|
Eestis on mitmeid näiteid juhtudest, kus tuntud ärimehed omavahel tülli on pööranud ning siis avalikkuse ees oma musta pesu pesevad. Näited tülidest on erinevad – on neid, kes teineteist ajaleheveergudel tümitanud on, ning selliseid, kelle omavahelisest tülist räägitakse vaid sosinal. On nii tülli keeranud äripartnereid kui ka riidu kiskuvaid konkurente.
Eesti Päevaleht otsustas heita pilgu kolmele väidetavalt tülis olevale “paarile”:
- konkureerivatele bussiettevõtete juhtidele Tajo Salusele ja Hugo Osulale,
- mitmeid ühiseid ärisid omavatele transiidiärimeestele Aadu Luukasele ja Endel Siffile ning
- AS-i Kalev juhile Oliver Kruudale ning Kalevis osalust omava AS-i Milestone juhile Priit Kotkasele.
Bussisõda või loomulik konkurents?
“Bussisõda” puhkes Sebe ja Taisto vahel 2001. aastal, kui seni tundmatu Taisto sai korraga 23 liiniluba ja tuli jõuliselt reisijateveo turule. See, et uus tulija alustas Tallinna–Tartu liinil 45-krooniste piletite müüki, lõi segamini kogu väljakujunenud hinnapoliitika.
Sebe bussidega sai sama tee kahe linna vahel läbida 90 krooni eest. Majandusministeeriumile oli samal ajal esitatud taotlus lubada bussipileti hind tõsta 110 kroonile.
Eesti-siseste kaugliinide aastakäive on umbes 700 miljonit krooni – see on summa, mille pärast tasub võidelda. Kuna Taisto sai enamiku liinilube vanade olijatega samadel kellaaegadel või natuke varem, nimetasid konkurendid seda nende arvel koore riisumiseks.
Uue, odavama vedaja turuletulek saigi tüliõunaks vana kala Hugo Osula ja uue tulija Tajo Saluse vahel.
Eitab sõda
Eurolinesi juhatuse esimehe ja Sebe suuraktsionäri Hugo Osula sõnul pole mingit bussisõda Eestis olnud. “See on Taisto meeste välja mõeldud termin köitmaks meedia tähelepanu. Eestis on bussifirmade vahel loomulik konkurents, see oli, on ja jääb.”
Teravnenud konkurentsi põhjus oli Osula sõnul see, et ühe kuuga muutus Eestis kogu transpordipoliitika. Enne 2001. aastat analüüsiti põhjalikult reisijateveo turgu ja selle järgi anti välja ka liiniload. Niisugune kord kehtis ligi 10 aastat. Siis kuulutas majandusministeerium välja vaba turu poliitika ja Taisto Grupile anti teiste ettevõtete (Võru Autobaas, Sebe, Pärnu Autobaas) kõige tugevamate liinilubadega paralleelsed liiniload. Taisto sai turule tulles endale kõige paremad ajad – teiste vedajate ette või samale ajale.
Taisto Grupi nõunik Tajo Salus selgitas bussisõja põhjusi nii, et kui piletitehinnad Tallinna–Tartu liinil olid 110 kroonile kerkimas, tuli Taisto turule poole odavamate piletitega. Samal ajal hakati käiku panema tudengitele eribusse sõiduks Tartust Tallinna ja vastupidi. Pilet nendes bussides maksis samuti poole vähem kui Sebe liinibussides – 45 krooni.
Sooduspäevadel maksis Saluse sõnul sooduspiletiga sõit Tartust Tallinna vaid 25 krooni. “Sellega võitsime populaarsust kõigi, mitte ainult tudengite ja pensionäride seas.”
“Isiklikku ei olnud siin midagi. Suhtun endiselt lugupidamisega igasse ettevõttesse, kes on püüdnud Eestis jalgu alla saada. Eesti transporditurg on väga raske. Au neile, kes üritavad, müts maha,” eitas Osula meestevahelist vaenu.
“Hugo ei ole minuga kunagi otse, silmas silma suhelnud. Seda ei ole olnud. Arvan, et see on eri generatsioonide vaheline konflikt,” ütles Taisto nõunik Salus.
