Atoneni-Kubitsa skandaali võtmetunnistaja on Gunnar Okk
Toomas Sildam, vanemtoimetaja, 26.05.2004
Majandusminister Meelis Atoneni portfell on Eesti Energia juhi Gunnar Oki käes, sest tema tunnistusest kapo uurijale sõltub, kas Atonen jätkab ministrina või saab riigisaladuse lekitamise eest karistuse ja peab ametist lahkuma.
Okk on inimene, kellest paljud teavad, et Atonen näitas talle märtsis teabeameti luurajate kirjutatud mitmeleheküljelist õiendit Vene mõjust Balti riikides.
Dokument lõppes eriteenistusliku kirjeldusega kahtlastest kontaktidest Eesti ühe edukama suhtekorraldaja Meelis Kubitsa firma Corpore ja tema Venemaa partneri Niccolo M vahel. Õiend on riigisaladus.
Sel ajal oli Kubitsa klientide seas ka Eesti Energia. Atonen arvas, et peaks Okki kui Eesti riigile kuuluva suurima strateegilise firma juhatuse esimeest hoiatama. Ta oli väga avameelne – saanuks ju ka umbmääraselt vihjata, et Eesti Energia kaaluga ettevõtte suhtekorraldaja kohal ei tohiks olla mingit varju ega kuulujutte välismõjust.
«Kui ma evin mingit informatsiooni, mis viitab, et Eesti riigile või riigi osalusega ettevõtetele võib tekkida mingi oht, üritan ma neid ohte ennetada,» on majandusminister hiljem öelnud.
Okilgi oli neli võimalust: Atoneni jutt kõrvust mööda lasta, Kubitsa suhtekorraldusfirmaga Corpore vaikselt leping lõpetada, Kubitsaga rääkida («Käivad jutud, mis sul öelda on?») või kõik kaardid lauale panna.
Okk valis neljanda tee ning Kubits sai väga üksikasjaliku ülevaate teabeameti õiendist.
Asjaolude kokkusattumisena on nii Okil kui Kubitsal põhjust majandusministrile etteheiteid teha.
Atonen tahab tükeldada Eesti Energiat, mis vähendaks firma mõjujõudu ja tähendaks Okile senise töökoha kaotust. Atonen tahab murda ka Saaremaa Laevakompanii monopoli ehk astub varvastele Kubitsa kliendile – laevakompanii omanikule Vjatðeslav Leedole. Praamitüli on aeg-ajalt paisunud väga emotsionaalseks ning minister Atonen ja sõnumitooja Kubits pole varjanud vastastikust antipaatiat.
Samas on Corpore nõustanud aastaid Reformierakonda, mille aseesimees on majandusminister Atonen. Nüüd aga tõlgendas Kubits teabeameti õiendi leket isikliku rünnakuna, kättemaksuna.
Lugu lõppenuks skandaalita, kui Atonen ja Kubits istunuks kevadõhtul veiniklaasi taga ning asjad selgeks rääkinuks. Kaardid olid ju juba avatud. Mõned Reformierakonna tegelikud esinumbrid raputavad praegu endale tuhka pähe, et kohtumist ei õnnestunud korraldada.
Suhtekorraldaja suurima kapitali, oma usalduse mõranemisest heitunud Kubits küsis nõu Olari Taalilt, Riigikogu erikomisjoni esimehelt.
Komisjon valvab parlamendis julgeolekuasutuste tegevuse üle. «Kirjuta meie komisjonile,» soovitas Taal.
Kubits kirjutaski: miks on teabeamet tema kohta andmeid kogunud, kui õiged need on ja miks minister Atonen seda salajaseks tunnistatud õiendit teistele näitas.
Kümmekond küsimust, millest Atonenile olid pühendatud vaid paar ning mis lõppesid Kubitsa palvega hoida konfidentsiaalsust.
Poliitiline leke
Parlamendi erikomisjon saab eriteenistuste pihta küll keskmiselt kolm kaebust nädalas, kuid ministri kahtlustamine riigisaladuse lekitamises on midagi erakordset. Eriti kaks kuud enne tagasihoidliku mõjuga europarlamendi valimisi, mille poliitikud on muutnud kodumaiseks suursündmuseks.
