Täna 15 aasta eest murdus Berliini müür
09.11.2004 00:01Riina Tallo
Täpselt 15 aastat tagasi lakkas olemast kurikuulus Berliini müür, kuid kahjuks ei toonud sündmus endaga kaasa tollal loodetud turvalisuse kasvu maailmas, leiab Mihhail Gorbatšov.
«Vajadus muutuste järele maailmas on praegu sama terav kui 15 aastat tagasi. Külma sõja lõpp ei muutnud maailma turvalisemaks,» nendib NSV Liidu tollane juht Mihhail Gorbatšov eile ajalehes The Australian avaldatud artiklis.
«Võimalus luua turvalisem külma sõja järgne maailm lasti käest,» väidab Gorbatšov, tuues põhjuseks NSV Liidu lagunemise, mis kaotas vajaduse jõuda uue maailmakorra suhtes ühisele, kõikidele sobivale seisukohale.
Uudis levis kulutulena
Selle asemel leppis maailm külma sõja võitja, USA seisukohtadega, nendib Gorbatšov. Gorbatšov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Mais 1989 külastas Gorbatšov, kes üritas reformide – «glasnosti» ning «perestroika» – abil päästa NSV Liitu kokku kukkumast, Lääne-Saksamaad ning teatas, et NSV Liit on loobunud Brežnevi doktriinist ehk NSV Liit on otsustanud, et ei kasuta jõudu takistamaks oma satelliitriikide demokraatlikku arengut.
4. novembril 1989 kogunes üle miljoni inimese Berliini Aleksandri väljakule nõudma põhiliste inimõiguste kaitset Saksa DVs. Valitsus, soovides vältida riigi kokkukukkumist, otsustas rahuldada protestijate peamise nõudmise liikumispiirangute osas.
1989. aasta 9. novembri õhtul kella seitsme paiku teatas SDV valitsuse liige Günter Schabowski pressikonverentsil, et valitsus on otsustanud kaotada Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa vahelised reisimispiirangud. Ajakirjanike küsimuse peale, millal seadus jõustub, vastas Schabowski ekslikult, et tema teada avanevad piirid erareisideks Lääne-Saksamaale otsekohe.
Uudis levis kulutulena kogu Berliinis ning sealt edasi ka terves riigis. Paari tunniga kogunes Berliini müüri kontrollpunktidesse tuhandeid inimesi. Piirivalvurid, kellel puudusid täpsed juhised, hakkasid inimesi väravatest läbi laskma. Sisuliselt peetakse seda hetke 10 315 päeva püsinud müüri langemiseks, kuigi võttis veel paar kuud aega, enne kui müür tegelikult maha lõhuti.
Jan Steffen, kes AFP andmetel määrati 20-aastasena 15 aastat tagasi valel pool müüri valvama, meenutab siiani uskumatut kergendustunnet, teda vallanud, kui kuulis, et tal ei tule enam kunagi otsustada, kas tulistada üle müüri vabadusse põgenejat või jätta tulistamata ning võtta vastu karistused, mis langevad nii tema kui tema pere peale. Mitte tulistada oli seadusevastane.
«Ma olin seda arutanud oma perega, sõpradega ning otsus oli kindel, ma ei tulista, ma ei tapa kedagi,» meenutab Steffen oma mõtisklusi sellest, kuidas üks kuul võis hävitada mitmete inimeste elud ka siis, kui see jäi tulistamata.
Turismiatraktsioon
Berliini müüri lammutamise 15. aastapäeva lähenedes on berliinlaste jaoks aga üha teravamaks tõstatunud teema, kuidas peaks ning tohiks müüri meeles pidada. Kust jookseb piir, mis muudab müüri ajaloomälestisest turismiatraktsiooniks?
Küsimus on tõusnud päevakorda ennekõike seoses Berliini uue mälestusmärgi avamisega oktoobri viimastel päevadel. Erakätesse kuuluv muuseum Checkpoint Charlie, mis asub samas kohas, kus kunagine Ida- ja Lääne-Berliini ühendav kontrollpunkt Charlie, taastas originaaltükkidest 120 meetri pikkuse müürilõigu.
Müüri kõrval asuvale platsile on püstitatud 1065 puust risti mälestamaks neid, kes hukkusid katsel põgeneda üle müüri Läände.
«Kõik peavad teadma, mis hinda me vabaduse eest pidime maksma,» lausus Hollandi uudisteportaali Expatica andmetel muuseumi juhataja Alexandra Hildebrandt, kelle sõnul on lavastuse näol tegemist ühise mälestusmärgiga hukkunutele.
Berliini linnavõimud eesotsas linnapea Klaus Wowereitiga aga mõistavad monumendi hukka, väites, et selle püstitamise motiiviks oli ennekõike soov meelitada kokku turiste ning tegemist ei ole väärika suhtumisega ei müüri mälestusse, hukkunutesse ega ka Saksamaa kodanikesse, kes võitlesid müüri langetamise nimel.
«1990. aastal otsustas Berliin, et müür hävitatakse – me ei saa lubada selle uuesti ülesehitamist,» lausus Wowereit ajalehele Der Tagesspiegel.