Saluse arvates on nn sõja üheks põhjuseks ka Hugo Osula veendumus, et turg on täis ja uusi tulijaid ei ole juurde vaja. “Ta ütles mulle otse välja, et Võrumaa metsades vahelt oled sa tulnud ja sinna pead sa ka tagasi minema. Hiljem, koos Võrumaa autobaasi ostuga tuli ta aga hoopis ise võsa vahele järele.”
Osula sõnul olid kõigil vedajatel kohustused pankade ja liisingufirmade ees. Enamikul bussifirmadel olid tulusate liinide kõrval ka kahjulikud, mida loodeti aja jooksul kasumlikuks muuta. Siis olid igal vedajal nii kasumiga kui ka kahjumiga liinid ja sel moel oli võimalik kogu liinivõrgu teenindamist kasumis hoida. Keegi ei keskendunud ainult kõige tulusamale sektorile – linnadevahelisele kaugveole.
Ajas eemale
“Ei oska öelda, mina seda ei alustanud,” ütles Salus ja lisas, et selle oleks ära saanud hoida, kui ta oleks Võrumaa metsade vahele istuma jäänud. “Aga ma ei jäänud metsa istuma, sest olin metsast juba välja tulnud ja kes see ikka vabatahtlikult sinna tagasi läheb. Kui sõda algas, ütles Hugo mulle, et jagamise töö tegid nad juba kümme aastat tagasi ära ja keegi ei ole kutsunud Taistot leivapalukese juurde.”
“Esimene suurem lahing oli siis, kui üks kunagine minister, kes praegu otsib liitu Rahvaliiduga, pöördus teise ministri poole isikliku abipalvega Taisto meestele essu keerata,” ütles Salus.
Sellele järgnesid Saluse hinnangul Sebe bussidega Taisto bussijaama blokeerimine, kaebekirjade saatmine ministeeriumisse, liinikomisjonile ja igale poole mujale. “Bussisõja üheks märksõnaks on selja tagant sorkimine, mitte meeste kombel rinnapistmine tänaval või käesurumine. Kõike tehakse tagaselja – see ongi kogu aeg vastaspoole töömeetodiks olnud.”
Anti Ronk
Luukas ja Siff tülis Pakterminali juhtimise pärast?
Endel Siffi ja Aadu Luukase võimalikest erimeelsustest äritegevuses on aeg-ajalt küll räägitud, kuid seda, millised kahe suurärimehe omavahelised suhted tegelikult on, teavad kõige paremini mehed ise. Siiski jutud liiguvad. Viimasel ajal seostatakse ärimeeste erinevaid nägemusi peamiselt Pakterminali juhtimisega.
Luukas ja Siff kuuluvad mitme firma aktsionäride ning nõukogu liikmete hulka. Nii istuvad mehed koos Pakterminali nõukogus, samuti kuuluvad nad AS Trans-Kullo nõukokku, olles samal ajal ka ettevõtte aktsionärid võrdse, 90 000 krooni suuruse sissemaksega. Lisaks on nii Luukas kui ka Siff AS-i Milstrand nõukogu liikmed ning AS N-Terminal Grupi aktsionärid ning nõukogu liikmed.
Tuttavad ning äripartnerid iseloomustavad Luukast ja Siffi kui kahte väga erineva iseloomuga inimest. Luukas on äärmiselt tasakaalukas, kinnisem ja vähese jutuga. Siff seevastu aga tunduvalt äkilisem. Need, kes Luukase ning Siffi tegemistega kokku puutuvad, ei soovi naljalt oma nime all ärimeeste suhetest rääkida. Kui, siis varjatult ja mitte väga detailselt.
Üks Siffi ja Luukase tegevusega kokku puutuv ärimees ütleb, et mehed on väikest viisi kana kitkunud viimase nelja-viie aasta jooksul. Üldjoontes pidavat nad teineteist siiski taluma. Viimasel ajal räägitakse Luukase ning Siffi omavahelistest erimeelsustest peamiselt seoses Pakterminali juhtimisega. Mäletatavasti oli sunnitud Pakterminalist lahkuma Raivo Vare. Tema asemele astus senine AS Milstrandi juht Sulev Loo.
