Purjus juht sõitis profirattur Lauri Ausi surnuks
 Mirko Ojakivi
 Profiratturile otsa sõitnud roolijoodikul oli 2,4-promilline joove
Sõbra kaotus lükkab ilmselt edasi ka teiste Eesti ratturite stardid
|
 |
|
Lauri Aus oli viimase kümne aasta Eesti üks parimaid rattureid. Paraku hukkus ta eile traagiliselt.
Foto: Raigo Pajula |
|
Karksi-Nuia rattakrossile teel olnud profirattur Lauri Ausile sõitis eile ennelõunal Tartumaal otsa purjus autojuht, misjärel Aus lendas rattast 20 meetri kaugusele ning suri teel haiglasse.
Eesti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni sõnul on kogu jalgratturite seltskond šokis. “Suurt tahtmist polegi rääkida,” ütles ta eile pärastlõunal, mõni tund pärast õnnetust.
Aus oli Karlsoni sõnul eile hommikul teel Tartust Karksi-Nuiasse, kus toimusid Eesti meistrivõistlused maastikurattasõidus, millest võtsid osa enam-vähem kõik Eesti jalgrattakuulsused. Võistlused toimusid hoolimata Ausi hukkumisest, kuid korraldajate sõnul valitses Karksi-Nuias leinameeleolu.
Eestlaste kultuuritus
“Rattamaailmas on see kahtlemata kurb sündmus ja siin Karksi-Nuias tekitas uudis tõeliselt nukra meeleolu.
Meeste plaanid keeras Lauriga juhtunu küll tõeliselt untsu,” lausus Eesti jalgrattakoondise vanemtreener Allar Tõnisoo.
Nii näiteks ei sõida täna Eestist ära Erki Püttsepp, kes pidi minema Prantsusmaale tuurile; oma plaanides teeb muudatuse ka Jaan Kirsipuu, kes kavatses sõita Taani. Tõnisoo sõnul on Kirsipuu stardid lähiajal suure küsimärgi all. “Võib vaid oletada, mida Lauri sõbrad ja treeningukaaslased üle elavad – ega see kerge pole,” lisas Tõnisoo.
| LAURI AUS
• Sündis: 4.11.1970 Tartus
• Haridus: Õppis Palamuse keskkoolis, Paide õhtu-keskkoolis ja Kuremaa tehnikumis
• Karjäär: 1992–1994 – võistles Prantsusmaa amatöörklubides; 1995 – elukutseline jalgratta-sportlane
• Klubid: 1995–96 Mutuelle de Seine Marne; 1997–1999 – Casino; 2000 – Ag2r
• Pere: naine Kristel ning kaks last
• Hobid: kino, suusatamine, kahevõistlus ja korvpall
• Hüüdnimi: Pax
Allikas: EPL
|
Eesti rattaproffidega on juhtunud ka varem raskeid õnnetusi, kuid kellegi sõit pole siiani surmaga lõppenud. Alles selle aasta alguses sai Prantsusmaal tõsiselt viga Jaan Kirsipuu, kellele treeningu ajal sõitis autoga otsa noor naine. Luumurde oli autojuhtide süül treeningsõitudel Eestis saanud ka Aus ise.
“See on puhtalt sisemise kultuuri küsimus. Kui eestlased arvavad, et nad on nii kõvad tegijad, et võivad purjus peaga sõita ja kihutada nagu James Bond, siis on asjad ikka väga halvasti,” ütles Tõnisoo. “Midagi peaks kiiremas korras sellise mõtteviisi muutmiseks ikkagi ette võtma.”
Õnnetus, milles Aus hukkus, juhtus eile ennelõunal kell 10.14 Aovere–Kallaste–Omedu tee 11. kilomeetril, kus Opel Ascona juht Uljan (54) sõitis otsa paremal pool sõitnud Ausile. Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta sõnul tuvastati Opeli juhil kohapeal 2,4-promilline joove.
Kiirabitöötajate sõnul oli Ausi seisund kriitiline – mees oli koomas, ei hinganud, kuid ta süda siiski töötas. 20-kilomeetrisel teel, mis lahutas sündmuspaika Tartust, seiskus Ausi süda ühel korral, kuid see saadi taas tööle.
Lõplikult seiskus Ausi süda vahetult enne Maarjamõisa haiglat ja elustamine siis enam tulemusi ei andnud.
Politsei abitu
Kaheksakordne Eesti meister Lauri Aus sündis 4. novembril 1970. aastal. Ag2r-Prevoyance’i profiklubis leiba teeninud tartlane Aus pääses elukutseliste leeri 1995. aastal. Ta oli abielus ja kahe lapse isa.
