Meelis Atonen on sündinud: 5. detsember 1966. aastal Viljandis.
Haridustee:
1989 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, vene filoloogia
1991 1992 Humanitaarinstituut, ühiskonnateooria vabakuulaja
1985 1987 Tartu Ülikool, matemaatika
1976 1985 Viljandi 1. Keskkool
1974 1976 Viljandi 5. Keskkool
Teenistuskäik:
Aprillist 2003 – majandus- ja kommunikatsiooniminister
IX Riigikogu liige 1999 – 2003
Reformierakonna nõunik 1997 – 1998
Valga linnapea 1994 – 1996
Eesti Vabariigi kaitseministri nõunik 1994
ELDP poliitiline sekretär 1993 – 1994
Riigikogu Kantselei Isamaa fraktsiooni konsultant, Liberaalide fraktsiooni nõunik 1993-1994
AS Dominus ettevõtja 1992
Parteiline kuuluvus: Eesti Reformierakond
Perekond: abielus, poeg ja tütar
Keeled: eesti, vene, inglise
xxx
Lisaks: Atonen, Meelis – majandusminister
XXX
Majandusministeeriumi suusaässKrister Kivi Eesti Ekspress, 08.05.2003
|
|
|
|
|
|
|
PROVOKATIIVNE PAIPOISS: Endine Reformierakonna kõnetoru Meelis Atonen on esimeste töönädalatega suutnud olla viljakaim ideede generaator ka valitsuses. (Vallo Kruuser)
|
|
|
|
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen on mees, kelle peaminister Juhan Parts valis oma esimeseks asendajaks.
Viljandis algklassides käies oli Meelis Atonen alati väga viksilt riides. Alalõpmata lips ees, valge tukk paremale kammitud. Ta oli aktiivne õpilane; paipoiss, kes üritas kõigest osa võtta. “Aga aktiivsed inimesed on sageli pisut kaebajad,” meenutab toonane pinginaaber Ahto. “Kooli tualetis oli seina peal suur pissuaar, niiöelda kusemisrenn. Ja Meelis arvas, et pissuaari kasutamine tähendab seina peale pissimist . Ta armastas õpetajatele selle kohta ette kandmas käia.”
Tänavu, ligi kolmkümmend aastat hiljem, on reformierakondlane Meelis Atonen (36) võtnud noorusliku aktiivsusega üle majandusministeeriumi. Tema esimesed nädalad valitsuskabineti liikmena on pakkunud ajakirjandusele ootamatult ohtrat materjali.
Üllatustemunad hakkasid mööda Harju tänavat veerema 15. aprillil, kui tuli teade, et Atonen tahab keelustada suitsetamise kõrtsides ja baarides. Päev hiljem kirjutas Postimees, et ministri meelest tuleks ülikoolilõpetajad panna kümneks aastaks riigitööle. Ning 21. aprillil võeti käsile rongiliiklus. Sellel pole Eestis perspektiivi, arvas Atonen.
Kaks kolmandikku nendest ideedest puudutab valdkondi, mis jäävad väljapoole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsest valitsemisala.
Korteritehingu must plekk
Ons Meelis Atonen teravapilguline geenius, kelle julgeid ettepanekuid ühiskondliku aju lubjastunumal osal raske omaks võtta? Peaminister Juhan Partsi soosik, kes esimene mees asendama valitsusjuhti siis, kui Parts oma ülesandeid täita ei saa? Või lihtsalt koleeriline arvaja, kes ei tunne nagu pissuaari puhulgi ära teatud nähtuste ja asjade olemust?
Üks on kindel: Meelis Atonen armastab igal juhul väga magusat. Ta paneb teesse kuus lusikatäit suhkrut ja joob päevas mitmeid liitreid kokakoolat. Arvukaid klaasist kokapudeleid on ootel ministri nõupidamistelaual ning üks suur punase lehviga pudel (kingitus ametisse astumise puhul!), seisab otse arvutiklaviatuuri kõrval. Loovate inimeste aju vajab energiat rohkem kui tavalistel.
