Euroopa Liidu riikides on raskeid kopsukahjustusi põhjustava asbesti kasutamine küll keelatud, kuid asbest pole kaugeltki meie elust veel kadunud, sest sellega võidakse kokku puutuda näiteks vanade hoonete lammutamise käigus.
USA president George W. Bush väitis hiljuti, et paljud kohtuprotsessid ettevõtete vastu, kes oma tegevuses on kasutanud asbesti, viivad ettevõtte pankrotistumisele ja kahjustavad USA majandust. Probleem on tingitud asbesti väga halvast mõjust temaga kokku puutuvate töötajate tervisele.
Asbestikiudude sissehingamine kopsudesse põhjustab seal terve rea patoloogilisi protsesse ja neile järgnevaid efekte, st tervisekahjustusi – asbestoosi (kopsukoe difuusne fibroos), kopsuvähki ja mesotelioomi (kopsukelme vähki).
Asbestikiud võivad sattuda ka seedeorganisse suuõõnest ning tekitada seedetraktis erinevate paikmete pahaloomulisi kasvajaid (kõri-, mao-, peen- ja jämesoolevähk). IARC (rahvusvaheline kasvajate uurimise instituut) on tunnistanud asbesti kantserogeenseks aineks. Asbest on seega maailmas kutsekasvajate peamine põhjustaja.
Eestis on asbest halvaks tõeks, millele ei ole statistilist tuge. Nimelt ei ole meil diagnoositud ühtegi asbestist tingitud kutsekasvajat. See on reaalsus, millele on tähelepanu pööratud ja soovitusi antud.Näiteks kirjutisest “Ülevaade töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidest” (Eesti–Soome koostööprojekt, 2002) selgub, et “Eestis on viimastel aastatel töötervishoiu olukord märgatavalt paranenud, kuid samas on vaja arendada kutsehaiguste diagnoosimist ja töövõime säilitamist”.
Asbestiga seotud probleemide lahendamise tarbeks on sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut koostanud 1,5 aastat kestva PHARE twinning-projekti “Töökeskkonna asbestiriskide ohjamine” taotluse, mille alusel peaks käesoleva aasta sügisest käivituma töö olemasolevate ehitusmaterjalide asbestisisalduse määramiseks ning saadud tulemuste alusel materjalide kataloogi koostamine.
Projekti teine pool peaks kaasa aitama asbestist põhjustatud tervisekahjustuste, peamiselt kutsekasvajate diagnoosimisele. Töösse on plaanis kaasata välismaa spetsialistid, kelle juhendamisel meie töötervishoiuarstid, pulmonoloogid, onkoloogid, radioloogid ja ka teiste erialade arstid saavad konkreetset väljaõpet asbestist tingitud tervisekahjustuste diagnoosimiseks. Projekti raames avaldatakse ka teabematerjale töötajatele, tööandjatele ning elanikkonnale asbesti ohtlikkuse ja selle kohta, kuidas asbestist igapäevases elus hoiduda.
Näiteks Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks eeldatavasti peaaegu 10 000 inimeseni.
Euroliit võitleb asbesti vastu
Kuna asbest on nii ohtlik, siis ka õigusloome on sellesse täie tõsidusega suhtunud ja vastavalt ka asbestitööd reguleerinud valitsuse 2000. aasta 2. veebruari määrusega nr 32 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”.
- Asbestitöödele esitatavad nõuded tuginevad ELi Nõukogu kolmele direktiivile:
- töötajate kaitsest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite eest töökohal;
- töötajate kaitsest asbestist tuleneva riski eest töökohal;
- keskkonna asbestiga saastamise vältimisest ning vähendamisest.
Euroopa Komisjon keelustas 1999. aastal peaaegu kõik praegu veel kasutusel olevad asbesti liigid. Valge asbest on juba keelatud 14 tootes, praegu kavatsetakse seda nimekirja veelgi laiendada, täielikult tahetakse valge asbesti kasutamine ELis keelustada 2005. aastast.