Tartu politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, Uljan on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Politseiameti peadirektor Robert Antropov nimetas juhtunut kohutavaks. “Minu kaastunne hukkunu omastele,” ütles ta BNS-ile. “Aga kallid inimesed, kaua see jätkub?”
Antropov nentis, et politsei ei suuda võidelda üksinda selle nähtuse vastu, mis peegeldab ühiskonna haigust. “Me ei suuda panna patrulli iga auto kõrvale ning kontrollida iga teed,” ütles ta. “Seepärast kutsun ka rahvast meid aitama, sest politsei vajab usaldusväärsest partnerit, nii nagu ta ka ise tahab olla usaldusväärne partner. Nii ootamegi inimestelt valvsust ja koostöötahet, et sellistele asjadele ühiselt piir panna.” Eesti sportlastest on viimastel aastatel surma saanud maadleja Küllo Kõiv, kes hukkus 1999. aasta juunis Viljandi lähedal juhtunud liiklusõnnetuses.
Maletaja Lembit Oll sooritas 1999. aasta mais enesetapu, kümnevõistleja Valter Külvet tapeti 1998. aasta juuli algul ja 1997. aasta juulis sai Itaalias treenides autolt löögi ja suri andekas rattur Janek Ermel.
Profiratturitest on tänavu surnud Kasahstani esindaja Andrei Kivilev ja prantslane Fabrice Salanson.
Ausi saavutused
• 1981 – alustas rattaspordiga
• 1988 – Eesti juunioride meister mitmepäevasõidus
• 1991 – Eesti meister mitmepäevasõidus
• 1992 – Post Giro velotuuril 8. koht
• 1992 – Barcelona olümpial 5. koht
• 1992 – Eesti aasta parim rattur, parimate meessportlaste valimisel 5. koht
• 1993,1994 – Eesti meister eraldistardis
• 1995 – hakkas profiratturiks
• 1996 – neli profituuride etapivõitu
• 1997 – kolm profituuride etapivõitu
• 1997 – MM-il grupisõidus 7. koht
• 1997 – sõitis lõpuni Tour de France’i. Seni ainus eestlane, kes seda Eesti värvides suutnud teha. Saavutas 124. koha.
• 1997 – aasta parima mees-sportlase valimisel 4. koht
• 1998 – MM-il grupisõidus 15. koht
• 1998 – neli profituuride etapivõitu
• 1998 – maailma edetabelis 45. koht
• 1999 – üks profituuri etapivõit
• 2000 – kaks profituuride etapivõitu
• 2001 – üks profituuri etapivõit
• 1991 – 2000 – kümnekordne Eesti meister
Allikas: raamat “Jalgrattasport”
|
Uudised
VE: Aus, Lauri – profijalgrattur
(21.07.2003)
Foto: Raigo Pajula
Karksi-Nuia rattakrossile teel olnud profirattur Lauri Ausile sõitis eile ennelõunal Tartumaal otsa purjus autojuht, misjärel Aus lendas rattast 20 meetri kaugusele ning suri teel haiglasse.
Eesti Jalgratturite Liidu peasekretäri Urmas Karlsoni sõnul on kogu jalgratturite seltskond šokis. “Suurt tahtmist polegi rääkida,” ütles ta eile pärastlõunal, mõni tund pärast õnnetust.
Aus oli Karlsoni sõnul eile hommikul teel Tartust Karksi-Nuiasse, kus toimusid Eesti meistrivõistlused maastikurattasõidus, millest võtsid osa enam-vähem kõik Eesti jalgrattakuulsused. Võistlused toimusid hoolimata Ausi hukkumisest, kuid korraldajate sõnul valitses Karksi-Nuias leinameeleolu.
Eestlaste kultuuritus
“Rattamaailmas on see kahtlemata kurb sündmus ja siin Karksi-Nuias tekitas uudis tõeliselt nukra meeleolu.
Meeste plaanid keeras Lauriga juhtunu küll tõeliselt untsu,” lausus Eesti jalgrattakoondise vanemtreener Allar Tõnisoo.
Nii näiteks ei sõida täna Eestist ära Erki Püttsepp, kes pidi minema Prantsusmaale tuurile; oma plaanides teeb muudatuse ka Jaan Kirsipuu, kes kavatses sõita Taani. Tõnisoo sõnul on Kirsipuu stardid lähiajal suure küsimärgi all. “Võib vaid oletada, mida Lauri sõbrad ja treeningukaaslased üle elavad – ega see kerge pole,” lisas Tõnisoo.