Uudised
VE: Berliini müür
Täna 15 aasta eest murdus Berliini müür
09.11.2004 00:01Riina Tallo
«Vajadus muutuste järele maailmas on praegu sama terav kui 15 aastat tagasi. Külma sõja lõpp ei muutnud maailma turvalisemaks,» nendib NSV Liidu tollane juht Mihhail Gorbatšov eile ajalehes The Australian avaldatud artiklis.
«Võimalus luua turvalisem külma sõja järgne maailm lasti käest,» väidab Gorbatšov, tuues põhjuseks NSV Liidu lagunemise, mis kaotas vajaduse jõuda uue maailmakorra suhtes ühisele, kõikidele sobivale seisukohale.
Uudis levis kulutulena
Selle asemel leppis maailm külma sõja võitja, USA seisukohtadega, nendib Gorbatšov. Gorbatšov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Mais 1989 külastas Gorbatšov, kes üritas reformide – «glasnosti» ning «perestroika» – abil päästa NSV Liitu kokku kukkumast, Lääne-Saksamaad ning teatas, et NSV Liit on loobunud Brežnevi doktriinist ehk NSV Liit on otsustanud, et ei kasuta jõudu takistamaks oma satelliitriikide demokraatlikku arengut.
4. novembril 1989 kogunes üle miljoni inimese Berliini Aleksandri väljakule nõudma põhiliste inimõiguste kaitset Saksa DVs. Valitsus, soovides vältida riigi kokkukukkumist, otsustas rahuldada protestijate peamise nõudmise liikumispiirangute osas.
1989. aasta 9. novembri õhtul kella seitsme paiku teatas SDV valitsuse liige Günter Schabowski pressikonverentsil, et valitsus on otsustanud kaotada Ida-Saksamaa ja Lääne-Saksamaa vahelised reisimispiirangud. Ajakirjanike küsimuse peale, millal seadus jõustub, vastas Schabowski ekslikult, et tema teada avanevad piirid erareisideks Lääne-Saksamaale otsekohe.
Uudis levis kulutulena kogu Berliinis ning sealt edasi ka terves riigis. Paari tunniga kogunes Berliini müüri kontrollpunktidesse tuhandeid inimesi. Piirivalvurid, kellel puudusid täpsed juhised, hakkasid inimesi väravatest läbi laskma. Sisuliselt peetakse seda hetke 10 315 päeva püsinud müüri langemiseks, kuigi võttis veel paar kuud aega, enne kui müür tegelikult maha lõhuti.
Jan Steffen, kes AFP andmetel määrati 20-aastasena 15 aastat tagasi valel pool müüri valvama, meenutab siiani uskumatut kergendustunnet, teda vallanud, kui kuulis, et tal ei tule enam kunagi otsustada, kas tulistada üle müüri vabadusse põgenejat või jätta tulistamata ning võtta vastu karistused, mis langevad nii tema kui tema pere peale. Mitte tulistada oli seadusevastane.
«Ma olin seda arutanud oma perega, sõpradega ning otsus oli kindel, ma ei tulista, ma ei tapa kedagi,» meenutab Steffen oma mõtisklusi sellest, kuidas üks kuul võis hävitada mitmete inimeste elud ka siis, kui see jäi tulistamata.
Turismiatraktsioon
Berliini müüri lammutamise 15. aastapäeva lähenedes on berliinlaste jaoks aga üha teravamaks tõstatunud teema, kuidas peaks ning tohiks müüri meeles pidada. Kust jookseb piir, mis muudab müüri ajaloomälestisest turismiatraktsiooniks?
Küsimus on tõusnud päevakorda ennekõike seoses Berliini uue mälestusmärgi avamisega oktoobri viimastel päevadel. Erakätesse kuuluv muuseum Checkpoint Charlie, mis asub samas kohas, kus kunagine Ida- ja Lääne-Berliini ühendav kontrollpunkt Charlie, taastas originaaltükkidest 120 meetri pikkuse müürilõigu.
Müüri kõrval asuvale platsile on püstitatud 1065 puust risti mälestamaks neid, kes hukkusid katsel põgeneda üle müüri Läände.
«Kõik peavad teadma, mis hinda me vabaduse eest pidime maksma,» lausus Hollandi uudisteportaali Expatica andmetel muuseumi juhataja Alexandra Hildebrandt, kelle sõnul on lavastuse näol tegemist ühise mälestusmärgiga hukkunutele.
Berliini linnavõimud eesotsas linnapea Klaus Wowereitiga aga mõistavad monumendi hukka, väites, et selle püstitamise motiiviks oli ennekõike soov meelitada kokku turiste ning tegemist ei ole väärika suhtumisega ei müüri mälestusse, hukkunutesse ega ka Saksamaa kodanikesse, kes võitlesid müüri langetamise nimel.
«1990. aastal otsustas Berliin, et müür hävitatakse – me ei saa lubada selle uuesti ülesehitamist,» lausus Wowereit ajalehele Der Tagesspiegel.