Peeter Paan, poiss, kes ei tahtnud suureks saada, ilmus esmakordselt välja küll juba 1902. aastal romaanis «Väike valge lind», kuid näidend, mis ta kuulsaks tegi, esietendus Londonis 1904. aasta jõululaupäeval. Raamatuna ilmus «Peeter Paan» trükis alles 1911, kirjutab CNN.
Isepäine poiss, kes kutsub Darlingite pere paiplika Wendy igavese lapsepõlve kuningriiki Eikunagimaale, on silmad särama pannud juba mitmetel põlvkondadel. Iseäranis populaarne on ta Suurbritannias, kus iga-aastastel jõuluetendustel jõuavad Peetri seiklused sadadele lavadele. Lapsed unistavad lennata Peetri kombel haldjate seltsis ning astuda vapralt vastu kurjadele mereröövlitele.
Lastele haldjad, suurtele surma eelaimus
Ent täiskasvanuid võlub Barrie loost läbi kumav nostalgia, noorusigatsus. Ning miks ka mitte pidevad memento mori vihjed, mis süngevõitu näidendiversioonist läbi kumavad. Kirjandusteadlased on võrrelnud Peetrit surmaga, sest ta meelitab Wendy ning tolle vennad Johni ja Michaeli minema ning jätab Darlingite lastetoa tühjaks. Kadunud Lapsed Eikunagimaal – kas need pole mitte surnud lapsed? Ning kapten Konkskäppa jälitav krokodill oma tiksuva kellaga viitab aja möödumisele ja surelikkusele.
Tänapäeval, mil popstaar Michael Jacksoni suhted lastega on nii palju kõmu tekitanud, võib «Peeter Paani» sünnilugu tekitada ebamugavaid küsimusi. Nimelt inspireeris Barriet raamatu kirjutamisel üliintensiivne sõprus viie väikese vennaga Llewelyn Daviese perest. Kolmega neist tutvus kirjanik 1897. aastal Londonis Kensington Gardensis jalutades. Kui poiste vanemad surid vähki, adopteeris Barrie kõik viis orbu.
«Küllap olen alati teadnud, et lõin Peteri, hõõrudes teid viit ägedalt kokku nagu metslane, kes kahe kepi abil leeki tekitab,» kirjutas Barrie näidendi eessõnas. «Peter polegi muud kui säde, mis ma teilt sain.»
1860. aastal sündinud kirjanik kasvas üles suures peres ning sõbrunes täiskasvanuna paljude lastega. Nende seas oli ka pisike Margaret Henley, kes kutsus onu Jamesi oma sõbrakeseks. Kuid pudikeelse pisiplika suus kõlas «my friendy» hoopis kui «fwendy» või «wendy». Sealt siis ka Wendy tegelaskuju.
Kirjanik Barrie – 152sentimeetrine poiss
Barrie raugematu kiindumus lastesse ja lapsepõlve pärines ilmselt kunagisest tragöödiast – vanema venna Davidi kaotusest. Poiss sai veidi enne 14. sünnipäeva uisutades rängalt viga ja suri. «Ma ei usu, et Barrie oli pedofiil,» ütleb CNNile «Vampiiritapja Buffyst» tuntud näitleja Anthony Head, kes mängib Londonis «Peeter Paani» näidendis kapten Konksu. «Pigem oli tegu sellega, et tema vend suri 13aastaselt ja ta tahtis ema silmis venna rolli täita.»
Kirjanik Barrie jäigi 152sentimeetriseks väikemeheks. Ta küll abiellus näitleja Mary Anselliga, kuid suhe viis lahutuseni ning lapsi neil ei sündinud.
«Peeter Paani» ümbritsev nukrameelsuse aura teravnes veelgi pärast kolme Llewelyn Daviesi poisi traagilist surma. Üks hukkus Esimeses maailmasõjas, teine uppus kuu enne oma 21. sünnipäeva. Kolmas otsustas 1960. aastal elust loobuda ning viskus rongi alla.
Kohtukähmlus autoriõiguste üle
Ent «Peeter Paanist» on sündinud ka palju head. 1929 annetas Barrie loo ja tegelaste autoriõigused Londoni Great Ormond Streeti lastehaiglale, mis kasutas autoritasusid teadustöö rahastamiseks ja meditsiinivarustuse soetamiseks. Barrie testament takistab haiglal avalikustamast, kui palju «Peeter Paani» autoritasud sisse toovad.
Möödunud aastal võttis aga Kanada kirjanik Emily Somma ette kohtutee, väites, et haigla autoriõigus «Peeter Paanile» on USAs aegunud. Rünnaku võttis ta ennetava sammuna ette, kui haigla ähvardas peatada Somma teose «Pärast vihma: Peeter Paani uus seiklus» avaldamise.
Haigla esindaja Stephen Coxi sõnul võtab protsess aega. Tavaliselt aegub autoriõigus pool sajandit pärast kirjaniku surma – Barrie puhul jõudnuks tärmin kätte 1987. Kuid haigla advokaatide väitel pikendas USA seadusandlus juba 1976. aastal «Peeter Paani» autoriõiguste kaitset aastani 2023. Somma advokaadid vaidlevad vastu ning lisavad, et nende klient võitleb loomingulise vabaduse, mitte raha nimel.