“Eks Raivo Vare oli rohkem Luukase mees, Sulev Loo aga Endel Siffi poiss. Nii nad vaikselt omavahel saevad,” ütles tundmatuks jääda soovinud ärimees.
Üks teine “kõrvaltvaataja” kinnitab seda juttu. Ta lisab, et kuna Siff sai n-ö oma inimese Pakterminali juhiks, näitab see seniste jõujoonte muutumist. “Muidu vanade tüli eriti välja ei paista. Kasumit teenivad nad ka mõlemad normaalselt, mistõttu papis ei tohiks küsimus olla.”
Kolmas Luukase ja Siffi tegemistega kursis olija lükkab aga Vare väljavahetamise versiooni ümber. “See on loll jutt, et keegi tegi kellelegi niimoodi ära. Eriti kui teada Luukase suhtumist Sulev Loosse. Luukas hindab teda väga kõrgelt.” Samas mainib seesama inimene poole sõnaga, et teatud erimeelsusi Siffi ning Luukase vahele võis külvata Muuga sadamasse ehitatud konteinerterminal.
Nimelt pani AS Muuga CT 2001. aastal Muuga sadamas tööle konteinerterminali, mille nõukogu eesotsas on Luukas. Teisisõnu on tegemist peamiselt Luukase ning teise suurärimehe – Anatoli Kanajevi ühisprojektiga. Väidetavalt soovinud samalaadset projekti käima lükata ka Siff, ainult et Bekkeri sadamas.
Pakterminali nõukogu esimees Luukas jääb Siffiga seotud väidetavaid erimeelsusi kommenteerides äärmiselt napisõnaliseks. “Ei oska seda kommenteerida. Ma ei näe erimeelsusi,” sõnab Luukas. Ta lisab, et üht
egi uut projekti tal Siffiga kavas pole. Endel Siffi mobiiltelefon on pikalt välja lülitatud. Raigo Neudorf
Magusavabrikandid närivad kibedat suutäit
Oliver Kruuda, Kalevi juhataja, ja Priit Kotkas, Kalevi aktsionär, Milestone juhatuse esimees, istutasid tülipuu 2000. aastal ning sellest ajast peale on see jõudsasti kasvanud. Aasta varem Kalevi juhatajaks saanud Kotkas pidi koha Kruudale loovutama, kuna viimane sai enamusosanikuks. Kotkas leidis, et Kruuda rikkus seadust, sest ei teinud aktsiate kontrollpakki endale saades väikeaktsionäridele aktsiate väljaostupakkumist.
Viimastel aastatel on süüdistusi tulnud mõlemalt poolt. “Mul on väga imelik vaielda pankrotimeistriga, kes on segastel asjaoludel saanud Kalevi aktsionäriks ning pühendanud kogu oma energia ettevõtte maine kahjustamisele,” on Kruuda ühes intervjuus öelnud.
Kotkas väidab, et Kruuda kasutab firma varasid isiklike ambitsioonide rahuldamiseks.
Näiteks rentis Kalev Paide piimakombinaadi amortiseerunud varad, millega Kotkase sõnul tehti teene Kruuda kontrolli all olevale Tallinna Piimakombinaadile. Lisaks on Kalevi bilansis kaks miljonikroonist hobutreilerit, millega Kotkase sõnul veetakse Kruuda enda hobuseid.
Kruuda sõnul on piimakombinaat edukalt Kalevi heaks tööle pandud, hobutreilerid on aga justkui Kalevi brändi reklaamimiseks võistlustel. “Kalevi kaubamärk maksab miljard krooni. Kuid sellise tulemuse saavutamiseks ei saa hommikust õhtuni ainult kommi toota, vaid peab ka ühiskonnaga suhtlema,” ütles Kruuda. Väikeaktsionär Kotkase nõudmisel viidi Kalevis möödunud aastal läbi juhtkonna tegevuse erikontroll.
Ühel hetkel teatas Kruuda, et Kotkas on kardetud Fazeriga mestis ning üritab ligi 200-aastaste traditsioonidega kommivabrikut soomlastele maha parseldada. See erutas kommisõpru ning avalikkuse poolehoid kandus pigem Kruuda poole.