Läinud sügisel polnud Atonen kaugel poliitikast lahkumisest. Teda kummitas korteriafäär. Atonen üüris nimelt Riigikogu liikmele ettenähtud majutuskompensatsiooni eest korteri oma orienteerumissõbra Ormar Lutsbergi käest. Varem oli Atonen eluaseme ostmiseks Lutsbergile raha laenanud. Ilus skeem, milles sõbra korteri oleks kinni maksnud maksumaksja. “Olen juba mitmeid päevi mõelnud sellele, et võibolla peaksin pärast sellist tehingut üldse poliitikast loobuma,” ütles Atonen Eesti Päevalehele.
Ta pidas erakonnakaaslastega nõu ja otsustas siiski jääda – Reformierakonnas hinnatakse Atoneni kõrgelt. Lõppeks olid Atonen ja Heiki Kranich ju need, kes Siim Kallase Eesti Panga presidendi kohalt Reformierakonna etteotsa kutsusid.
Samamoodi küsis Atonen erakonnakaaslastelt nõu ka tänavu kevadel. Siis, kui talle pakuti majandusministri kohta. “Ma ei öelnud hurraa, kui see pakkumine tehti. Ma suhtusin kriitiliselt. Ütlesin, mis on mu probleem – lõpetamata kõrgharidus. Nad ütlesid, et see on probleem küll, aga mitte nii tõsine, et selle pärast ei saaks tööd vastu võtta. Nad ütlesid: olid Valga linnapea, said hakkama. Olid Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, said ka hakkama. Nüüd on järgmine aste.”
Miljonärist püsipoliitikuks
Üks on kindel – esimene kuu majandusministeeriumis on olnud töömahukas. Aprilli lõpupäevil võttis Atonen muuhulgas vastu lennuameti peadirektori Toomas Petersoni lahkumisavalduse. Petersoni süüdistatakse majanduskuriteos. Milles kuritegu täpselt seisneb, ei tea vist keegi peale Kapo. Räägitakse maksmata maksudest ja offshore-kompanii kasutamisest.
“Ma pean ausalt tunnistama, et ega mina pole ka aru saanud,” ütleb Atonen. “Ja ei kujutagi ette, et minister, kellele esitatakse ametniku poolt lahkumisavaldus, peaks nendesse probleemidesse süvenema. Ju Toomas Peterson ise tundis, et tal on selle vaidluse all halb riigiametnik olla. Ma ei oska seda asja üldse kommenteerida.”
Offshore- elik maksuvabade firmade kasutamine pole tingimata illegaalne. Kõik sõltub sellest, kuidas ja kunas tehinguid on tehtud.
Sama ebaselge on see, kas Meelis Atonenil endal on või ei ole maksuvabade firmade abi vaja läinud. Ajakirja Tulu väitel igatahes läks. Aastal 1997. avaldas too väljaanne toona Valga linnapea kohal töötanud Meelis Atonenist artikli, mille pealkiri kuulutas: “Aastaga miljonäriks”. Kirjatükis, mida illustreeris teemale vastav pilt (tumedas ülikonnas Atonen on roninud kaljule ja poseerib taeva taustal võimukalt; fotograaf pildistab teda aukartlikult alt-üles), kordus vähemasti paarkümmend korda moesõna “investor”. Ja rikkaks saamise muinasjutu üheksas lause ütles: “Nüüd ei läinud Atonen enam ise pangakontorisse, vaid tegi 45 000kroonise investeeringu Hansapanga aktsiatesse kui kõige stabiilsematesse tuttava offshore firma kaudu.”
Atonen väidab heatujuliselt, et ajakirjanik sai valesti aru. “See ei olnud offshore, vaid täiesti legaalselt Eestis registreeritud firma.”
