tähendas Teise maailmasõja lõpp vabanemist. Kesk- ja Ida-Euroopas tähendas sõda nõukogude okupatsiooni algust Eestis, Lätis ja Leedus ning kommunismi pealesurumist,» märkis Bush.
USA president kinnitas, et ta mõistab valuliku ajaloo tõttu Läti presidendi rasket valikut minna siiski 9. mail Moskvasse.
«Ma austan teie ja ka teiste Balti riikide liidrite otsust Moskva sõidu osas,» kinnitas Bush.
Ameerika Ühendriikide president tänas Läti presidenti küllakutse eest ja kinnitas, et loodab Vaira Vike-Freibergat peagi Riias koos Valdas Adamkuse ja Arnold Rüütliga kohata.
«Meie kohtumine on oluline võimalus tähistada vabadust ja julgeolekut, mida teie rahvas nüüd naudib, ja uuendada oma kohustust laiendada vabadust, heaolu ja sallivust üle kogu Euroopa ja maailma,» märkis Bush.
Ta avaldas Lätile tänu osalemise eest Afganistani ja Iraagi missioonidel.
«Samal ajal, kui me meenutame minevikku, on see aastapäev võimalus vaadata tulevikku ja ehitada ühistele väärtustele ning jagatud kohustustele tuginevat ühiskonda. Meie riigid tugevdavad liitlaste ja sõpradena demokraatiat nii kodus kui välismaal. Ameerika on uhke, et saab seista teiega õlg õla kõrval,» kirjutas Bush.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Bush, George Walker – USA president
President George W. Bushi elukäik
Tõnis Erilaid
Tal on neli õde ja venda (õde Robin suri kolmeaastaselt). Perekond on tugeva poliitilise traditsiooniga (vanaisa Prescott Bush oli senaator, isa tõusis Kongressi kaudu 1988. aastal USA presidendiks, vend Jeb on mõjuvõimas Florida kuberner).
Pärast kooli lõpetamist astus George isa eeskujul Yale`i ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane. Et mitte Vietnami sõtta minna, liitus ta 1968. aasta mais piloodina Rahvuskaardi õhuvägedega. Kuueaastasest teenistusest pääses ta pool aastat varem, et minna Harvardisse äri õppima. Lenduriamet ei takistanud Bushi joomast, ja politsei tabas teda korduvalt purjuspäi rooli tagant ning 1976. aastal saatis isegi kohtu alla – tagajärjeks trahv ja kaheks aastaks juhiloata jäämine.
Pärast Harvardist saadud magistrikraadi tegutses noorem Bush isa eeskujul samuti naftatööstuses, abiellus Laura Welchiga ja ühines tema nõudel metodistide kirikuga. Bushide kaksikud tütred Jenna ja Barbara sündisid 1981. aastal. Vahepeal oli George edutult kandideerinud Kongressi (ta kaotas vastaskandidaadile 6000 häälega), ning jätkas tegutsemist naftatööstuses, ühtlasi kuulsa jutlustaja Billy Grahami mõjul järjest tõsimeelsemaks kristlaseks muutudes. Samal ajal organiseeris ta end raha eest pesapallimeeskonna Texas Rangers partneriks, ajas isa valimiskampaaniat ja jooksis – hiljem selgus, et esimese USA presidendiks saanud inimesena – maratoni. Parim aeg oli 3:44.52. 1995. aastal sai nooremast Bushist Texase president (seadis osariigis sisse Jeesuse päeva) ning 2000. aastal võitis ta ülinapilt presidendivalimised.
Sõjapresidendiks sai George W. Bush 2001. aastal pärast terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele, kui ta kuulutas leppimatu sõja terroristidele ja seejärel viis USA algul Afganistani ning seejärel Iraagi sõtta. Kuigi ta valiti presidendiks veel teisekski ametiajaks, on rahva toetus George W. Bushile järjest vähenenud ja on praegu peeaegu olematu, nagu näitab ka vapustav kaotus äsjastel Kongressi valimistel.
xxx
Bush: maailmasõda lõppes Balti riikidele okupatsiooniga 04.05.2005 10:08BNS
«Lääne-Euroopale tähendas Teise maailmasõja lõpp vabanemist. Kesk- ja Ida-Euroopas tähendas sõda nõukogude okupatsiooni algust Eestis, Lätis ja Leedus ning kommunismi pealesurumist,» märkis Bush.
USA president kinnitas, et ta mõistab valuliku ajaloo tõttu Läti presidendi rasket valikut minna siiski 9. mail Moskvasse.
«Ma austan teie ja ka teiste Balti riikide liidrite otsust Moskva sõidu osas,» kinnitas Bush.
Ameerika Ühendriikide president tänas Läti presidenti küllakutse eest ja kinnitas, et loodab Vaira Vike-Freibergat peagi Riias koos Valdas Adamkuse ja Arnold Rüütliga kohata.
«Meie kohtumine on oluline võimalus tähistada vabadust ja julgeolekut, mida teie rahvas nüüd naudib, ja uuendada oma kohustust laiendada vabadust, heaolu ja sallivust üle kogu Euroopa ja maailma,» märkis Bush.
Ta avaldas Lätile tänu osalemise eest Afganistani ja Iraagi missioonidel.
«Samal ajal, kui me meenutame minevikku, on see aastapäev võimalus vaadata tulevikku ja ehitada ühistele väärtustele ning jagatud kohustustele tuginevat ühiskonda. Meie riigid tugevdavad liitlaste ja sõpradena demokraatiat nii kodus kui välismaal. Ameerika on uhke, et saab seista teiega õlg õla kõrval,» kirjutas Bush.