 Heiki Suurkask
 Baskide ETA soov rahu kehtestada tugevnes järsult pärast Madridi rongiplahvatusi.
ETA poliitiliseks tiivaks peetava baskide Batasuna partei esitas plaani, mis aitaks lõpetada 36 aastat kestnud vägivalla Hispaanias.
Plaan näeb ette rahulepet Hispaania võimudega, samuti referendumi korraldamist, kus Baskimaa elanikud otsustaks, mis nende autonoomsest regioonist tulevikus saab.
Hispaania võimud ei võtnud eile Batasuna üleskutset tõsiselt, kuigi otsesõnu tagasi ka ei lükanud. Terroristidega ei taha valitsus siiski ka praegu läbirääkimisi pidada. Briti ajaleht Independent leidis samas, et alates kevadest on Hispaania poliitilises õhustikus miskit muutumas. Probleemiks kujuneb aga see, et veel eile plahvatas järjekordne pomm sõjaväepunkri ees Navarras, sedapuhku küll ohvreid toomata.
Kuigi Batasuna keelustati 2002. aastal ja selle endised juhid viibivad väidetava terroristide toetamise eest vanglas, toimus seekordne parteikoosolek avalikult ja leidis suure kajastuse ka Baskimaa meedias. Batasuna nõustus esimest korda tunnistama, et Vasconia ja Navarra Hispaanias ja Gascogne Prantsusmaal on eri regioonid, loobudes seega ka pretensioonidest Prantsusmaale.
ETA armetus seisundis
“Palju raskem on teha rahu, kui pidada sõda. Rahu sõlmida tähendab tuua poliitiline ja relvastatud võitlus tänavailt ja viia ta kõnelustelaua taha,” kirjeldas olukorda Batasuna liider Arnaldo Otegi, esinedes 10 000 toetaja ees San Sebastiani staadionil.
Novembri algul pöördus kuus vanglas olevat ETA eksliidrit üleskutsega vabaduses viibivate kaaslaste poole, et need lõpetaksid terrorirünnakute korraldamise ja jätaks iseseisvuse saavutamise poliitikute hooleks. Eelmisel kuul tabasid Hispaania võimud ETA ühe arvatava liidri Mikel Albizu koos kaaslaste ja relvastusega. Nüüdses läkituses kinnitasid terrori-veteranid, et kunagi varem oma ajaloos pole ETA niivõrd armetus seisundis olnud.
ETA on ennegi rahupakkumisi teinud. Põhja-Iiri rahu-protsessi varjus 1998. aastal jõustunud 14-kuuline vaherahu katkes, sest Madridi võimud polnud nõus terroristidega rohkem läbi rääkima.
ETA rünnakutes on alates 1968. aastast hukkunud üle 800 inimese, sh 1973. aastal peaminister Luis Carrero Blanco.
|
Uudised
VE: Baskimaa
Baski terroristid tahavad valitsusega rahu sõlmida ja relvad maha panna (16.11.2004)
ETA poliitiliseks tiivaks peetava baskide Batasuna partei esitas plaani, mis aitaks lõpetada 36 aastat kestnud vägivalla Hispaanias.
Plaan näeb ette rahulepet Hispaania võimudega, samuti referendumi korraldamist, kus Baskimaa elanikud otsustaks, mis nende autonoomsest regioonist tulevikus saab.
Hispaania võimud ei võtnud eile Batasuna üleskutset tõsiselt, kuigi otsesõnu tagasi ka ei lükanud. Terroristidega ei taha valitsus siiski ka praegu läbirääkimisi pidada. Briti ajaleht Independent leidis samas, et alates kevadest on Hispaania poliitilises õhustikus miskit muutumas. Probleemiks kujuneb aga see, et veel eile plahvatas järjekordne pomm sõjaväepunkri ees Navarras, sedapuhku küll ohvreid toomata.
Kuigi Batasuna keelustati 2002. aastal ja selle endised juhid viibivad väidetava terroristide toetamise eest vanglas, toimus seekordne parteikoosolek avalikult ja leidis suure kajastuse ka Baskimaa meedias. Batasuna nõustus esimest korda tunnistama, et Vasconia ja Navarra Hispaanias ja Gascogne Prantsusmaal on eri regioonid, loobudes seega ka pretensioonidest Prantsusmaale.
ETA armetus seisundis
“Palju raskem on teha rahu, kui pidada sõda. Rahu sõlmida tähendab tuua poliitiline ja relvastatud võitlus tänavailt ja viia ta kõnelustelaua taha,” kirjeldas olukorda Batasuna liider Arnaldo Otegi, esinedes 10 000 toetaja ees San Sebastiani staadionil.
Novembri algul pöördus kuus vanglas olevat ETA eksliidrit üleskutsega vabaduses viibivate kaaslaste poole, et need lõpetaksid terrorirünnakute korraldamise ja jätaks iseseisvuse saavutamise poliitikute hooleks. Eelmisel kuul tabasid Hispaania võimud ETA ühe arvatava liidri Mikel Albizu koos kaaslaste ja relvastusega. Nüüdses läkituses kinnitasid terrori-veteranid, et kunagi varem oma ajaloos pole ETA niivõrd armetus seisundis olnud.
ETA on ennegi rahupakkumisi teinud. Põhja-Iiri rahu-protsessi varjus 1998. aastal jõustunud 14-kuuline vaherahu katkes, sest Madridi võimud polnud nõus terroristidega rohkem läbi rääkima.
ETA rünnakutes on alates 1968. aastast hukkunud üle 800 inimese, sh 1973. aastal peaminister Luis Carrero Blanco.