Ajakirjanikud saavad ju ikka valesti aru. “Mina olen ajakirjandusest lugenud ka seda, et tahan saata üliõpilased kümneks aastaks riigitööle. Ja ma kinnitan, et pole kunagi sellist mõtet välja öelnud. (Atonen olevat täpsustatud andmetel tahtnud öelda: riik peab otsustama, milliseid spetsialiste ta vajab ja milliste hariduse ta on nõus kinni maksma – K.K) Kui ma peaksin ajakirjandusega iga pisiasja, iga eksimuse pärast vaidlema või kohut käima, siis oleks see ju ajuvaba.”
Liberaalse inimesena lisab ta kohe ka teise versiooni: “Võibolla mitte ajakirjanikud ei kirjuta valesti, vaid ma ise ütlen valesti. Ei väljenda end lõpuni selgelt ja mõni mõte jääb täpsustamata.”
Umbes selline arusaam on Atoneni ekspressiivsest stiilist ka omaaegsel ülikoolikaaslasel Tõnu Kõivul: “Meelis on oma väljaütlemistes alati väga otsekohene ja pisut provokatiivne. Ta on alati valmis hiljem oma mõtteid hiljem lahti seletama ja väikestes seltskondades selline lähenemine töötab. Aga kui sa puutud kokku laiade ühiskonnakihtidega, siis ei anta alati teist võimalust.”
Miljonid asendusid võlgadega
90ndate algul Pedas õppides olid Kõiv ja Atonen ülikooli juhtkonnale pinnuks silmas. Nad kogusid Eesti Komitee jaoks allkirju (tutvudes nii ka kõigi neid huvitanud tütarlastega), vaidlesid ägedalt päevapoliitika üle (“Meelis haaras aeg-ajalt ka tabureti”) ja panid rõhku riietusele. Kõiv: “Peda esimesel kursusel läksime teenindusmajja ja lasime endale õmmelda n i i frakid kui ka smokingid – Meelis on alati olnud selline, et kui teha, siis täie rauaga.”
Nüüdseks paistab Atonen olevat smokingitest loobunud – majandusministrina kannab ta Disney-värvilist kombinatsiooni kollasest lipsust ja helesinisest pluusist. Ta on peaaegu tühjaks koputanud ka eelmainitud aktsiaportfelli. “Ma ütlen ausalt: minu äripartnerid tundsid sügavat muret, et nad võiksid poliitiku osalusest häiritud olla. Mulle on jäänud ainult kümme protsenti ühes väikeses firmas, kus ma pean olema lihtsalt kaalukeeleks, sest muidu jääksid kaks teist aktsionäri kahekesi. Ei, see ei ole saladus. See on kantseleikaupade müügiga tegelev kett Mamear.”
Koos osakutega on läinud ka miljonäristaatus. Kuid – “Mis on üldse miljonär? Kui miljonär on inimene, kes on aastas deklareerinud maksuametile tulu rohkem kui üks miljon, siis ma olen seda olnud. Ajal kui müüsin oma aktsiaid, oma osalusi äriettevõtetes. Aga minu arvates oleks selline lähenemine ülelihtsustatud. Mina kujutan ette, et miljonär on inimene, kellel on nii palju raha, et ta ei pea tööd tegema. Nagu te näete, mina ei ole selline inimene.”
Võiks öelda, et Atonenil on hoopis miljoni ulatuses võlgu. Mullustel andmetel peab ta Hansapangale tagasi maksma enam kui 600 000 krooni eluasemelaenu ning ka Ühisliisingul oli temalt saada üle 300 000 krooni. Aga Atonen ütleb, et ka siin on asi “palju proosalisem – sõiduauto on kapitaliliisinguga ja läheb kohustustesse ainult seetõttu. Ja eluasemelaenuga on hoopis teine lugu; seda on ju mõttekas võtta”.
Nii et majandusminister soovitab laenu võtta? Atonen naerab laialt ja korrigeerib kohe: “Ei, ma ei öelnud seda! Ma ütlesin, et mõttekas on t e i n e k o r d laenu võtta. Kõik sõltub võimalustest. Mina soovitan konservatiivne olla. Aga kindlasti ma ei soovita elada 30 aastat puu all ja senikaua raha koguda. Seda ma ütleksin inimestele küll, et eluasemelaenu võib võtta, aga muidugi mõttekalt.”