EL on kehtestanud asbesti puhul õhu saastatuse piirmääraks kuni 0,1 asbestikiudu ühes cm³ õhus, milleni tuleb jõuda hiljemalt aprillis 2006. Eestis jõustus piirnorm juba 2000. aastal.
Asbest põhjustab kopsuhaigusi
Alan Altraja
dotsent, Tartu Ülikooli Kopsukliiniku juhataja
Asbestil kui looduslikult esineval kiudjaid kristalle moodustaval magneesiumsilikaadil on üks serpentiinne ja viis kiudjat vormi.
Asbestikiudude sissehingamisest tuleneb kolm suurt rühma haigusi: asbesti-kopsutolmustus ehk asbestoos, healoomulised kopsukelmepaksendid ja -naastud ning kõige ohtlikuma rühma moodustavad pahaloomulised kasvajad: kopsukelmest lähtuv mesotelioom ja kopsuvähk. Asbestoosi tekkeks on oluline nn piisav kumulatiivne ekspositsioon, mille tagab 10–20 aastat intensiivset kokkupuudet asbestiga, mesotelioomi tekkeks puudub nn läviväärtus – vähimgi ekspositsioon tõstab haigestumise riski. Kindla asbestiekspositsiooniga seotud elukutsed on asbestisaaduste tootmine ja töötlemine, torude termoisolatsiooni paigaldamine, rohkem kui 20 aastat tagasi ehitatud hoonete lammutamine, küllalt tõenäoline kokkupuude tekib ka ehitustöödel (eterniit), laevaehituses, torulukksepatöödel, küttesüsteemide montaažil ja keevitamisel.
Mis on asbest?
Asbest on kiulise mineraalide rühma ühine nimetus (erinevad silikaatmineraalid).
Asbest on tänu oma tööstuslikele headele omadustele leidnud maailmas laia kasutamist juba ammu.
Arheoloogilistelt kaevamistelt on leitud majapidamisnõusid, mis lisaks savile sisaldavad ka umbes 40% asbesti.
Asbestikiudude põhjustatud asbestoosi ei saa ravida – kujunenud kopsufibroosi ei ole võimalik kaasaegsete vahenditega mõjutada.
Uno Kiplok,
tervishoiuameti töötervishoiu osakonna juhataja
Äripäev,
9.02.2005
Teadmiseks – asbest tapab!
Asbesti ohtlikkust ei ole Eesti Vabariigis veel eriti teadvustatud. Asbesti sisaldavad materjalid ja tööd nende materjalidega ei põhjusta tööõnnetusi, kuid on äärmiselt ohtlikud asbestiga kokkupuutuvate inimeste tervisele.
Milliseid tervisekahjustusi põhjustab asbest?
Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust:
- asbestoos,
- kopsuvähk,
- mesotelioom (kopsukelme vähk).
Asbestikiud satuvad kopsudesse hingamisteede kaudu. Väga väikesed asbestikiud, sattudes kopsu alveoolidesse, tekitavad keemilise reaktsiooni ning avaldavad ka mehhaanilist toimet, kuna nad ei lagune ega murdu.
Asbestist põhjustatud kasvajad võivad tekkida ka mujal organismis. Sattudes süljega seedeorganeisse, võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk.
On 3 põhilist tegurit, mis soodustavad asbestiga seotud tervisekahjustuse tekkimist:
- asbesti kogus ja asbestiga kokkupuutumise aeg,
- suitsetamine,
- inimese vanus.
Mis on asbest, mis on nii ohtlik inimese tervisele?
Asbestiks nimetatakse silikaatmineraale, mida on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. See on maagiline mineraal, mille kõikidele tööstuslikult vajalikele headele omadustele ei ole senini leitud võrdväärset ohutumat asendajat. Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele, kuumusele, asbest ei aurustu ega lahustu vees, on keskkonnas väga stabiilne. Samas on asbest ilmselt kõige parem isolatsioonimaterjal, mida inimene teab. Sellest tulenevalt on asbest väga laialdase kasutusalaga, sisaldudes enam kui 3000 tootes. Asbesti sisaldus tootes võib varieeruda 1-100%-ni.
Millised materjalid võivad sisaldada asbesti?