Kotkas lükkas ümber süüdistused, nagu ta oleks käinud Fazeri peakontoris, et pidada plaani, kuidas Kalevit müügieelsesse positsiooni viia. Fazeri argumendi väljakäimise ajaks olid mõlemad mehed süüdistustest niivõrd kurnatud, et olid valmis teineteist ükskõik milles süüdistama.
Möödunud aasta algul poelettidele ilmunud Maiasmoka kaubamärgi küpsised ja iiriskommid viisid Kalevi töötajad infarkti äärele – kas tõesti on võimalik, et Kalevi aktsionär hakkab konkureerivaid tooteid pakkuma? “Siin on selgelt tegemist kõlvatu konkurentsiga,” teatas Kalev.
Kotkase sõnul võiks Kalev virisemise asemel rohkem tootearendusega tegelda. “Kui olen börsiettevõttesse raha pannud, kas see sulgeb siis automaatselt minu jaoks mõne tegevusala? Kalevi aktsionäriks olemine on minu vaba valik, mitte truudusevanne ettevõttele,” ütles ta.
Kalevis hakatigi paralleelselt kolimisega tootearendusega tegelema: sügisel hakkas Kalev piparkooke müüma. Varem ta seda teinud ei olnud. Uue tehase käivitamine Põrguväljal aga viibis ning Kalevi riiulid poodides jäid tühjaks. See oli mokkamööda Maiasmokale, mille toodangut rohkem ostma hakati.
Kalevit konkurendi edu ei kõigutanud, kuna Kruuda on alati kindel olnud, et ükskõik mis ka ei juhtuks, eestlased ei jäta Kalevi tooteid, tulgu või lätlased oma Laimaga. Jõulukingitusena omandas Kalev Järle küpsisetehase, kust Kotkas Maiasmoka küpsiseid ostmas käis. Ei läinud palju aega mööda, kui Kotkasel paluti oma küpsistega kus seda ja teist kaduda.
“Minu toimetamised ei ole suunatud Kalevi igapäevase tegevuse vastu,” ütles Kotkas.
Kruuda ei ole tülika konkurendi kohta viimasel ajal avalikkuses teravalt sõna võtnud. Küllap on põhjuseks seitse kohtuasja, mis kahe mehe ja nende firmade vahel praegu menetluses on.
Toivo Tänavsuu
|
Uudised
VE: asised mehed karvupidi koos
Tuntud suurärimehed omavahel vaenujalal
08.04.2004
Eestis on mitmeid näiteid juhtudest, kus tuntud ärimehed omavahel tülli on pööranud ning siis avalikkuse ees oma musta pesu pesevad. Näited tülidest on erinevad – on neid, kes teineteist ajaleheveergudel tümitanud on, ning selliseid, kelle omavahelisest tülist räägitakse vaid sosinal. On nii tülli keeranud äripartnereid kui ka riidu kiskuvaid konkurente.
Eesti Päevaleht otsustas heita pilgu kolmele väidetavalt tülis olevale “paarile”:
Bussisõda või loomulik konkurents?
“Bussisõda” puhkes Sebe ja Taisto vahel 2001. aastal, kui seni tundmatu Taisto sai korraga 23 liiniluba ja tuli jõuliselt reisijateveo turule. See, et uus tulija alustas Tallinna–Tartu liinil 45-krooniste piletite müüki, lõi segamini kogu väljakujunenud hinnapoliitika.
Sebe bussidega sai sama tee kahe linna vahel läbida 90 krooni eest. Majandusministeeriumile oli samal ajal esitatud taotlus lubada bussipileti hind tõsta 110 kroonile.
Eesti-siseste kaugliinide aastakäive on umbes 700 miljonit krooni – see on summa, mille pärast tasub võidelda. Kuna Taisto sai enamiku liinilube vanade olijatega samadel kellaaegadel või natuke varem, nimetasid konkurendid seda nende arvel koore riisumiseks.
Uue, odavama vedaja turuletulek saigi tüliõunaks vana kala Hugo Osula ja uue tulija Tajo Saluse vahel.
Eitab sõda
Eurolinesi juhatuse esimehe ja Sebe suuraktsionäri Hugo Osula sõnul pole mingit bussisõda Eestis olnud. “See on Taisto meeste välja mõeldud termin köitmaks meedia tähelepanu. Eestis on bussifirmade vahel loomulik konkurents, see oli, on ja jääb.”