Uudised
VE: Barrie, James Matthew – Peeter Paani looja
Peeter Paan sündis kirjaniku sõprusest viie vennagaSLO, Triin Tael, teisipäev. 3. veebruar 2004
Sel aastal tähistab maailm legendaarse muinasjututegelase Peeter Paani sajandat sünnipäeva. Nagu tänapäeva tuntuim Peeter Paan Michael Jackson, jäi ka Šoti kirjanik James Matthew Barrie igavesti lapseks, kes nautis süütute hingede seltskonda.
Isepäine poiss, kes kutsub Darlingite pere paiplika Wendy igavese lapsepõlve kuningriiki Eikunagimaale, on silmad särama pannud juba mitmetel põlvkondadel. Iseäranis populaarne on ta Suurbritannias, kus iga-aastastel jõuluetendustel jõuavad Peetri seiklused sadadele lavadele. Lapsed unistavad lennata Peetri kombel haldjate seltsis ning astuda vapralt vastu kurjadele mereröövlitele.
Lastele haldjad, suurtele surma eelaimus
Ent täiskasvanuid võlub Barrie loost läbi kumav nostalgia, noorusigatsus. Ning miks ka mitte pidevad memento mori vihjed, mis süngevõitu näidendiversioonist läbi kumavad. Kirjandusteadlased on võrrelnud Peetrit surmaga, sest ta meelitab Wendy ning tolle vennad Johni ja Michaeli minema ning jätab Darlingite lastetoa tühjaks. Kadunud Lapsed Eikunagimaal – kas need pole mitte surnud lapsed? Ning kapten Konkskäppa jälitav krokodill oma tiksuva kellaga viitab aja möödumisele ja surelikkusele.
Tänapäeval, mil popstaar Michael Jacksoni suhted lastega on nii palju kõmu tekitanud, võib «Peeter Paani» sünnilugu tekitada ebamugavaid küsimusi. Nimelt inspireeris Barriet raamatu kirjutamisel üliintensiivne sõprus viie väikese vennaga Llewelyn Daviese perest. Kolmega neist tutvus kirjanik 1897. aastal Londonis Kensington Gardensis jalutades. Kui poiste vanemad surid vähki, adopteeris Barrie kõik viis orbu.
«Küllap olen alati teadnud, et lõin Peteri, hõõrudes teid viit ägedalt kokku nagu metslane, kes kahe kepi abil leeki tekitab,» kirjutas Barrie näidendi eessõnas. «Peter polegi muud kui säde, mis ma teilt sain.»
1860. aastal sündinud kirjanik kasvas üles suures peres ning sõbrunes täiskasvanuna paljude lastega. Nende seas oli ka pisike Margaret Henley, kes kutsus onu Jamesi oma sõbrakeseks. Kuid pudikeelse pisiplika suus kõlas «my friendy» hoopis kui «fwendy» või «wendy». Sealt siis ka Wendy tegelaskuju.
Kirjanik Barrie – 152sentimeetrine poiss
Kirjanik Barrie jäigi 152sentimeetriseks väikemeheks. Ta küll abiellus näitleja Mary Anselliga, kuid suhe viis lahutuseni ning lapsi neil ei sündinud.
«Peeter Paani» ümbritsev nukrameelsuse aura teravnes veelgi pärast kolme Llewelyn Daviesi poisi traagilist surma. Üks hukkus Esimeses maailmasõjas, teine uppus kuu enne oma 21. sünnipäeva. Kolmas otsustas 1960. aastal elust loobuda ning viskus rongi alla.
Kohtukähmlus autoriõiguste üle
Ent «Peeter Paanist» on sündinud ka palju head. 1929 annetas Barrie loo ja tegelaste autoriõigused Londoni Great Ormond Streeti lastehaiglale, mis kasutas autoritasusid teadustöö rahastamiseks ja meditsiinivarustuse soetamiseks. Barrie testament takistab haiglal avalikustamast, kui palju «Peeter Paani» autoritasud sisse toovad.
Möödunud aastal võttis aga Kanada kirjanik Emily Somma ette kohtutee, väites, et haigla autoriõigus «Peeter Paanile» on USAs aegunud. Rünnaku võttis ta ennetava sammuna ette, kui haigla ähvardas peatada Somma teose «Pärast vihma: Peeter Paani uus seiklus» avaldamise.
Haigla esindaja Stephen Coxi sõnul võtab protsess aega. Tavaliselt aegub autoriõigus pool sajandit pärast kirjaniku surma – Barrie puhul jõudnuks tärmin kätte 1987. Kuid haigla advokaatide väitel pikendas USA seadusandlus juba 1976. aastal «Peeter Paani» autoriõiguste kaitset aastani 2023. Somma advokaadid vaidlevad vastu ning lisavad, et nende klient võitleb loomingulise vabaduse, mitte raha nimel.