• Sündis: 4.11.1970 Tartus
• Haridus: Õppis Palamuse keskkoolis, Paide õhtu-keskkoolis ja Kuremaa tehnikumis
• Karjäär: 1992–1994 – võistles Prantsusmaa amatöörklubides; 1995 – elukutseline jalgratta-sportlane
• Klubid: 1995–96 Mutuelle de Seine Marne; 1997–1999 – Casino; 2000 – Ag2r
• Pere: naine Kristel ning kaks last
• Hobid: kino, suusatamine, kahevõistlus ja korvpall
• Hüüdnimi: Pax
Allikas: EPL
Eesti rattaproffidega on juhtunud ka varem raskeid õnnetusi, kuid kellegi sõit pole siiani surmaga lõppenud. Alles selle aasta alguses sai Prantsusmaal tõsiselt viga Jaan Kirsipuu, kellele treeningu ajal sõitis autoga otsa noor naine. Luumurde oli autojuhtide süül treeningsõitudel Eestis saanud ka Aus ise.
“See on puhtalt sisemise kultuuri küsimus. Kui eestlased arvavad, et nad on nii kõvad tegijad, et võivad purjus peaga sõita ja kihutada nagu James Bond, siis on asjad ikka väga halvasti,” ütles Tõnisoo. “Midagi peaks kiiremas korras sellise mõtteviisi muutmiseks ikkagi ette võtma.”
Õnnetus, milles Aus hukkus, juhtus eile ennelõunal kell 10.14 Aovere–Kallaste–Omedu tee 11. kilomeetril, kus Opel Ascona juht Uljan (54) sõitis otsa paremal pool sõitnud Ausile. Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta sõnul tuvastati Opeli juhil kohapeal 2,4-promilline joove.
Kiirabitöötajate sõnul oli Ausi seisund kriitiline – mees oli koomas, ei hinganud, kuid ta süda siiski töötas. 20-kilomeetrisel teel, mis lahutas sündmuspaika Tartust, seiskus Ausi süda ühel korral, kuid see saadi taas tööle.
Lõplikult seiskus Ausi süda vahetult enne Maarjamõisa haiglat ja elustamine siis enam tulemusi ei andnud.
Politsei abitu
Kaheksakordne Eesti meister Lauri Aus sündis 4. novembril 1970. aastal. Ag2r-Prevoyance’i profiklubis leiba teeninud tartlane Aus pääses elukutseliste leeri 1995. aastal. Ta oli abielus ja kahe lapse isa.
Tartu politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust, Uljan on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. Politseiameti peadirektor Robert Antropov nimetas juhtunut kohutavaks. “Minu kaastunne hukkunu omastele,” ütles ta BNS-ile. “Aga kallid inimesed, kaua see jätkub?”
Antropov nentis, et politsei ei suuda võidelda üksinda selle nähtuse vastu, mis peegeldab ühiskonna haigust. “Me ei suuda panna patrulli iga auto kõrvale ning kontrollida iga teed,” ütles ta. “Seepärast kutsun ka rahvast meid aitama, sest politsei vajab usaldusväärsest partnerit, nii nagu ta ka ise tahab olla usaldusväärne partner. Nii ootamegi inimestelt valvsust ja koostöötahet, et sellistele asjadele ühiselt piir panna.” Eesti sportlastest on viimastel aastatel surma saanud maadleja Küllo Kõiv, kes hukkus 1999. aasta juunis Viljandi lähedal juhtunud liiklusõnnetuses.
Maletaja Lembit Oll sooritas 1999. aasta mais enesetapu, kümnevõistleja Valter Külvet tapeti 1998. aasta juuli algul ja 1997. aasta juulis sai Itaalias treenides autolt löögi ja suri andekas rattur Janek Ermel.
Profiratturitest on tänavu surnud Kasahstani esindaja Andrei Kivilev ja prantslane Fabrice Salanson.
Ausi saavutused
• 1981 – alustas rattaspordiga
• 1988 – Eesti juunioride meister mitmepäevasõidus
• 1991 – Eesti meister mitmepäevasõidus
• 1992 – Post Giro velotuuril 8. koht
• 1992 – Barcelona olümpial 5. koht
• 1992 – Eesti aasta parim rattur, parimate meessportlaste valimisel 5. koht
• 1993,1994 – Eesti meister eraldistardis
• 1995 – hakkas profiratturiks
• 1996 – neli profituuride etapivõitu
• 1997 – kolm profituuride etapivõitu
• 1997 – MM-il grupisõidus 7. koht
• 1997 – sõitis lõpuni Tour de France’i. Seni ainus eestlane, kes seda Eesti värvides suutnud teha. Saavutas 124. koha.
• 1997 – aasta parima mees-sportlase valimisel 4. koht
• 1998 – MM-il grupisõidus 15. koht
• 1998 – neli profituuride etapivõitu
• 1998 – maailma edetabelis 45. koht
• 1999 – üks profituuri etapivõit
• 2000 – kaks profituuride etapivõitu
• 2001 – üks profituuri etapivõit
• 1991 – 2000 – kümnekordne Eesti meister
Allikas: raamat “Jalgrattasport”