Teravnenud konkurentsi põhjus oli Osula sõnul see, et ühe kuuga muutus Eestis kogu transpordipoliitika. Enne 2001. aastat analüüsiti põhjalikult reisijateveo turgu ja selle järgi anti välja ka liiniload. Niisugune kord kehtis ligi 10 aastat. Siis kuulutas majandusministeerium välja vaba turu poliitika ja Taisto Grupile anti teiste ettevõtete (Võru Autobaas, Sebe, Pärnu Autobaas) kõige tugevamate liinilubadega paralleelsed liiniload. Taisto sai turule tulles endale kõige paremad ajad – teiste vedajate ette või samale ajale.
Taisto Grupi nõunik Tajo Salus selgitas bussisõja põhjusi nii, et kui piletitehinnad Tallinna–Tartu liinil olid 110 kroonile kerkimas, tuli Taisto turule poole odavamate piletitega. Samal ajal hakati käiku panema tudengitele eribusse sõiduks Tartust Tallinna ja vastupidi. Pilet nendes bussides maksis samuti poole vähem kui Sebe liinibussides – 45 krooni.
Sooduspäevadel maksis Saluse sõnul sooduspiletiga sõit Tartust Tallinna vaid 25 krooni. “Sellega võitsime populaarsust kõigi, mitte ainult tudengite ja pensionäride seas.”
“Isiklikku ei olnud siin midagi. Suhtun endiselt lugupidamisega igasse ettevõttesse, kes on püüdnud Eestis jalgu alla saada. Eesti transporditurg on väga raske. Au neile, kes üritavad, müts maha,” eitas Osula meestevahelist vaenu.
“Hugo ei ole minuga kunagi otse, silmas silma suhelnud. Seda ei ole olnud. Arvan, et see on eri generatsioonide vaheline konflikt,” ütles Taisto nõunik Salus.
Saluse arvates on nn sõja üheks põhjuseks ka Hugo Osula veendumus, et turg on täis ja uusi tulijaid ei ole juurde vaja. “Ta ütles mulle otse välja, et Võrumaa metsades vahelt oled sa tulnud ja sinna pead sa ka tagasi minema. Hiljem, koos Võrumaa autobaasi ostuga tuli ta aga hoopis ise võsa vahele järele.”
Osula sõnul olid kõigil vedajatel kohustused pankade ja liisingufirmade ees. Enamikul bussifirmadel olid tulusate liinide kõrval ka kahjulikud, mida loodeti aja jooksul kasumlikuks muuta. Siis olid igal vedajal nii kasumiga kui ka kahjumiga liinid ja sel moel oli võimalik kogu liinivõrgu teenindamist kasumis hoida. Keegi ei keskendunud ainult kõige tulusamale sektorile – linnadevahelisele kaugveole.
Ajas eemale
“Ei oska öelda, mina seda ei alustanud,” ütles Salus ja lisas, et selle oleks ära saanud hoida, kui ta oleks Võrumaa metsade vahele istuma jäänud. “Aga ma ei jäänud metsa istuma, sest olin metsast juba välja tulnud ja kes see ikka vabatahtlikult sinna tagasi läheb. Kui sõda algas, ütles Hugo mulle, et jagamise töö tegid nad juba kümme aastat tagasi ära ja keegi ei ole kutsunud Taistot leivapalukese juurde.”
“Esimene suurem lahing oli siis, kui üks kunagine minister, kes praegu otsib liitu Rahvaliiduga, pöördus teise ministri poole isikliku abipalvega Taisto meestele essu keerata,” ütles Salus.
Sellele järgnesid Saluse hinnangul Sebe bussidega Taisto bussijaama blokeerimine, kaebekirjade saatmine ministeeriumisse, liinikomisjonile ja igale poole mujale. “Bussisõja üheks märksõnaks on selja tagant sorkimine, mitte meeste kombel rinnapistmine tänaval või käesurumine. Kõike tehakse tagaselja – see ongi kogu aeg vastaspoole töömeetodiks olnud.”
Anti Ronk
Luukas ja Siff tülis Pakterminali juhtimise pärast?
