Balti Elektrijaam on maailma üks suurimatest põlevkivikütusel töötavates elektrijaamadest. Elektrijaam, mille ehitus toimus aastatel 1959-1965, asub Kirde-Eestis, 5km kaugusel Narva linnast ja töötab Baltimaade ühtses energiasüsteemis.
Igal ettevõttel on oma ajalugu. Balti Elektrijaam on hea näide sellest, kuidas oma aja kohta uus tehnoloogia ning tööliste ja inseneride sihikindlus on andnud vastava tulemuse. Elektrijaama 35 tööaastat on võimaldanud meil akkumuleerida suured kogemused põlevkivi kasutamisel ja meie oleme valmis neid kogemusi tutvustama.
Elektrijaama ehitus toimus neljas ehitusjärgus. 1.-3. ehitusjärgus on paigaldatud 17 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja 12 MW vasturõhuturbiini.Viimased varustavad Narva linna tööstusettevõtteid tehnoloogilise auruga rõhul 1,5 MPa. 4. ehitusjärgu moodustavad neli duuvel-plokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.
Balti Elektrijaama ajaloo põhietapid:
| 1956 märts |
ehituse algus |
| 1959 märts |
seadmete montaazi algus |
| 1959 30.12 |
katla nr.1 ekspluatatsiooni andmine |
| 1962 |
tuha laadimise algus tarbijatele |
| 1963 31.12 |
katla nr.19 ja turbiini nr.9 ekspluatatsiooni andmine |
| 1966 22.12 |
katla nr.26 ekspluatatsiooni andmine |
| 1966 |
tööstustarbijate varustamise algus auruga, Narva soojusvarustuse algus |
Huvitav on teada:
35 tööaasta jooksul on elektrijaam tootnud 244,2 TWh elektrienergiat, väljastanud 38,6 TWh soojusenergiat, müünud 35,7 milj.t põlevkivituhka. Elektrijaama territooriumkoos tuhaväljedega hõlmab 18,7 km2 maa-ala. Ööpäevane kütusekulu aastatel 1970-1980 küündis 44,5 tuh.tonnini.
Elektrijaam on 85-tuhande elanikuga Narva linna kütte- ja soojaveevarastuse ainsaks tsentraliseeeritud allikaks ning samaaegselt varustab tehnoloogilise auruga (1,5 Mpa, 3000C) tervet rida tööstusettevõtteid.
Balti Elektrijaam on põlevkivituha kasutuselevõtu pioneeriks põllumajanduses ja ehitustööstuses. See on olnud majanduslikult kasulik ja igas suhtes otstarbekas, sest enamikel juhtudel langeb ära vajadus töödelda toorainet enne kasutamist, saastatakse vähem ümbretsevat keskkonda ja väheneb ka mineraalse toorme vajadus. Olemasolev tootmiskompleks tagab aastase tuhatarne 2 miljoni tonni ulatuses.
Turbiinide jahutusvee kanalil paikneb kalakasvatusmajand, mis kuulub elektrijaamale, toodab aastas kuni 100 tonni karpkala ja forelli.
Kasutatud kirjandus: infobülletään Balti Elektrijaam 1994
Postitatud rubriiki VE. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Balti Elektrijaam
Balti Elektrijaam on maailma üks suurimatest põlevkivikütusel töötavates elektrijaamadest. Elektrijaam, mille ehitus toimus aastatel 1959-1965, asub Kirde-Eestis, 5km kaugusel Narva linnast ja töötab Baltimaade ühtses energiasüsteemis.
Igal ettevõttel on oma ajalugu. Balti Elektrijaam on hea näide sellest, kuidas oma aja kohta uus tehnoloogia ning tööliste ja inseneride sihikindlus on andnud vastava tulemuse. Elektrijaama 35 tööaastat on võimaldanud meil akkumuleerida suured kogemused põlevkivi kasutamisel ja meie oleme valmis neid kogemusi tutvustama.
Elektrijaama ehitus toimus neljas ehitusjärgus. 1.-3. ehitusjärgus on paigaldatud 17 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100MW turbogeneraatorit ja 12 MW vasturõhuturbiini.Viimased varustavad Narva linna tööstusettevõtteid tehnoloogilise auruga rõhul 1,5 MPa. 4. ehitusjärgu moodustavad neli duuvel-plokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.
Balti Elektrijaama ajaloo põhietapid:
Huvitav on teada:
35 tööaasta jooksul on elektrijaam tootnud 244,2 TWh elektrienergiat, väljastanud 38,6 TWh soojusenergiat, müünud 35,7 milj.t põlevkivituhka. Elektrijaama territooriumkoos tuhaväljedega hõlmab 18,7 km2 maa-ala. Ööpäevane kütusekulu aastatel 1970-1980 küündis 44,5 tuh.tonnini.
Elektrijaam on 85-tuhande elanikuga Narva linna kütte- ja soojaveevarastuse ainsaks tsentraliseeeritud allikaks ning samaaegselt varustab tehnoloogilise auruga (1,5 Mpa, 3000C) tervet rida tööstusettevõtteid.
Balti Elektrijaam on põlevkivituha kasutuselevõtu pioneeriks põllumajanduses ja ehitustööstuses. See on olnud majanduslikult kasulik ja igas suhtes otstarbekas, sest enamikel juhtudel langeb ära vajadus töödelda toorainet enne kasutamist, saastatakse vähem ümbretsevat keskkonda ja väheneb ka mineraalse toorme vajadus. Olemasolev tootmiskompleks tagab aastase tuhatarne 2 miljoni tonni ulatuses.
Turbiinide jahutusvee kanalil paikneb kalakasvatusmajand, mis kuulub elektrijaamale, toodab aastas kuni 100 tonni karpkala ja forelli.
Kasutatud kirjandus: infobülletään Balti Elektrijaam 1994