Kasutades erinevaid kirjanduse andmeid*) ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi Asbestilaborilt (akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt katselaborina) saadud teavet, sisaldavad asbesti näiteks järgmised materjalid ja tooted:
- asbestpihustusained: tuleohutus ja termosisolatsioonimaterjalid, heliisolatsioonimaterjalid, ventilatsioonisüsteemi isolatsioonimaterjalid;
- torude ja katelde isolatsioonisegud;
- asbesttsementtooted: katuseplaadid (nt eterniit), fassaadi- ja siseviimistlusplaadid, vee- ja kanalisatsioonitorud, tulekindlad plaadid (nt Asbestolux), asbestpapp ja –kartong (nt Finnbest), asbestnöör, -lint ja –riie;
- põrandakattematerjalid: vinüülasbestplaat (nt Flexa), bituumenplaat, kummimatt jne;
- seinatapeedid: PVC tapeet;
- keraamiliste seinaplaatide kinnitussegud (nt Valke S)
- pahtlid (nt Vetonit);
- liimid: bituumenliim (nt parketiliim A), PVC-liim, polüuretaanliim (nt Uzin KR 430);
- bituumentooted: katusekattematerjal (nt Aquarite GS), -emulsioon, -värv, -kitt (nt bituumenkitt);
- värvid: fassaadivärv (nt Decoralt), laevavärv (epoksüpigi-)
- kummikatted ja –matid (nt Noklon).
*) R.Riala, P.Pirhonen, P.Heikkilä.Asbesti purkutöissä. Käyttö, altistuminen, mittaus ja torjunta. Työterveyslaitos, Helsinki 1989.
Asbesti võib suurema tõenäosusega leida ehitistes, mis on ehitatud enne 1981. aastat, torude ja katelde ümber olevates isolatsioonimaterjalides, autode piduri- ja hõõrdekatetes.
Tasub meeles pidada järgmist:
- Kuigi asbest on ohtlik, sõltub inimese risk haigestuda asbesti poolt põhjustavatesse haigustesse konkreetsest riskitasemest.
- Asbestist tuleneb terviserisk ainult siis, kui asbestikiud eralduvad õhku. Kui asbesti sisaldavat materjali ei töödelda või muu tegevusega ei vigastata, siis see materjal ei ohusta inimesi.
- Asbesti sisaldavate materjalide eemaldamine ei ole alati parim lahendus asbestiriski kõrvaldamiseks. Vastupidi, asbesti sisaldava materjali ebaõigel eemaldamisel või töötlemisel võib tekitada tunduvalt suurema ohuolukorra kui enne oli.
- Asbesti sisaldavaid materjale tuleb eemaldada juhul, kui see on ohtlik suurele hulgale elanikkonnast (nt ehitise renoveerimisel või lammutamisel).
- Tuleb tegeleda asbesti sisaldavate materjalide kohapealse hooldamise ja korrasoleku kontrollimisega.
Tõstmaks inimeste teadlikkust asbestist põhjustavate terviseriskide kohta, valmistub Tööinspektsioon järgmisel aastal toimuva kogu Eestit hõlmava asbestiohutuse kampaania läbiviimiseks.
Teabe jagamiseks on välja töötatud teabematerjal ülevaate andmiseks asbesti esinemisest ja selle käitlemisest erinevatel tegevusaladel, asbesti riskist ja mõjust inimese tervisele ning ohutusabinõude kasutuselevõtmisest. Teabematerjali toetavad 5 voldikut:
- enamlevinud asbesti sisaldavate materjalid
- asbest ehitistes
- hingamiskaitsevahendid
- mida teha asbesti sisaldavate jäätmetega
- kuidas õpetada välja ja koolitada töötajaid.
Ülalmainitud teabe koostamisel on järgitud kehtivat asbesti käsitlevat seadusandlust:
- Asbestitöödele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi Valitsuse 2.veebruari 2000.a. määrus nr 32 (RT I 2000, 10, 62)
- Jäätmeseadus (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353)
Artiklid Tööinspektsiooni kodulehelt
|
Uudised
VE: asbest
Asbest ründab, kuigi on range keelu all
09.02.2005
USA president George W. Bush väitis hiljuti, et paljud kohtuprotsessid ettevõtete vastu, kes oma tegevuses on kasutanud asbesti, viivad ettevõtte pankrotistumisele ja kahjustavad USA majandust. Probleem on tingitud asbesti väga halvast mõjust temaga kokku puutuvate töötajate tervisele.