Selleks, et lubada endale 600 000kroonist elamuasemelaenu (“Ma ostsin korteri Tallinna kesklinna, aga ma elan tagasihoidlikumalt, kui te arvate.”), peab suutma pangale tagasi maksta umbes 9000 krooni kuus. See nõuab omakorda umbes 20 000 krooni suurust sissetulekut.
Näost lillana soomlastele järele
Miks on Eestis nii väikesed palgad, et enamik eestlasi endale taolist laenu lubada ei saa? Miks teenivad eestlased keskmiselt viis korda vähem kui soomlased, ehkki toit on meil vähem kui kaks korda odavam?
“See on hea ja emotsionaalne küsimus,” vastab Atonen. “Ainus, mis ma oskan öelda, on see, et võrrelge praegust olukorda viie või kümne aasta taguse situatsiooniga ja siis te näete, mis suunas me liigume.”
Peaaegu kohe turgatab talle pähe hea paralleel: “Lisaks on nemad ju saanud rohkem kui pool sajandit ülesehitust teha, endale ja oma riigile kapitali koguda. Meie oleme seda saanud teha kümme aastat. Vahe on viis korda. Ja palju on keskmise palga vahe? Ka viis korda! See näitab midagi! Andke meile aega ja ma usun, et aastakümnete pärast on see vahe peaaegu olematu.”
See kõlab igavalt nagu pikamaajooks, kuid mõnevõrra üllatavalt ongi pikamaajooks Atoneni-taolisele intellektuaalsele tennisistile meelisspordiala. Pikamaajooks ja suusamaraton. “Ju ma siis olen igav inimene. Ma sattusin kuueaastaselt trenni, treener oli pikamaajooksja Hans Kuusik, hakkasin selle alaga tegelema ja tegelen veidike siiamaani.”
Veebruaris sõitis Atonen end Tartu maratonil oimetuks. Ilmselt lõppes ajust glükoos. “Tulge vaadake, itaallane on end surnuks suusatanud,” karjus erakonnakaaslane Jürgen Ligi, kui Atonen finišijoone taga teadvusetult tõmmeldes lumme vajus. Kannatanu näkku tekkinud lilla jume sundis Ligit oletama, et tegemist on lõunamaalt pärit inimesega.
Nüüd, ligi kolm kuud hiljem teab Atonen, et see oli hea tunne. “Sa jõuad üle finišijoone ja tunned, et andsid endast kõik. See on nii igal alal. Isegi siis, kui sa ei võitnud, on sul teadmine, et andsid endast kõik, et sa oled teinud kõik endast oleneva.”
Uudised
VE: Atonen, Meelis – reformipoliitik
Meelis Atonen on sündinud: 5. detsember 1966. aastal Viljandis.
Haridustee:
1989 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, vene filoloogia
1991 1992 Humanitaarinstituut, ühiskonnateooria vabakuulaja
1985 1987 Tartu Ülikool, matemaatika
1976 1985 Viljandi 1. Keskkool
1974 1976 Viljandi 5. Keskkool
Teenistuskäik:
Aprillist 2003 – majandus- ja kommunikatsiooniminister
IX Riigikogu liige 1999 – 2003
Reformierakonna nõunik 1997 – 1998
Valga linnapea 1994 – 1996
Eesti Vabariigi kaitseministri nõunik 1994
ELDP poliitiline sekretär 1993 – 1994
Riigikogu Kantselei Isamaa fraktsiooni konsultant, Liberaalide fraktsiooni nõunik 1993-1994
AS Dominus ettevõtja 1992
Parteiline kuuluvus: Eesti Reformierakond
Perekond: abielus, poeg ja tütar
Keeled: eesti, vene, inglise
Lisaks: Atonen, Meelis – majandusminister
XXX
Majandusministeeriumi suusaässKrister Kivi Eesti Ekspress, 08.05.2003
PROVOKATIIVNE PAIPOISS: Endine Reformierakonna kõnetoru Meelis Atonen on esimeste töönädalatega suutnud olla viljakaim ideede generaator ka valitsuses. (Vallo Kruuser)
Atonen: “Mittesuitsetajad olgu peremehed!”
