Eesti võiks võtta sihikule suusatamise MMi
Andrus Nilk, sporditoimetuse juhataja13.01.2004
Suusatamise maailmakarikavõistluste etapi direktori Alar Arukuuse sõnul võiks Eesti võtta eesmärgiks taotleda kümmekonna aasta pärast maailmameistrivõistluste korraldamist.
Arukuuse sõnul näitas õnnestunud maailmakarikavõistluste etapp, et suusaaktiivil ja vabatahtlikel on tahtmist, oskusi ja ettevõtlikkust korraldada ka suuremaid võistlusi.
«Tuleks langetada otsus jätkata Otepää spordikeskuse väljaehitamist,» lausus Arukuusk. «Meil on olemas nägemus maailma parimast suusakeskusest. Kui Eesti riik tuleb selle arendamisel appi, miks mitte kaaluda näiteks 2013. või 2015. aastal maailmameistrivõistluste korraldamist.»
Vaja 200-250 miljonit
Eesti Suusaliit oli saanud õiguse korraldada Otepääl 2005. aasta juunioride maailmameistrivõistlusi, kuid pärast Eesti valitsuse mullust otsust mitte toetada 90 meetri suusahüppemäe ehitamist tuli sellest õigusest loobuda.
«Kui ehitaksime nii väikese kui suure hüppemäe, teeksime lõpuni valmis lumetussüsteemi, uuendaksime staadioni, mida saab kasutada ka kergejõustikuvõistlusteks, ja rajaksime vajaliku infrastruktuuri, oleks võimalik hakata maailmameistrivõistluste korraldamist taotlema,» rääkis Arukuusk.
Keskuse väljaehitamine läheks Arukuuse sõnul maksma 200-250 miljonit krooni.
«Arvan, et Otepää keskuse väljaarendamine võrdub Eesti Kunstimuuseumi ehitamisega. Üle kahe korra rohkem maksma mineva muuseumi ehitamist riik toetab. Meie suusatajate medalivõidud tiitlivõistlustelt on samuti kultuuriloolise väärtusega. MM pakuks inimestele ülevaid hetki, arvan, et Eesti riigil oleks seda vaja,» lausus Arukuusk.
Riigi toetus kindlamaks
Otepääd saaks Arukuuse sõnul kasutada aastaringse treeningukohana. «Maailmakarikaetappi vaatamas käinud president Arnold Rüütel toetas mõtet rajada siia tipptasemel spordikeskus. Sponsorite abil seda keskust ei ehita,» nentis ta.
Ligi 10 miljoni suuruse eelarvega MK-etapi tulude-kulude kokkulugemine veel käib. Arukuuse sõnul peaks valitsus taastama spordiürituste otsetoetamise riigikassast.
«Praegu eraldab kultuuriministeerium raha spordialaliitudele. Alaliit valib, kas korraldada selle raha eest võistlusi või toetada noortesporti. Riik peaks ise rahastama rahvusvaheliselt kaalukaid üritusi, milleks kuluks aastas kümme miljonit krooni,» arutles ta.
Radade tegemine ja võistluskava valik pani närvitsema, ent lõpptulemus rahuldas laias laastus nii sportlasi, Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) ametnikke kui publikut.
«Tehvandi tõusu 6 km rajalt väljajäämine võis Andrus Veerpalule maksma minna esikoha, ja mul on seepärast kahju,» märkis Arukuusk.
Samas olevat FISi murdmaakoordinaator Jürg Capol öelnud, et Otepääl korraldati tänavune parim MK-etapp.
«Publiku kommentaare kuulates jäi mulje, et neile rada meeldis – nad nägid igal ringil suusatajaid staadionil kaks korda. Telepilt andis väga hea ülevaate,» rääkis Arukuusk.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: Arukuusk, Alar – suusatamisdirektor
Eesti võiks võtta sihikule suusatamise MMi
Andrus Nilk, sporditoimetuse juhataja13.01.2004
Arukuuse sõnul näitas õnnestunud maailmakarikavõistluste etapp, et suusaaktiivil ja vabatahtlikel on tahtmist, oskusi ja ettevõtlikkust korraldada ka suuremaid võistlusi.
«Tuleks langetada otsus jätkata Otepää spordikeskuse väljaehitamist,» lausus Arukuusk. «Meil on olemas nägemus maailma parimast suusakeskusest. Kui Eesti riik tuleb selle arendamisel appi, miks mitte kaaluda näiteks 2013. või 2015. aastal maailmameistrivõistluste korraldamist.»
Vaja 200-250 miljonit
Eesti Suusaliit oli saanud õiguse korraldada Otepääl 2005. aasta juunioride maailmameistrivõistlusi, kuid pärast Eesti valitsuse mullust otsust mitte toetada 90 meetri suusahüppemäe ehitamist tuli sellest õigusest loobuda.
«Kui ehitaksime nii väikese kui suure hüppemäe, teeksime lõpuni valmis lumetussüsteemi, uuendaksime staadioni, mida saab kasutada ka kergejõustikuvõistlusteks, ja rajaksime vajaliku infrastruktuuri, oleks võimalik hakata maailmameistrivõistluste korraldamist taotlema,» rääkis Arukuusk.
Keskuse väljaehitamine läheks Arukuuse sõnul maksma 200-250 miljonit krooni.
«Arvan, et Otepää keskuse väljaarendamine võrdub Eesti Kunstimuuseumi ehitamisega. Üle kahe korra rohkem maksma mineva muuseumi ehitamist riik toetab. Meie suusatajate medalivõidud tiitlivõistlustelt on samuti kultuuriloolise väärtusega. MM pakuks inimestele ülevaid hetki, arvan, et Eesti riigil oleks seda vaja,» lausus Arukuusk.
Riigi toetus kindlamaks
Otepääd saaks Arukuuse sõnul kasutada aastaringse treeningukohana. «Maailmakarikaetappi vaatamas käinud president Arnold Rüütel toetas mõtet rajada siia tipptasemel spordikeskus. Sponsorite abil seda keskust ei ehita,» nentis ta.
Ligi 10 miljoni suuruse eelarvega MK-etapi tulude-kulude kokkulugemine veel käib. Arukuuse sõnul peaks valitsus taastama spordiürituste otsetoetamise riigikassast.
«Praegu eraldab kultuuriministeerium raha spordialaliitudele. Alaliit valib, kas korraldada selle raha eest võistlusi või toetada noortesporti. Riik peaks ise rahastama rahvusvaheliselt kaalukaid üritusi, milleks kuluks aastas kümme miljonit krooni,» arutles ta.
Radade tegemine ja võistluskava valik pani närvitsema, ent lõpptulemus rahuldas laias laastus nii sportlasi, Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) ametnikke kui publikut.
«Tehvandi tõusu 6 km rajalt väljajäämine võis Andrus Veerpalule maksma minna esikoha, ja mul on seepärast kahju,» märkis Arukuusk.
Samas olevat FISi murdmaakoordinaator Jürg Capol öelnud, et Otepääl korraldati tänavune parim MK-etapp.
«Publiku kommentaare kuulates jäi mulje, et neile rada meeldis – nad nägid igal ringil suusatajaid staadionil kaks korda. Telepilt andis väga hea ülevaate,» rääkis Arukuusk.