Nii kui erikomisjon oli suletud uste taga Kubitsa kaebust arutanud ja selle kaitsepolitseile kontrollimiseks saatnud, lekkis kogu lugu ajakirjandusse.
«Riigikogu komisjonis istuvad teatavasti poliitikud,» on Atonen infolekkele näidanud.
Võimuliidu poliitikud kahtlustavad lekitamises endist siseministrit Ain Seppikut, kes keskerakondlasena võis tahta Atoneni-juhtumiga viia avalikkuse tähelepanu kõrvale keskpartei sisekriisilt. «Lõpetage see jutt, mina olen vale aadress,» tõrjub Seppik oletusi. Sama ütles ta Olari Taalile.
Mitu kaotajat
Nüüd ootab kapo uurija kutset Gunnar Okk. Kui tema ütleb, et Atonen näitas talle teabeameti salajast õiendit, peab Reformierakond otsima uue majandusministri. Kui Okk ütleb, et mingi jutt Atoneniga oli, aga kaks kuud on möödas ja tema enam täpselt ei mäleta, suletakse toimik kapo arhiivi.
Okk ei taha avalikkusele midagi öelda. «Kuna sel teemal on käimas ametlik uurimine, siis ei pea ma korrektseks kommentaare anda,» laseb ta pressiesindajal öelda. Pealegi on mees puhkusel ja Eestist ära.
Nii või teisiti on Okk kaotanud ministri usalduse. Kubits on parlamendi erikomisjoni usaldades sattunud oma maine puhtuse nimel avalikku lahingusse, kus poripritsmed jäävad ka tema tavapäraselt ruudulisele päevasärgile.
Atoneni kohal hõljub oletus, et ta ajas isiklikku kiusu teabeameti salapaberiga. Riigikogu erikomisjon on lekke tõttu kaotanud osa usaldusväärsusest.
Teabeamet seisab aga silmitsi mitme poliitiku vaikse mõttega, et probleemne õiend ei olegi oma sisult riigisaladus.
Kaotajaid on palju. Võitjaid pole näha. Või siiski – Vene hüpoteetilised erihuvid?
Uudised
VE: Atonen, Meelis – majandusminister
Atoneni-Kubitsa skandaali võtmetunnistaja on Gunnar Okk
Majandusminister Meelis Atoneni portfell on Eesti Energia juhi Gunnar Oki käes, sest tema tunnistusest kapo uurijale sõltub, kas Atonen jätkab ministrina või saab riigisaladuse lekitamise eest karistuse ja peab ametist lahkuma.
Toomas Sildam, vanemtoimetaja, 26.05.2004
Okk on inimene, kellest paljud teavad, et Atonen näitas talle märtsis teabeameti luurajate kirjutatud mitmeleheküljelist õiendit Vene mõjust Balti riikides.
Dokument lõppes eriteenistusliku kirjeldusega kahtlastest kontaktidest Eesti ühe edukama suhtekorraldaja Meelis Kubitsa firma Corpore ja tema Venemaa partneri Niccolo M vahel. Õiend on riigisaladus.
Sel ajal oli Kubitsa klientide seas ka Eesti Energia. Atonen arvas, et peaks Okki kui Eesti riigile kuuluva suurima strateegilise firma juhatuse esimeest hoiatama. Ta oli väga avameelne – saanuks ju ka umbmääraselt vihjata, et Eesti Energia kaaluga ettevõtte suhtekorraldaja kohal ei tohiks olla mingit varju ega kuulujutte välismõjust.
«Kui ma evin mingit informatsiooni, mis viitab, et Eesti riigile või riigi osalusega ettevõtetele võib tekkida mingi oht, üritan ma neid ohte ennetada,» on majandusminister hiljem öelnud.
Okilgi oli neli võimalust: Atoneni jutt kõrvust mööda lasta, Kubitsa suhtekorraldusfirmaga Corpore vaikselt leping lõpetada, Kubitsaga rääkida («Käivad jutud, mis sul öelda on?») või kõik kaardid lauale panna.
Okk valis neljanda tee ning Kubits sai väga üksikasjaliku ülevaate teabeameti õiendist.
Asjaolude kokkusattumisena on nii Okil kui Kubitsal põhjust majandusministrile etteheiteid teha.
