|
 Lendavast paadist saab septembris Energiakeskuse kõige suurem eksponaat.
|
 |
|
| Lendavat paati on seni tehtud vaid meetripikkuse mudelina, Aare teeb täismõõdus lennumasina. |
|
Energiakeskuse tegevjuht Aare Baumer (45) ehitab Itaaliast tellitud, renessansiaja leiduri Leonardo da Vinci tehtud jooniste järgi kaluripaadi kere ja kaheksameetriste tiibadega lennukit, et inimestel sära silma ja mõte lendama panna.
Kahe lapse isa ja ühe lapse vanaisa on paljud keskuse eksponaadid oma kätega valmistanud: teinud taburetist tornaadomasina, arvuti ekraanikaitsest polarisaatori ja meetripikkuse välku tekitava teslamasina.
Kõigepealt keelab viimased viis aastat keskuses töötanud Baumer Põhja puiesteel, Paksu Margareeta lähedal asuvat Energiakeskust muuseumiks nimetada. “Muuseumis ei tohi midagi puutuda. Meie eesmärk aga ongi, et inimesed katsuksid eksponaate,” selgitab Baumer.
Lendavast paadist saab septembris-oktoobris keskuse kõige suurem ja tähelepanuväärsem eksponaat, kuhu kooliekskursioonil olevad lapsed saavad sisse istuda ja vänta keerutades ka selle tiibu liigutada, ehkki õhku sõiduk muidugi kunagi ei tõuse.
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=16&type=js”></SCRIPT>
“Katsetades tekib avastamisrõõm, mõte hakkab liikuma: miks ta õhku ei tõuse?” ütles Baumer, kes on kindel ka selles, et 15.–16. sajandil elanud da Vinci ei arvanudki, et masin ise õhku tõuseb.
“Joonistelt on näha, et viimases versioonis ei saa tiibu lehvitada. Vana tegi glaideri – see peaks õhus liuglema. Sabaga saab kulgemist muuta,” rääkis Baumer.
Mitte akadeemik, vaid mõtleja
Valmis masinat hakatakse kasutama ka Energiakeskuse teadusteatris, kus Baumer poole tunni jooksul eksponaatide abil humoorikalt selgitab loodusseadusi.
Maailmas on da Vinci lendavat paati seni järele tehtud vaid meetripikkuse mudelina, mis asub Milanos. Originaaljooniste koopiad tellis Baumer 3000 krooni eest Itaaliast Biblioteca Ambrosiana raamatukogust, kus hoitakse Leonardo da Vinci käsikirjade ja eskiiside originaale. Kokku läheb liugleva paadi ehitamine maksma 25 500 krooni, raha andis selleks Lennuliiklusteeninduse AS.
Baumeri sõnul tegi ta Eesti lennunduse sajanda aastapäeva puhul lennundusalase ekspositsiooni arendamiseks palju taotlusi eri lennumasinate valmistamise rahastamiseks, kuid vaid selle masina idee leidis toetust.
Seejuures oli mitme suurettevõtte suhtumine kummaline, näiteks Baumeri sõnul teatas Estonian Air, et neil pole 5000 krooni maksva lennumasina ehitamise toetamiseks raha. Nii jäid ehitamata ka da Vinci helikopter ja omapärane langevari.
Kuid enda missiooniks ja Energiakeskuse eesmärgiks peabki Baumer eelkõige isemõtlemise arendamist. “Kui laps saab midagi katsudes, midagi mõeldes positiivse emotsiooni, siis on ta 25-aastaselt ise mõtleja ega arva, nagu meil paljud praegu, et kõik teaduslik-tehnilised leiutised tehakse Jaapanis ja neid saab poest osta,” ütles Baumer.
“Leonardo polnud mingi akadeemik. Ta oli mõtleja, kes lihtsalt pani kõik oma mõtted paberile,” ütles Baumer.
|
Uudised
VE: Baumer, Aare – da Vinci lennumasina ehitaja
Aare ehitab da Vinci lennumasina
Askur Alas, 14.07.2004
Energiakeskuse tegevjuht Aare Baumer (45) ehitab Itaaliast tellitud, renessansiaja leiduri Leonardo da Vinci tehtud jooniste järgi kaluripaadi kere ja kaheksameetriste tiibadega lennukit, et inimestel sära silma ja mõte lendama panna.
Kahe lapse isa ja ühe lapse vanaisa on paljud keskuse eksponaadid oma kätega valmistanud: teinud taburetist tornaadomasina, arvuti ekraanikaitsest polarisaatori ja meetripikkuse välku tekitava teslamasina.
Kõigepealt keelab viimased viis aastat keskuses töötanud Baumer Põhja puiesteel, Paksu Margareeta lähedal asuvat Energiakeskust muuseumiks nimetada. “Muuseumis ei tohi midagi puutuda. Meie eesmärk aga ongi, et inimesed katsuksid eksponaate,” selgitab Baumer.
Lendavast paadist saab septembris-oktoobris keskuse kõige suurem ja tähelepanuväärsem eksponaat, kuhu kooliekskursioonil olevad lapsed saavad sisse istuda ja vänta keerutades ka selle tiibu liigutada, ehkki õhku sõiduk muidugi kunagi ei tõuse.
<SCRIPT language=javascript src=”/cgi-bin/rot.fcgi?m=1&zone=16&type=js”></SCRIPT>
“Katsetades tekib avastamisrõõm, mõte hakkab liikuma: miks ta õhku ei tõuse?” ütles Baumer, kes on kindel ka selles, et 15.–16. sajandil elanud da Vinci ei arvanudki, et masin ise õhku tõuseb.
“Joonistelt on näha, et viimases versioonis ei saa tiibu lehvitada. Vana tegi glaideri – see peaks õhus liuglema. Sabaga saab kulgemist muuta,” rääkis Baumer.
Mitte akadeemik, vaid mõtleja
Valmis masinat hakatakse kasutama ka Energiakeskuse teadusteatris, kus Baumer poole tunni jooksul eksponaatide abil humoorikalt selgitab loodusseadusi.
Maailmas on da Vinci lendavat paati seni järele tehtud vaid meetripikkuse mudelina, mis asub Milanos. Originaaljooniste koopiad tellis Baumer 3000 krooni eest Itaaliast Biblioteca Ambrosiana raamatukogust, kus hoitakse Leonardo da Vinci käsikirjade ja eskiiside originaale. Kokku läheb liugleva paadi ehitamine maksma 25 500 krooni, raha andis selleks Lennuliiklusteeninduse AS.
Baumeri sõnul tegi ta Eesti lennunduse sajanda aastapäeva puhul lennundusalase ekspositsiooni arendamiseks palju taotlusi eri lennumasinate valmistamise rahastamiseks, kuid vaid selle masina idee leidis toetust.
Seejuures oli mitme suurettevõtte suhtumine kummaline, näiteks Baumeri sõnul teatas Estonian Air, et neil pole 5000 krooni maksva lennumasina ehitamise toetamiseks raha. Nii jäid ehitamata ka da Vinci helikopter ja omapärane langevari.
Kuid enda missiooniks ja Energiakeskuse eesmärgiks peabki Baumer eelkõige isemõtlemise arendamist. “Kui laps saab midagi katsudes, midagi mõeldes positiivse emotsiooni, siis on ta 25-aastaselt ise mõtleja ega arva, nagu meil paljud praegu, et kõik teaduslik-tehnilised leiutised tehakse Jaapanis ja neid saab poest osta,” ütles Baumer.
“Leonardo polnud mingi akadeemik. Ta oli mõtleja, kes lihtsalt pani kõik oma mõtted paberile,” ütles Baumer.