Balti elektrijaama korstende arv hakkab vähenema
Balti elektrijaama kuus korstnat on 1960. aastate keskpaigast olnud Narva kui tööstuslinna sümboliks. Lähiajal jääb korstnaid märksa vähemaks.
|
Mõne aasta pärast pole neist 150 meetri kõrgustest korstnatest ilmselt nelja enam alles.
|
ASi Narva Elektrijaamad struktuuriüksuses Balti elektrijaamas viiakse ellu projekti kolme esimese tootmisjärgu ekspluatatsiooni andmiseks. Selle lõppedes 2005. aastal lõpetab töö kaheksa sajamegavatist turbiini ja 18 katelt. Koos nendega muutub kasutuks ka neli 150 meetri kõrgust korstnat.
Vananesid koos elektrijaamaga
Elektrijaamas 1963. aastast töötanud ja praegu arenguosakonna spetsialistina ametis oleva Vadim Iserlise mäletamist mööda lõppes esimese 150 meetri kõrguse korstna ehitus 1959. aastal. 1962. aastal oli neid juba neli. 1965. aastaks olid käigus ka viies ja kuues korsten, mis on eelnevast neljast umbes 30 meetrit kõrgemad.
“Nüüd peetakse kolme esimese järgu seadmeid absoluutselt vananenuteks ja tugevasti kulunuteks. Need ei vasta nüüdisaegsetele keskkonnanõuetele,” ütles Iserlis.
Ta lisas, et juba on töös projekt nende seadmete ekspluatatsioonist kõrvaldamiseks. Spetsialisti sõnul demonteeritakse eelkõige ebavajalikuks muutunud objektid ja elemendid, mis võivad teeninduseta jäänuna endast ohtu kujutada. Esmajärjekorras puudutab see roostest rikutud metallkonstruktsioone. Kord jõuab kätte ka aeg korstnad likvideerida.
Projekti teostamise ettevalmistamise juht Johannes Kasemets ütles, et ajapikku muutuvad korstnad ohtlikuks. “Need tuleb demonteerida, sest vastasel korral tuleb edaspidi nende hoolduseks raha kulutada.”
Keerulise konstruktsiooni keeruline likvideerimine
Iga korsten on keeruline konstruktsioon, mis nõuab teenindamist ja mõnikord ka remonti.
“See pole lihtsalt raudbetoonhülss,” selgitas Vadim Iserlis. “Selle sisse on happekindlatest tellistest ehitatud eraldi kaitsekiht. Kihtide vahel on ventileeritav vahemik. Paljud tänapäeva korstnad on rajatud teisiti ja nende sees on isegi liftid, näiteks Iru elektrijaamas.”
Ka demontaaþ ei tõota kerge tulla. “Mõnikord on seadmeid isegi raskem lammutada kui rajada,” on omal ajal Narva korstnate ehituse tunnistajaks olnud Iserlis kindel.
Tema andmetel on korstnate likvideerimiseks kaks võimalust.
Üks on suunatud plahvatuse abil. Seda saab kasutada siis, kui kõrval olev korsten on väga kindlalt ehitatud. Laengud paigutatakse alusesse täpselt välja arvestatud kohtadesse ja pärast plahvatust vajub kogu konstruktsioon ettenähtud kohta.
Balti elektrijaamas pole korstna “paigaldamiseks” kohta. Siin tuleb ilmselt kasutada teist meetodit, mida kasutavad Venemaa spetsialistid. Nad “närivad” spetsiaalsete freeside abil ülevalt alates korstna seina läbi. Tükid visatakse alla või lastakse konstruktsiooni sisemusse ning veetakse minema.
Vadim Iserlise sõnul töötab üks selliseid töid tegev Venemaa firma juba elektrijaama viienda korstna juures, tehes seal selle ekspluatatsiooniaja pikendamiseks remonditöid.
Nii Iserlise kui Kasemetsa sõnul pole elektrijaamas veel paika pandud aega, millal korstnad tuleb maha võtta. Mõlema arvates kerkib demontaaþi küsimus lähiaastatel.
Johannes Kasemets on nõus, et Balti elektrijaama korstnad on juba ammu saanud Narva linnamaastiku lahutamatuks osaks. Nende hooldus on kallis ja seepärast tuleb neli 150 meetri kõrgust korstnat lammutada.
Kasemets ütles välja ka oma isikliku arvamuse, et kui linn peaks äkki väga tahtma korstnad alles jätta, siis võib ta nende hoolduskulud enda kanda võtta.