Endel Siffi ja Aadu Luukase võimalikest erimeelsustest äritegevuses on aeg-ajalt küll räägitud, kuid seda, millised kahe suurärimehe omavahelised suhted tegelikult on, teavad kõige paremini mehed ise. Siiski jutud liiguvad. Viimasel ajal seostatakse ärimeeste erinevaid nägemusi peamiselt Pakterminali juhtimisega.
Luukas ja Siff kuuluvad mitme firma aktsionäride ning nõukogu liikmete hulka. Nii istuvad mehed koos Pakterminali nõukogus, samuti kuuluvad nad AS Trans-Kullo nõukokku, olles samal ajal ka ettevõtte aktsionärid võrdse, 90 000 krooni suuruse sissemaksega. Lisaks on nii Luukas kui ka Siff AS-i Milstrand nõukogu liikmed ning AS N-Terminal Grupi aktsionärid ning nõukogu liikmed.
Tuttavad ning äripartnerid iseloomustavad Luukast ja Siffi kui kahte väga erineva iseloomuga inimest. Luukas on äärmiselt tasakaalukas, kinnisem ja vähese jutuga. Siff seevastu aga tunduvalt äkilisem. Need, kes Luukase ning Siffi tegemistega kokku puutuvad, ei soovi naljalt oma nime all ärimeeste suhetest rääkida. Kui, siis varjatult ja mitte väga detailselt.
Üks Siffi ja Luukase tegevusega kokku puutuv ärimees ütleb, et mehed on väikest viisi kana kitkunud viimase nelja-viie aasta jooksul. Üldjoontes pidavat nad teineteist siiski taluma. Viimasel ajal räägitakse Luukase ning Siffi omavahelistest erimeelsustest peamiselt seoses Pakterminali juhtimisega. Mäletatavasti oli sunnitud Pakterminalist lahkuma Raivo Vare. Tema asemele astus senine AS Milstrandi juht Sulev Loo.
“Eks Raivo Vare oli rohkem Luukase mees, Sulev Loo aga Endel Siffi poiss. Nii nad vaikselt omavahel saevad,” ütles tundmatuks jääda soovinud ärimees.
Üks teine “kõrvaltvaataja” kinnitab seda juttu. Ta lisab, et kuna Siff sai n-ö oma inimese Pakterminali juhiks, näitab see seniste jõujoonte muutumist. “Muidu vanade tüli eriti välja ei paista. Kasumit teenivad nad ka mõlemad normaalselt, mistõttu papis ei tohiks küsimus olla.”
Kolmas Luukase ja Siffi tegemistega kursis olija lükkab aga Vare väljavahetamise versiooni ümber. “See on loll jutt, et keegi tegi kellelegi niimoodi ära. Eriti kui teada Luukase suhtumist Sulev Loosse. Luukas hindab teda väga kõrgelt.” Samas mainib seesama inimene poole sõnaga, et teatud erimeelsusi Siffi ning Luukase vahele võis külvata Muuga sadamasse ehitatud konteinerterminal.
Nimelt pani AS Muuga CT 2001. aastal Muuga sadamas tööle konteinerterminali, mille nõukogu eesotsas on Luukas. Teisisõnu on tegemist peamiselt Luukase ning teise suurärimehe – Anatoli Kanajevi ühisprojektiga. Väidetavalt soovinud samalaadset projekti käima lükata ka Siff, ainult et Bekkeri sadamas.
Pakterminali nõukogu esimees Luukas jääb Siffiga seotud väidetavaid erimeelsusi kommenteerides äärmiselt napisõnaliseks. “Ei oska seda kommenteerida. Ma ei näe erimeelsusi,” sõnab Luukas. Ta lisab, et üht
egi uut projekti tal Siffiga kavas pole. Endel Siffi mobiiltelefon on pikalt välja lülitatud. Raigo Neudorf
Magusavabrikandid närivad kibedat suutäit
Oliver Kruuda, Kalevi juhataja, ja Priit Kotkas, Kalevi aktsionär, Milestone juhatuse esimees, istutasid tülipuu 2000. aastal ning sellest ajast peale on see jõudsasti kasvanud. Aasta varem Kalevi juhatajaks saanud Kotkas pidi koha Kruudale loovutama, kuna viimane sai enamusosanikuks. Kotkas leidis, et Kruuda rikkus seadust, sest ei teinud aktsiate kontrollpakki endale saades väikeaktsionäridele aktsiate väljaostupakkumist.
Viimastel aastatel on süüdistusi tulnud mõlemalt poolt. “Mul on väga imelik vaielda pankrotimeistriga, kes on segastel asjaoludel saanud Kalevi aktsionäriks ning pühendanud kogu oma energia ettevõtte maine kahjustamisele,” on Kruuda ühes intervjuus öelnud.
Kotkas väidab, et Kruuda kasutab firma varasid isiklike ambitsioonide rahuldamiseks.
Näiteks rentis Kalev Paide piimakombinaadi amortiseerunud varad, millega Kotkase sõnul tehti teene Kruuda kontrolli all olevale Tallinna Piimakombinaadile. Lisaks on Kalevi bilansis kaks miljonikroonist hobutreilerit, millega Kotkase sõnul veetakse Kruuda enda hobuseid.
Kruuda sõnul on piimakombinaat edukalt Kalevi heaks tööle pandud, hobutreilerid on aga justkui Kalevi brändi reklaamimiseks võistlustel. “Kalevi kaubamärk maksab miljard krooni. Kuid sellise tulemuse saavutamiseks ei saa hommikust õhtuni ainult kommi toota, vaid peab ka ühiskonnaga suhtlema,” ütles Kruuda. Väikeaktsionär Kotkase nõudmisel viidi Kalevis möödunud aastal läbi juhtkonna tegevuse erikontroll.
Ühel hetkel teatas Kruuda, et Kotkas on kardetud Fazeriga mestis ning üritab ligi 200-aastaste traditsioonidega kommivabrikut soomlastele maha parseldada. See erutas kommisõpru ning avalikkuse poolehoid kandus pigem Kruuda poole.
Kotkas lükkas ümber süüdistused, nagu ta oleks käinud Fazeri peakontoris, et pidada plaani, kuidas Kalevit müügieelsesse positsiooni viia. Fazeri argumendi väljakäimise ajaks olid mõlemad mehed süüdistustest niivõrd kurnatud, et olid valmis teineteist ükskõik milles süüdistama.
Möödunud aasta algul poelettidele ilmunud Maiasmoka kaubamärgi küpsised ja iiriskommid viisid Kalevi töötajad infarkti äärele – kas tõesti on võimalik, et Kalevi aktsionär hakkab konkureerivaid tooteid pakkuma? “Siin on selgelt tegemist kõlvatu konkurentsiga,” teatas Kalev.
Kotkase sõnul võiks Kalev virisemise asemel rohkem tootearendusega tegelda. “Kui olen börsiettevõttesse raha pannud, kas see sulgeb siis automaatselt minu jaoks mõne tegevusala? Kalevi aktsionäriks olemine on minu vaba valik, mitte truudusevanne ettevõttele,” ütles ta.
Kalevis hakatigi paralleelselt kolimisega tootearendusega tegelema: sügisel hakkas Kalev piparkooke müüma. Varem ta seda teinud ei olnud. Uue tehase käivitamine Põrguväljal aga viibis ning Kalevi riiulid poodides jäid tühjaks. See oli mokkamööda Maiasmokale, mille toodangut rohkem ostma hakati.
Kalevit konkurendi edu ei kõigutanud, kuna Kruuda on alati kindel olnud, et ükskõik mis ka ei juhtuks, eestlased ei jäta Kalevi tooteid, tulgu või lätlased oma Laimaga. Jõulukingitusena omandas Kalev Järle küpsisetehase, kust Kotkas Maiasmoka küpsiseid ostmas käis. Ei läinud palju aega mööda, kui Kotkasel paluti oma küpsistega kus seda ja teist kaduda.
“Minu toimetamised ei ole suunatud Kalevi igapäevase tegevuse vastu,” ütles Kotkas.
Kruuda ei ole tülika konkurendi kohta viimasel ajal avalikkuses teravalt sõna võtnud. Küllap on põhjuseks seitse kohtuasja, mis kahe mehe ja nende firmade vahel praegu menetluses on.
Toivo Tänavsuu