Atonen tahab tükeldada Eesti Energiat, mis vähendaks firma mõjujõudu ja tähendaks Okile senise töökoha kaotust. Atonen tahab murda ka Saaremaa Laevakompanii monopoli ehk astub varvastele Kubitsa kliendile – laevakompanii omanikule Vjatðeslav Leedole. Praamitüli on aeg-ajalt paisunud väga emotsionaalseks ning minister Atonen ja sõnumitooja Kubits pole varjanud vastastikust antipaatiat.
Samas on Corpore nõustanud aastaid Reformierakonda, mille aseesimees on majandusminister Atonen. Nüüd aga tõlgendas Kubits teabeameti õiendi leket isikliku rünnakuna, kättemaksuna.
Lugu lõppenuks skandaalita, kui Atonen ja Kubits istunuks kevadõhtul veiniklaasi taga ning asjad selgeks rääkinuks. Kaardid olid ju juba avatud. Mõned Reformierakonna tegelikud esinumbrid raputavad praegu endale tuhka pähe, et kohtumist ei õnnestunud korraldada.
Suhtekorraldaja suurima kapitali, oma usalduse mõranemisest heitunud Kubits küsis nõu Olari Taalilt, Riigikogu erikomisjoni esimehelt.
Komisjon valvab parlamendis julgeolekuasutuste tegevuse üle. «Kirjuta meie komisjonile,» soovitas Taal.
Kubits kirjutaski: miks on teabeamet tema kohta andmeid kogunud, kui õiged need on ja miks minister Atonen seda salajaseks tunnistatud õiendit teistele näitas.
Kümmekond küsimust, millest Atonenile olid pühendatud vaid paar ning mis lõppesid Kubitsa palvega hoida konfidentsiaalsust.
Poliitiline leke
Parlamendi erikomisjon saab eriteenistuste pihta küll keskmiselt kolm kaebust nädalas, kuid ministri kahtlustamine riigisaladuse lekitamises on midagi erakordset. Eriti kaks kuud enne tagasihoidliku mõjuga europarlamendi valimisi, mille poliitikud on muutnud kodumaiseks suursündmuseks.
Nii kui erikomisjon oli suletud uste taga Kubitsa kaebust arutanud ja selle kaitsepolitseile kontrollimiseks saatnud, lekkis kogu lugu ajakirjandusse.
«Riigikogu komisjonis istuvad teatavasti poliitikud,» on Atonen infolekkele näidanud.
Võimuliidu poliitikud kahtlustavad lekitamises endist siseministrit Ain Seppikut, kes keskerakondlasena võis tahta Atoneni-juhtumiga viia avalikkuse tähelepanu kõrvale keskpartei sisekriisilt. «Lõpetage see jutt, mina olen vale aadress,» tõrjub Seppik oletusi. Sama ütles ta Olari Taalile.
Mitu kaotajat
Nüüd ootab kapo uurija kutset Gunnar Okk. Kui tema ütleb, et Atonen näitas talle teabeameti salajast õiendit, peab Reformierakond otsima uue majandusministri. Kui Okk ütleb, et mingi jutt Atoneniga oli, aga kaks kuud on möödas ja tema enam täpselt ei mäleta, suletakse toimik kapo arhiivi.
Okk ei taha avalikkusele midagi öelda. «Kuna sel teemal on käimas ametlik uurimine, siis ei pea ma korrektseks kommentaare anda,» laseb ta pressiesindajal öelda. Pealegi on mees puhkusel ja Eestist ära.
Nii või teisiti on Okk kaotanud ministri usalduse. Kubits on parlamendi erikomisjoni usaldades sattunud oma maine puhtuse nimel avalikku lahingusse, kus poripritsmed jäävad ka tema tavapäraselt ruudulisele päevasärgile.
Atoneni kohal hõljub oletus, et ta ajas isiklikku kiusu teabeameti salapaberiga. Riigikogu erikomisjon on lekke tõttu kaotanud osa usaldusväärsusest.
Teabeamet seisab aga silmitsi mitme poliitiku vaikse mõttega, et probleemne õiend ei olegi oma sisult riigisaladus.
Kaotajaid on palju. Võitjaid pole näha. Või siiski – Vene hüpoteetilised erihuvid?