Olete öelnud, et suitsetamine tuleks kohvikutes ja kõrtsides ära keelata. Kas te sellele mõttele olete truuks jäänud või saadi teist jälle valesti aru?
Sellele mõttele ma olen truuks jäänud. Ja ega mõte ei olnud see, et inimene ei tohiks üldse suitsetada. Mõte oli selles, et kui me praegu läheksime näiteks teiega George Brownesi suppi sööma ja teie… ee… olete te suitsetaja?
Jah.
Ega sellest pole midagi. Aga, noh, kui me läheksime sinna ja teie hakkaksite seal suitsetama, siis ma sattuksin teie pantvangi. Minu meelest see ei ole normaalne. Minu meelest oleks normaalne see, et mittesuitsetajad on peremehed ja kui keegi tahab suitsetada, siis ta läheb eemale, kuhugi eraldi ruumi.
Minu teada peaks teeninduskohtadesse juba olema rajatud eraldi kohad suitsetajatele ja mittesuitsetajatele, aga seda regulatsiooni pole eriti täidetud. Ja kui neid ruume ei ole, siis sellises kohas lihtsalt ei peaks tohtima suitsu teha.
Miks turg seda asja reguleerida ei võiks? Et kui mittesuitsetajatele ei meeldi, siis nad lihtsalt ei käi sellises kohas?
Vaat see on asi, mida turg ei reguleeri. Ja teate miks? Sest et mittesuitsetajad on viisakamad kui suitsetajad! Ega mind ennast see üldse ei häiri. Kui te tahaksite siin kabinetis suitsetada, siis ma ei ütleks, et oi kui jube suitsulõhn. Aga ma näen, et see ei ole õige nende suhtes, kes ei ole suitsetajad. Sest mittesuitsetajad taanduvad alati. Käivad kõrtsis, lähevad siis koju, panevad riided pessu ja kiruvad vaikselt omaette.
Mida te olete teinud endale meelepärase suitsetamisrežiimi kehtestamiseks?
Ma olen sellest juba rääkinud sotsiaalminister Marko Pomerantsiga ja mul on kindlasti plaanis temaga veel rääkida. Meil on valitsuses suur eelis, sest meil on ainult üks suitsetaja.
Ja see on?
Juhan Parts.
Kas talle on valitsuses juba eraldi suitsetamisruum tehtud?
Vaat minu juuresolekul ta ei ole suitsetanud. Tema on viisakas suitsetaja.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen on mees, kelle peaminister Juhan Parts valis oma esimeseks asendajaks.
Viljandis algklassides käies oli Meelis Atonen alati väga viksilt riides. Alalõpmata lips ees, valge tukk paremale kammitud. Ta oli aktiivne õpilane; paipoiss, kes üritas kõigest osa võtta. “Aga aktiivsed inimesed on sageli pisut kaebajad,” meenutab toonane pinginaaber Ahto. “Kooli tualetis oli seina peal suur pissuaar, niiöelda kusemisrenn. Ja Meelis arvas, et pissuaari kasutamine tähendab seina peale pissimist . Ta armastas õpetajatele selle kohta ette kandmas käia.”
Tänavu, ligi kolmkümmend aastat hiljem, on reformierakondlane Meelis Atonen (36) võtnud noorusliku aktiivsusega üle majandusministeeriumi. Tema esimesed nädalad valitsuskabineti liikmena on pakkunud ajakirjandusele ootamatult ohtrat materjali.
Üllatustemunad hakkasid mööda Harju tänavat veerema 15. aprillil, kui tuli teade, et Atonen tahab keelustada suitsetamise kõrtsides ja baarides. Päev hiljem kirjutas Postimees, et ministri meelest tuleks ülikoolilõpetajad panna kümneks aastaks riigitööle. Ning 21. aprillil võeti käsile rongiliiklus. Sellel pole Eestis perspektiivi, arvas Atonen.