ILJA SMIRNOV
Kolmapäev, 10.12.2003
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Balti elektrijaam
Balti elektrijaama korstende arv hakkab vähenema
Balti elektrijaama kuus korstnat on 1960. aastate keskpaigast olnud Narva kui tööstuslinna sümboliks. Lähiajal jääb korstnaid märksa vähemaks.
ASi Narva Elektrijaamad struktuuriüksuses Balti elektrijaamas viiakse ellu projekti kolme esimese tootmisjärgu ekspluatatsiooni andmiseks. Selle lõppedes 2005. aastal lõpetab töö kaheksa sajamegavatist turbiini ja 18 katelt. Koos nendega muutub kasutuks ka neli 150 meetri kõrgust korstnat.
Vananesid koos elektrijaamaga
Elektrijaamas 1963. aastast töötanud ja praegu arenguosakonna spetsialistina ametis oleva Vadim Iserlise mäletamist mööda lõppes esimese 150 meetri kõrguse korstna ehitus 1959. aastal. 1962. aastal oli neid juba neli. 1965. aastaks olid käigus ka viies ja kuues korsten, mis on eelnevast neljast umbes 30 meetrit kõrgemad.
“Nüüd peetakse kolme esimese järgu seadmeid absoluutselt vananenuteks ja tugevasti kulunuteks. Need ei vasta nüüdisaegsetele keskkonnanõuetele,” ütles Iserlis.
Ta lisas, et juba on töös projekt nende seadmete ekspluatatsioonist kõrvaldamiseks. Spetsialisti sõnul demonteeritakse eelkõige ebavajalikuks muutunud objektid ja elemendid, mis võivad teeninduseta jäänuna endast ohtu kujutada. Esmajärjekorras puudutab see roostest rikutud metallkonstruktsioone. Kord jõuab kätte ka aeg korstnad likvideerida.
Projekti teostamise ettevalmistamise juht Johannes Kasemets ütles, et ajapikku muutuvad korstnad ohtlikuks. “Need tuleb demonteerida, sest vastasel korral tuleb edaspidi nende hoolduseks raha kulutada.”
Keerulise konstruktsiooni keeruline likvideerimine
Iga korsten on keeruline konstruktsioon, mis nõuab teenindamist ja mõnikord ka remonti.
“See pole lihtsalt raudbetoonhülss,” selgitas Vadim Iserlis. “Selle sisse on happekindlatest tellistest ehitatud eraldi kaitsekiht. Kihtide vahel on ventileeritav vahemik. Paljud tänapäeva korstnad on rajatud teisiti ja nende sees on isegi liftid, näiteks Iru elektrijaamas.”
Ka demontaaþ ei tõota kerge tulla. “Mõnikord on seadmeid isegi raskem lammutada kui rajada,” on omal ajal Narva korstnate ehituse tunnistajaks olnud Iserlis kindel.
Tema andmetel on korstnate likvideerimiseks kaks võimalust.
Üks on suunatud plahvatuse abil. Seda saab kasutada siis, kui kõrval olev korsten on väga kindlalt ehitatud. Laengud paigutatakse alusesse täpselt välja arvestatud kohtadesse ja pärast plahvatust vajub kogu konstruktsioon ettenähtud kohta.
Balti elektrijaamas pole korstna “paigaldamiseks” kohta. Siin tuleb ilmselt kasutada teist meetodit, mida kasutavad Venemaa spetsialistid. Nad “närivad” spetsiaalsete freeside abil ülevalt alates korstna seina läbi. Tükid visatakse alla või lastakse konstruktsiooni sisemusse ning veetakse minema.
Vadim Iserlise sõnul töötab üks selliseid töid tegev Venemaa firma juba elektrijaama viienda korstna juures, tehes seal selle ekspluatatsiooniaja pikendamiseks remonditöid.
Nii Iserlise kui Kasemetsa sõnul pole elektrijaamas veel paika pandud aega, millal korstnad tuleb maha võtta. Mõlema arvates kerkib demontaaþi küsimus lähiaastatel.
Johannes Kasemets on nõus, et Balti elektrijaama korstnad on juba ammu saanud Narva linnamaastiku lahutamatuks osaks. Nende hooldus on kallis ja seepärast tuleb neli 150 meetri kõrgust korstnat lammutada.
Kasemets ütles välja ka oma isikliku arvamuse, et kui linn peaks äkki väga tahtma korstnad alles jätta, siis võib ta nende hoolduskulud enda kanda võtta.
ILJA SMIRNOV
Kolmapäev, 10.12.2003