Asbestikiudude sissehingamine kopsudesse põhjustab seal terve rea patoloogilisi protsesse ja neile järgnevaid efekte, st tervisekahjustusi – asbestoosi (kopsukoe difuusne fibroos), kopsuvähki ja mesotelioomi (kopsukelme vähki).
Eestis on asbest halvaks tõeks, millele ei ole statistilist tuge. Nimelt ei ole meil diagnoositud ühtegi asbestist tingitud kutsekasvajat. See on reaalsus, millele on tähelepanu pööratud ja soovitusi antud.Näiteks kirjutisest “Ülevaade töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidest” (Eesti–Soome koostööprojekt, 2002) selgub, et “Eestis on viimastel aastatel töötervishoiu olukord märgatavalt paranenud, kuid samas on vaja arendada kutsehaiguste diagnoosimist ja töövõime säilitamist”.
Asbestiga seotud probleemide lahendamise tarbeks on sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut koostanud 1,5 aastat kestva PHARE twinning-projekti “Töökeskkonna asbestiriskide ohjamine” taotluse, mille alusel peaks käesoleva aasta sügisest käivituma töö olemasolevate ehitusmaterjalide asbestisisalduse määramiseks ning saadud tulemuste alusel materjalide kataloogi koostamine.
Projekti teine pool peaks kaasa aitama asbestist põhjustatud tervisekahjustuste, peamiselt kutsekasvajate diagnoosimisele. Töösse on plaanis kaasata välismaa spetsialistid, kelle juhendamisel meie töötervishoiuarstid, pulmonoloogid, onkoloogid, radioloogid ja ka teiste erialade arstid saavad konkreetset väljaõpet asbestist tingitud tervisekahjustuste diagnoosimiseks. Projekti raames avaldatakse ka teabematerjale töötajatele, tööandjatele ning elanikkonnale asbesti ohtlikkuse ja selle kohta, kuidas asbestist igapäevases elus hoiduda.
Näiteks Suurbritannias sureb igal aastal ligikaudu 3000 inimest haigustesse, mis on põhjustatud kunagisest kokkupuutest asbestiga, ja see arv kasvab 2010. aastaks eeldatavasti peaaegu 10 000 inimeseni.
Euroliit võitleb asbesti vastu
Kuna asbest on nii ohtlik, siis ka õigusloome on sellesse täie tõsidusega suhtunud ja vastavalt ka asbestitööd reguleerinud valitsuse 2000. aasta 2. veebruari määrusega nr 32 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”.
Euroopa Komisjon keelustas 1999. aastal peaaegu kõik praegu veel kasutusel olevad asbesti liigid. Valge asbest on juba keelatud 14 tootes, praegu kavatsetakse seda nimekirja veelgi laiendada, täielikult tahetakse valge asbesti kasutamine ELis keelustada 2005. aastast.
EL on kehtestanud asbesti puhul õhu saastatuse piirmääraks kuni 0,1 asbestikiudu ühes cm³ õhus, milleni tuleb jõuda hiljemalt aprillis 2006. Eestis jõustus piirnorm juba 2000. aastal.
Asbest põhjustab kopsuhaigusi
dotsent, Tartu Ülikooli Kopsukliiniku juhataja
Asbestil kui looduslikult esineval kiudjaid kristalle moodustaval magneesiumsilikaadil on üks serpentiinne ja viis kiudjat vormi.