Kaks kolmandikku nendest ideedest puudutab valdkondi, mis jäävad väljapoole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsest valitsemisala.
Korteritehingu must plekk
Ons Meelis Atonen teravapilguline geenius, kelle julgeid ettepanekuid ühiskondliku aju lubjastunumal osal raske omaks võtta? Peaminister Juhan Partsi soosik, kes esimene mees asendama valitsusjuhti siis, kui Parts oma ülesandeid täita ei saa? Või lihtsalt koleeriline arvaja, kes ei tunne nagu pissuaari puhulgi ära teatud nähtuste ja asjade olemust?
Üks on kindel: Meelis Atonen armastab igal juhul väga magusat. Ta paneb teesse kuus lusikatäit suhkrut ja joob päevas mitmeid liitreid kokakoolat. Arvukaid klaasist kokapudeleid on ootel ministri nõupidamistelaual ning üks suur punase lehviga pudel (kingitus ametisse astumise puhul!), seisab otse arvutiklaviatuuri kõrval. Loovate inimeste aju vajab energiat rohkem kui tavalistel.
Läinud sügisel polnud Atonen kaugel poliitikast lahkumisest. Teda kummitas korteriafäär. Atonen üüris nimelt Riigikogu liikmele ettenähtud majutuskompensatsiooni eest korteri oma orienteerumissõbra Ormar Lutsbergi käest. Varem oli Atonen eluaseme ostmiseks Lutsbergile raha laenanud. Ilus skeem, milles sõbra korteri oleks kinni maksnud maksumaksja. “Olen juba mitmeid päevi mõelnud sellele, et võibolla peaksin pärast sellist tehingut üldse poliitikast loobuma,” ütles Atonen Eesti Päevalehele.
Ta pidas erakonnakaaslastega nõu ja otsustas siiski jääda – Reformierakonnas hinnatakse Atoneni kõrgelt. Lõppeks olid Atonen ja Heiki Kranich ju need, kes Siim Kallase Eesti Panga presidendi kohalt Reformierakonna etteotsa kutsusid.
Samamoodi küsis Atonen erakonnakaaslastelt nõu ka tänavu kevadel. Siis, kui talle pakuti majandusministri kohta. “Ma ei öelnud hurraa, kui see pakkumine tehti. Ma suhtusin kriitiliselt. Ütlesin, mis on mu probleem – lõpetamata kõrgharidus. Nad ütlesid, et see on probleem küll, aga mitte nii tõsine, et selle pärast ei saaks tööd vastu võtta. Nad ütlesid: olid Valga linnapea, said hakkama. Olid Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, said ka hakkama. Nüüd on järgmine aste.”
Miljonärist püsipoliitikuks
Üks on kindel – esimene kuu majandusministeeriumis on olnud töömahukas. Aprilli lõpupäevil võttis Atonen muuhulgas vastu lennuameti peadirektori Toomas Petersoni lahkumisavalduse. Petersoni süüdistatakse majanduskuriteos. Milles kuritegu täpselt seisneb, ei tea vist keegi peale Kapo. Räägitakse maksmata maksudest ja offshore-kompanii kasutamisest.
“Ma pean ausalt tunnistama, et ega mina pole ka aru saanud,” ütleb Atonen. “Ja ei kujutagi ette, et minister, kellele esitatakse ametniku poolt lahkumisavaldus, peaks nendesse probleemidesse süvenema. Ju Toomas Peterson ise tundis, et tal on selle vaidluse all halb riigiametnik olla. Ma ei oska seda asja üldse kommenteerida.”
Offshore- elik maksuvabade firmade kasutamine pole tingimata illegaalne. Kõik sõltub sellest, kuidas ja kunas tehinguid on tehtud.
Sama ebaselge on see, kas Meelis Atonenil endal on või ei ole maksuvabade firmade abi vaja läinud. Ajakirja Tulu väitel igatahes läks. Aastal 1997. avaldas too väljaanne toona Valga linnapea kohal töötanud Meelis Atonenist artikli, mille pealkiri kuulutas: “Aastaga miljonäriks”. Kirjatükis, mida illustreeris teemale vastav pilt (tumedas ülikonnas Atonen on roninud kaljule ja poseerib taeva taustal võimukalt; fotograaf pildistab teda aukartlikult alt-üles), kordus vähemasti paarkümmend korda moesõna “investor”. Ja rikkaks saamise muinasjutu üheksas lause ütles: “Nüüd ei läinud Atonen enam ise pangakontorisse, vaid tegi 45 000kroonise investeeringu Hansapanga aktsiatesse kui kõige stabiilsematesse tuttava offshore firma kaudu.”
Atonen väidab heatujuliselt, et ajakirjanik sai valesti aru. “See ei olnud offshore, vaid täiesti legaalselt Eestis registreeritud firma.”
Ajakirjanikud saavad ju ikka valesti aru. “Mina olen ajakirjandusest lugenud ka seda, et tahan saata üliõpilased kümneks aastaks riigitööle. Ja ma kinnitan, et pole kunagi sellist mõtet välja öelnud. (Atonen olevat täpsustatud andmetel tahtnud öelda: riik peab otsustama, milliseid spetsialiste ta vajab ja milliste hariduse ta on nõus kinni maksma – K.K) Kui ma peaksin ajakirjandusega iga pisiasja, iga eksimuse pärast vaidlema või kohut käima, siis oleks see ju ajuvaba.”
Liberaalse inimesena lisab ta kohe ka teise versiooni: “Võibolla mitte ajakirjanikud ei kirjuta valesti, vaid ma ise ütlen valesti. Ei väljenda end lõpuni selgelt ja mõni mõte jääb täpsustamata.”
Umbes selline arusaam on Atoneni ekspressiivsest stiilist ka omaaegsel ülikoolikaaslasel Tõnu Kõivul: “Meelis on oma väljaütlemistes alati väga otsekohene ja pisut provokatiivne. Ta on alati valmis hiljem oma mõtteid hiljem lahti seletama ja väikestes seltskondades selline lähenemine töötab. Aga kui sa puutud kokku laiade ühiskonnakihtidega, siis ei anta alati teist võimalust.”
Miljonid asendusid võlgadega
90ndate algul Pedas õppides olid Kõiv ja Atonen ülikooli juhtkonnale pinnuks silmas. Nad kogusid Eesti Komitee jaoks allkirju (tutvudes nii ka kõigi neid huvitanud tütarlastega), vaidlesid ägedalt päevapoliitika üle (“Meelis haaras aeg-ajalt ka tabureti”) ja panid rõhku riietusele. Kõiv: “Peda esimesel kursusel läksime teenindusmajja ja lasime endale õmmelda n i i frakid kui ka smokingid – Meelis on alati olnud selline, et kui teha, siis täie rauaga.”
Nüüdseks paistab Atonen olevat smokingitest loobunud – majandusministrina kannab ta Disney-värvilist kombinatsiooni kollasest lipsust ja helesinisest pluusist. Ta on peaaegu tühjaks koputanud ka eelmainitud aktsiaportfelli. “Ma ütlen ausalt: minu äripartnerid tundsid sügavat muret, et nad võiksid poliitiku osalusest häiritud olla. Mulle on jäänud ainult kümme protsenti ühes väikeses firmas, kus ma pean olema lihtsalt kaalukeeleks, sest muidu jääksid kaks teist aktsionäri kahekesi. Ei, see ei ole saladus. See on kantseleikaupade müügiga tegelev kett Mamear.”
Koos osakutega on läinud ka miljonäristaatus. Kuid – “Mis on üldse miljonär? Kui miljonär on inimene, kes on aastas deklareerinud maksuametile tulu rohkem kui üks miljon, siis ma olen seda olnud. Ajal kui müüsin oma aktsiaid, oma osalusi äriettevõtetes. Aga minu arvates oleks selline lähenemine ülelihtsustatud. Mina kujutan ette, et miljonär on inimene, kellel on nii palju raha, et ta ei pea tööd tegema. Nagu te näete, mina ei ole selline inimene.”
Võiks öelda, et Atonenil on hoopis miljoni ulatuses võlgu. Mullustel andmetel peab ta Hansapangale tagasi maksma enam kui 600 000 krooni eluasemelaenu ning ka Ühisliisingul oli temalt saada üle 300 000 krooni. Aga Atonen ütleb, et ka siin on asi “palju proosalisem – sõiduauto on kapitaliliisinguga ja läheb kohustustesse ainult seetõttu. Ja eluasemelaenuga on hoopis teine lugu; seda on ju mõttekas võtta”.
Nii et majandusminister soovitab laenu võtta? Atonen naerab laialt ja korrigeerib kohe: “Ei, ma ei öelnud seda! Ma ütlesin, et mõttekas on t e i n e k o r d laenu võtta. Kõik sõltub võimalustest. Mina soovitan konservatiivne olla. Aga kindlasti ma ei soovita elada 30 aastat puu all ja senikaua raha koguda. Seda ma ütleksin inimestele küll, et eluasemelaenu võib võtta, aga muidugi mõttekalt.”
Selleks, et lubada endale 600 000kroonist elamuasemelaenu (“Ma ostsin korteri Tallinna kesklinna, aga ma elan tagasihoidlikumalt, kui te arvate.”), peab suutma pangale tagasi maksta umbes 9000 krooni kuus. See nõuab omakorda umbes 20 000 krooni suurust sissetulekut.
Näost lillana soomlastele järele
Miks on Eestis nii väikesed palgad, et enamik eestlasi endale taolist laenu lubada ei saa? Miks teenivad eestlased keskmiselt viis korda vähem kui soomlased, ehkki toit on meil vähem kui kaks korda odavam?
“See on hea ja emotsionaalne küsimus,” vastab Atonen. “Ainus, mis ma oskan öelda, on see, et võrrelge praegust olukorda viie või kümne aasta taguse situatsiooniga ja siis te näete, mis suunas me liigume.”
Peaaegu kohe turgatab talle pähe hea paralleel: “Lisaks on nemad ju saanud rohkem kui pool sajandit ülesehitust teha, endale ja oma riigile kapitali koguda. Meie oleme seda saanud teha kümme aastat. Vahe on viis korda. Ja palju on keskmise palga vahe? Ka viis korda! See näitab midagi! Andke meile aega ja ma usun, et aastakümnete pärast on see vahe peaaegu olematu.”
See kõlab igavalt nagu pikamaajooks, kuid mõnevõrra üllatavalt ongi pikamaajooks Atoneni-taolisele intellektuaalsele tennisistile meelisspordiala. Pikamaajooks ja suusamaraton. “Ju ma siis olen igav inimene. Ma sattusin kuueaastaselt trenni, treener oli pikamaajooksja Hans Kuusik, hakkasin selle alaga tegelema ja tegelen veidike siiamaani.”
Veebruaris sõitis Atonen end Tartu maratonil oimetuks. Ilmselt lõppes ajust glükoos. “Tulge vaadake, itaallane on end surnuks suusatanud,” karjus erakonnakaaslane Jürgen Ligi, kui Atonen finišijoone taga teadvusetult tõmmeldes lumme vajus. Kannatanu näkku tekkinud lilla jume sundis Ligit oletama, et tegemist on lõunamaalt pärit inimesega.
Nüüd, ligi kolm kuud hiljem teab Atonen, et see oli hea tunne. “Sa jõuad üle finišijoone ja tunned, et andsid endast kõik. See on nii igal alal. Isegi siis, kui sa ei võitnud, on sul teadmine, et andsid endast kõik, et sa oled teinud kõik endast oleneva.”