Balti kett, mis moodustati kurikuulsa MRP 50. aastapäeval, jõudis telepildis kogu maailma. Inimesed teadvustasid Balti riikide olemasolu ja meie vabadustahte. Lembit Koik meenutab oma vastilmunud raamatus «Balti kett», et 620kilomeetrises inimketis seisis ligikaudu 2 miljonit inimest, neist 400 000 Eestis.
Tänu tuttavale väliseestlasele ja klassivennale Jüri Korgile sai raamatu autor teada, et kuskil on olemas NASA satelliidifoto kosmosest, kus on näha nii Hiina müür kui ka Balti kett.
«Kui meie (s.t. USA) satelliit 23. augustil 1989. aastal hilja õhtul üle Euraasia maatüki lendas, saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem, valgustatud säravat triipu,» räägib väliseestlane ja NASA endine töötaja Jüri Kork raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.»
Filmimas käidi helikopteriga
Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt.
«Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest. Tollal oli aga õhust filmimine nagu riigisaladus ning ilma KGB loata ei lastudki filmima. Ütlesime, et meie filmime põldusid, et teeme agraarfilmi põldude seisukorrast,» meenutab Osolin. «Kui Edgar Savisaar Rahvarinde koosolekul küsis, kas meil on helikopter, et ketti jäädvustada, ütlesid korraldajad, et kahjuks ei, kuna kopter on sel päeval kinni. Mina muidugi ei iitsatanudki seal laua taga,» räägib Osolin. «Tõsi küll, pärast lendas Edgar Savisaar, kel olid Nõukogude piirivalvega sõbralikud suhted, punatähelise piirivalvekopteriga. Saime end helikopteris koos helimehega sisse seatud ja see tegigi ainsad videovõtted, mis maailma läksid.
Dokumentaalfilmi re?issööriks sai Peeter Simm, mina olin produtsent. Eestis oli tootjaks Maurum ERF Video. Lisaks saime partnerid Lätist ja Leedust. Idee oli jälgida ketti – kuidas seda ehitatakse Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku oli kolmes riigis kaameraid üle kümne.»
Müüdi tuhandeid videokassette
«Balti tee» on dokumentaalfilm, mida Osolini sõnul on Eestis videokassetina müüdud kõige rohkem. Kanada filmifestivalil valiti see aasta saja tõsielufilmi hulka. «Müügiedu mujal maailmas oli aga pisike, kuna film oli liiga emotsionaalne, liiga väikese rahva ja liiga kohalik lugu,» nendib Osolin.
Belti ketti olid kajastama tulnud paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Õhust sai aga filmida ainult Eesti firma. «Siis müüsin neile seda ERFi videomaterjali, mida helikopterilt filmiti. Mäletan, kuidas hüüti: kus on siin see helikopterimees? Samad kaadrid jõudsidki õhtul kogu maailmas telepilti,» räägib Osolin.
Film monteeriti Soomes ja selle tegijad vaatasid läbi tundide kaupa materjali. «Meie käest küsiti juba siis, kas ketis seisis ikka 600 kilomeetrit inimesi, käest kinni, või oli ka tühje kohti. Leppisime tookord Simmiga kokku, et seda teemat me ei kommenteeri kunagi,» lausub Osolin.
Uudised
VE: Balti kett
NASA uuris Balti ketti kosmosestSL Õhtuleht, 23. august 2004
23. augustil 15 aastat tagasi lookles Tallinnast Toompealt Vilniusse Gediminase torni jalamile inimkett, mis hämmastas kogu maailma.
Tänu tuttavale väliseestlasele ja klassivennale Jüri Korgile sai raamatu autor teada, et kuskil on olemas NASA satelliidifoto kosmosest, kus on näha nii Hiina müür kui ka Balti kett.
«Kui meie (s.t. USA) satelliit 23. augustil 1989. aastal hilja õhtul üle Euraasia maatüki lendas, saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem, valgustatud säravat triipu,» räägib väliseestlane ja NASA endine töötaja Jüri Kork raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.»
Filmimas käidi helikopteriga
Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt.
«Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest. Tollal oli aga õhust filmimine nagu riigisaladus ning ilma KGB loata ei lastudki filmima. Ütlesime, et meie filmime põldusid, et teeme agraarfilmi põldude seisukorrast,» meenutab Osolin. «Kui Edgar Savisaar Rahvarinde koosolekul küsis, kas meil on helikopter, et ketti jäädvustada, ütlesid korraldajad, et kahjuks ei, kuna kopter on sel päeval kinni. Mina muidugi ei iitsatanudki seal laua taga,» räägib Osolin. «Tõsi küll, pärast lendas Edgar Savisaar, kel olid Nõukogude piirivalvega sõbralikud suhted, punatähelise piirivalvekopteriga. Saime end helikopteris koos helimehega sisse seatud ja see tegigi ainsad videovõtted, mis maailma läksid.
Dokumentaalfilmi re?issööriks sai Peeter Simm, mina olin produtsent. Eestis oli tootjaks Maurum ERF Video. Lisaks saime partnerid Lätist ja Leedust. Idee oli jälgida ketti – kuidas seda ehitatakse Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku oli kolmes riigis kaameraid üle kümne.»
Müüdi tuhandeid videokassette
«Balti tee» on dokumentaalfilm, mida Osolini sõnul on Eestis videokassetina müüdud kõige rohkem. Kanada filmifestivalil valiti see aasta saja tõsielufilmi hulka. «Müügiedu mujal maailmas oli aga pisike, kuna film oli liiga emotsionaalne, liiga väikese rahva ja liiga kohalik lugu,» nendib Osolin.
Belti ketti olid kajastama tulnud paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Õhust sai aga filmida ainult Eesti firma. «Siis müüsin neile seda ERFi videomaterjali, mida helikopterilt filmiti. Mäletan, kuidas hüüti: kus on siin see helikopterimees? Samad kaadrid jõudsidki õhtul kogu maailmas telepilti,» räägib Osolin.
Film monteeriti Soomes ja selle tegijad vaatasid läbi tundide kaupa materjali. «Meie käest küsiti juba siis, kas ketis seisis ikka 600 kilomeetrit inimesi, käest kinni, või oli ka tühje kohti. Leppisime tookord Simmiga kokku, et seda teemat me ei kommenteeri kunagi,» lausub Osolin.