Asbestikiudude sissehingamisest tuleneb kolm suurt rühma haigusi: asbesti-kopsutolmustus ehk asbestoos, healoomulised kopsukelmepaksendid ja -naastud ning kõige ohtlikuma rühma moodustavad pahaloomulised kasvajad: kopsukelmest lähtuv mesotelioom ja kopsuvähk. Asbestoosi tekkeks on oluline nn piisav kumulatiivne ekspositsioon, mille tagab 10–20 aastat intensiivset kokkupuudet asbestiga, mesotelioomi tekkeks puudub nn läviväärtus – vähimgi ekspositsioon tõstab haigestumise riski. Kindla asbestiekspositsiooniga seotud elukutsed on asbestisaaduste tootmine ja töötlemine, torude termoisolatsiooni paigaldamine, rohkem kui 20 aastat tagasi ehitatud hoonete lammutamine, küllalt tõenäoline kokkupuude tekib ka ehitustöödel (eterniit), laevaehituses, torulukksepatöödel, küttesüsteemide montaažil ja keevitamisel.
Mis on asbest?
Asbest on kiulise mineraalide rühma ühine nimetus (erinevad silikaatmineraalid).
Asbest on tänu oma tööstuslikele headele omadustele leidnud maailmas laia kasutamist juba ammu.
Arheoloogilistelt kaevamistelt on leitud majapidamisnõusid, mis lisaks savile sisaldavad ka umbes 40% asbesti.
Asbestikiudude põhjustatud asbestoosi ei saa ravida – kujunenud kopsufibroosi ei ole võimalik kaasaegsete vahenditega mõjutada.
tervishoiuameti töötervishoiu osakonna juhataja
Teadmiseks – asbest tapab!
Asbesti ohtlikkust ei ole Eesti Vabariigis veel eriti teadvustatud. Asbesti sisaldavad materjalid ja tööd nende materjalidega ei põhjusta tööõnnetusi, kuid on äärmiselt ohtlikud asbestiga kokkupuutuvate inimeste tervisele.
Milliseid tervisekahjustusi põhjustab asbest?
Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust:
Asbestikiud satuvad kopsudesse hingamisteede kaudu. Väga väikesed asbestikiud, sattudes kopsu alveoolidesse, tekitavad keemilise reaktsiooni ning avaldavad ka mehhaanilist toimet, kuna nad ei lagune ega murdu.
Asbestist põhjustatud kasvajad võivad tekkida ka mujal organismis. Sattudes süljega seedeorganeisse, võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk.
On 3 põhilist tegurit, mis soodustavad asbestiga seotud tervisekahjustuse tekkimist:
Mis on asbest, mis on nii ohtlik inimese tervisele?
Asbestiks nimetatakse silikaatmineraale, mida on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. See on maagiline mineraal, mille kõikidele tööstuslikult vajalikele headele omadustele ei ole senini leitud võrdväärset ohutumat asendajat. Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele, kuumusele, asbest ei aurustu ega lahustu vees, on keskkonnas väga stabiilne. Samas on asbest ilmselt kõige parem isolatsioonimaterjal, mida inimene teab. Sellest tulenevalt on asbest väga laialdase kasutusalaga, sisaldudes enam kui 3000 tootes. Asbesti sisaldus tootes võib varieeruda 1-100%-ni.
Millised materjalid võivad sisaldada asbesti?
Kasutades erinevaid kirjanduse andmeid*) ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi Asbestilaborilt (akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt katselaborina) saadud teavet, sisaldavad asbesti näiteks järgmised materjalid ja tooted:
Asbesti võib suurema tõenäosusega leida ehitistes, mis on ehitatud enne 1981. aastat, torude ja katelde ümber olevates isolatsioonimaterjalides, autode piduri- ja hõõrdekatetes.
Tasub meeles pidada järgmist:
Tõstmaks inimeste teadlikkust asbestist põhjustavate terviseriskide kohta, valmistub Tööinspektsioon järgmisel aastal toimuva kogu Eestit hõlmava asbestiohutuse kampaania läbiviimiseks.
Teabe jagamiseks on välja töötatud teabematerjal ülevaate andmiseks asbesti esinemisest ja selle käitlemisest erinevatel tegevusaladel, asbesti riskist ja mõjust inimese tervisele ning ohutusabinõude kasutuselevõtmisest. Teabematerjali toetavad 5 voldikut:
Ülalmainitud teabe koostamisel on järgitud kehtivat asbesti käsitlevat seadusandlust: