Lihtne ja avalik Kunsti väljak
12.04.2008 00:01
Urmas Oja, arhitektuurikriitik
Urve Eslas, Postimees
Konkurentsitult Eesti suurejoonelisema arhitektuurikonkursi võitnud töö rikkus jultunult tingimusi – ja õigesti tegi. Noore Taani arhitekti Tue Hesselberg Fogediga rääkisid Urve Eslas ja arhitektuurikriitik Urmas Oja.
…
Kõigepealt – palju õnne veel kord! Tue Hesselberg Foged, kui alustada päris algusest, siis mis tõi teid kunstiakadeemia uue maja konkursile osalema?
Me oleme üleüldiselt väga huvitatud sellest, millised arengud toimuvad arhitektuuri vallas teistes maades. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurivõistlus oli meile aga äärmiselt huvitav seepärast, et see esitas meile tõsise väljakutse – mõte luua uus ruum kesklinna, kus sedavõrd paljud inimesed sellest osa hakkavad saama, oli väga põnev.
Taanlaste võidutöö Art Plaza on julge ja tugeva kontseptsiooniga elegantne projekt, mis võlub lihtsusega ning annab linnale kasutamiseks 4000 m² suuruse väljaku. Foto: Repro
Kas mõte lahendada hoone kõrge tornina tekkis teil kohe või proovisite alguses etteantud detailplaneeringust lähtuda?
Alguses me proovisime lähtuda etteantud tingimustest, kuid meil oli suuri probleeme, et neile ettekirjutustele vastavalt kõiki vajalikke ruume hooneprojekti mahutada. Lõpuks otsustasime alustada hoopis teisest küljest ja vaadata kõigepealt, kuidas igapäevaelu selles hoones toimuma hakkaks, nii et seal oleks hea olla nii üliõpilastel kui ka teistel, kes seda maja kasutavad. Väga tähtis oli meile ka see idee, et projektiga tekiks võimalus anda midagi kogu linnale – ja selle projektiga tekkis meil võimalus anda linnale uus väljak, uus avalik ruum.
Ma saan aru, et te analüüsisite linna ja leidsite, et siin on avaliku ruumiga probleeme?
Ma ei ütleks nii karmilt, et siin on suuri probleeme avaliku ruumiga, kuid me leidsime, et ümbruskonnale oleks hea, kui sealt võiks leida enam avatud territooriumi, kus tulevikus võiks midagi ühist toimuma hakata. Näib, et sellises ümbruskonnas, kus on palju firmasid, ärisid, poode, eraomanduses olevaid hooneid, oleks äärmiselt hea nii ülikoolile kui kogu linnale pöörata sealne üldine idee teiseks ja luua piirkonda midagi ühist ja avalikku.
Nagu te auhindamisel ütlesite, oli teil soov luua Tallinnale uus ikoon, et tulevikus, näiteks kümne aasta pärast, oleks Art Plaza just see ehitis, mille järgi Tallinna tuntakse.
Jah, muidugi me loodame, et tulevikus on see üks põhjusi, miks inimesed Tallinna külastada tahavad. Ehitis ise on äärmiselt lihtne – ja me usume, et kuigi linnas toimuvad muutused küll kiiresti, on lihtsus ja ilu pikaajalised ja püsivad väärtused.
Nagu te ilmselt teate, vallutas 13. sajandil Tallinna Taani kuningas Waldemar II, ja Tallinna nimi tuletati tõenäoliselt Taani linnast. On üsna sümboolne, et 21. sajandil tuleb taanlane ja tahab anda linnale uue ikooni, mille järgi linna tundma hakataks. On see, naljaga pooleks, taanlaste uus invasioon?
(Naerab.) Jah, see on tõesti üsna sümboolne, aga ma loodan, et see ei ole uus invasioon, vaid võimalus heita pilk ajalukku – muide, teie linna vapil on meie lipu kujutis – ja anda midagi omalt poolt kingitusena Tallinnale tagasi.
Te juba mainisite oma projekti lihtsust. Tõepoolest, selle ülesehitus on nii lihtne, et see juba ise sai tähenduslikuks. Nagu me teame, on vähemalt ühel selle projekti neljast autorist lisaks arhitektuurialasele veel teine kõrgharidus, sedapuhku filosoofiaalane. Kas see tähendusrikas lihtsus on osa teie töörühma maailmavaatest?
Me oleme üsna paljusid oma projekte alustanud üldse mitte arhitektuurist, vaid millestki laiemast, millestki, mis on väljaspool arhitektuuri. Eriti huvitab meid inimeste igapäevaelu, ja see omakorda on ehitistega tihedalt seotud.
Mõnikord on äärmiselt oluline, et projekti tegemine algaks mitte millestki keerulisest, vaid ühest väga lihtsast ideest – näiteks sellest, kuidas saada inimesi kokku tulema ja koos olema, nii et neil on koos hea olla.
Siit edasi saab mõelda, kuidas nad saaksid selles loodavas ruumis paremini omavahel suhelda, nii et see ruum seda suhtlemist toetaks.
Ja seepärast ongi kunstiakadeemia uuel majal nii lihtne idee inimesi omavahel ühendada, neid kokku viia ja teha seda avaliku ruumi kaudu. Mõnikord võib arhitekt ilusat ikooni luua püüdes enese jaoks kaduma minna, ära eksida, kui püüda teha midagi, mis ainult vormiliselt vapustav välja näeks.
Seetõttu on oluline, et projekti tegemine algaks õigest kohast, sellest tundest, mis seal iga päev tegutsevatel inimestel võiks selles majas ja selle ümbruses tekkida, et nad saaksid olla loovad ja arenevad. See hoone on projekteeritud eesmärgiga, et seal saaks õppida kunsti, ja kõik muu on loodud selle mõtte ümber. Oluline ei ole mitte teha ikooni, vaid luua hoone ühe kandva ja lihtsa idee ümber.
Nagu projektist võib aru saada, on hoone välisfassaadil plaanitud kasutada palju klaaspindu. Nagu te ilmselt märkasite Tallinnas olles, on tegu üsna tolmuse linnaga. Paari aasta pärast ei pruugi klaaspinnad enam nii heas korras olla ja praegune efekt, kus piir sise- ja välisruumi vahel on hajutatud, kipub kaduma.
See on järgmine samm, millega me peame tegelema hakkama – kuidas leida sellele projektile parim lahendus just siin ja praegu. Iga projekt vajab edasiarendamist konkreetsele olukorra järgi, ja see olukord on igal ajal ja igas riigis erinev, sest sõltub palju kohalikust ümbrusest.
Praegu me küll ei tunne linna veel väga hästi, aga tean selle ajaloolist väärtust ja suurt potentsiaali – ja ma juba ootan kannatamatult, et saaks linnaga lähemalt tutvuda.
Eesti Kuntiakadeemia uue hoone konkurss
I koht – Art Plaza, autorid Tue Hesselberg Foged, Uffe Leth Laursen, Karsten Gori, Sinus Lynge (Taani)
II koht – TLN 247, autorid NAT Architecten (Holland)
III Koht – Arts Factory, autorid Paulo Sérgio Gonçalves, Teixeira de Sousa (Portugal)
Ergutuspreemia – Publicsection, autor Bernd Upmeyer (Holland)
Ergutuspreemia – Sashimi, autor Francois Blanciak (Jaapan)
Rahvusvahelisse žüriisse kuulusid:
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor professor Signe Kivi,
Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja arhitekt Indrek Allmann,
arhitekt ja EKA emeriitprofessor Veljo Kaasik,
EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan professor Mart Kalm,
arhitekt Ülar Mark,
Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd,
arhitekt Roger Riewe Austriast,
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep ja
arhitekt David Zahle Taanist.
Võistles 96 tööd enam kui 25 riigist, Eestist võistles 20 tööd. Viie hulka neist ükski ei jõudnud.
Auhinnafond oli rekordiliselt 2,45 miljonit krooni, preemia esikoha eest üks miljon krooni.
Umbes 700 miljonit krooni maksev 16-korruseline klaastorn peaks valmima 2011. aastaks, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Hoone ehitatakse Tartu maantee 1,3 ja 5 krundile, hoone kõrvale rajatakse linnaväljak.
Näitus võistlusel osalenud töödest jääb Rotermanni soolalaos avatuks kuni 9. maini.
Uudised
VE; Art Plaza – Eesti Kunstiakadeemia hoone projekt
Lihtne ja avalik Kunsti väljak
12.04.2008 00:01
Urmas Oja, arhitektuurikriitik
Urve Eslas, Postimees
Konkurentsitult Eesti suurejoonelisema arhitektuurikonkursi võitnud töö rikkus jultunult tingimusi – ja õigesti tegi. Noore Taani arhitekti Tue Hesselberg Fogediga rääkisid Urve Eslas ja arhitektuurikriitik Urmas Oja.
…
Kõigepealt – palju õnne veel kord! Tue Hesselberg Foged, kui alustada päris algusest, siis mis tõi teid kunstiakadeemia uue maja konkursile osalema?
Me oleme üleüldiselt väga huvitatud sellest, millised arengud toimuvad arhitektuuri vallas teistes maades. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuurivõistlus oli meile aga äärmiselt huvitav seepärast, et see esitas meile tõsise väljakutse – mõte luua uus ruum kesklinna, kus sedavõrd paljud inimesed sellest osa hakkavad saama, oli väga põnev.
Taanlaste võidutöö Art Plaza on julge ja tugeva kontseptsiooniga elegantne projekt, mis võlub lihtsusega ning annab linnale kasutamiseks 4000 m² suuruse väljaku. Foto: Repro
Kas mõte lahendada hoone kõrge tornina tekkis teil kohe või proovisite alguses etteantud detailplaneeringust lähtuda?
Alguses me proovisime lähtuda etteantud tingimustest, kuid meil oli suuri probleeme, et neile ettekirjutustele vastavalt kõiki vajalikke ruume hooneprojekti mahutada. Lõpuks otsustasime alustada hoopis teisest küljest ja vaadata kõigepealt, kuidas igapäevaelu selles hoones toimuma hakkaks, nii et seal oleks hea olla nii üliõpilastel kui ka teistel, kes seda maja kasutavad. Väga tähtis oli meile ka see idee, et projektiga tekiks võimalus anda midagi kogu linnale – ja selle projektiga tekkis meil võimalus anda linnale uus väljak, uus avalik ruum.
Ma saan aru, et te analüüsisite linna ja leidsite, et siin on avaliku ruumiga probleeme?
Ma ei ütleks nii karmilt, et siin on suuri probleeme avaliku ruumiga, kuid me leidsime, et ümbruskonnale oleks hea, kui sealt võiks leida enam avatud territooriumi, kus tulevikus võiks midagi ühist toimuma hakata. Näib, et sellises ümbruskonnas, kus on palju firmasid, ärisid, poode, eraomanduses olevaid hooneid, oleks äärmiselt hea nii ülikoolile kui kogu linnale pöörata sealne üldine idee teiseks ja luua piirkonda midagi ühist ja avalikku.
Nagu te auhindamisel ütlesite, oli teil soov luua Tallinnale uus ikoon, et tulevikus, näiteks kümne aasta pärast, oleks Art Plaza just see ehitis, mille järgi Tallinna tuntakse.
Jah, muidugi me loodame, et tulevikus on see üks põhjusi, miks inimesed Tallinna külastada tahavad. Ehitis ise on äärmiselt lihtne – ja me usume, et kuigi linnas toimuvad muutused küll kiiresti, on lihtsus ja ilu pikaajalised ja püsivad väärtused.
Nagu te ilmselt teate, vallutas 13. sajandil Tallinna Taani kuningas Waldemar II, ja Tallinna nimi tuletati tõenäoliselt Taani linnast. On üsna sümboolne, et 21. sajandil tuleb taanlane ja tahab anda linnale uue ikooni, mille järgi linna tundma hakataks. On see, naljaga pooleks, taanlaste uus invasioon?
(Naerab.) Jah, see on tõesti üsna sümboolne, aga ma loodan, et see ei ole uus invasioon, vaid võimalus heita pilk ajalukku – muide, teie linna vapil on meie lipu kujutis – ja anda midagi omalt poolt kingitusena Tallinnale tagasi.
Te juba mainisite oma projekti lihtsust. Tõepoolest, selle ülesehitus on nii lihtne, et see juba ise sai tähenduslikuks. Nagu me teame, on vähemalt ühel selle projekti neljast autorist lisaks arhitektuurialasele veel teine kõrgharidus, sedapuhku filosoofiaalane. Kas see tähendusrikas lihtsus on osa teie töörühma maailmavaatest?
Me oleme üsna paljusid oma projekte alustanud üldse mitte arhitektuurist, vaid millestki laiemast, millestki, mis on väljaspool arhitektuuri. Eriti huvitab meid inimeste igapäevaelu, ja see omakorda on ehitistega tihedalt seotud.
Mõnikord on äärmiselt oluline, et projekti tegemine algaks mitte millestki keerulisest, vaid ühest väga lihtsast ideest – näiteks sellest, kuidas saada inimesi kokku tulema ja koos olema, nii et neil on koos hea olla.
Siit edasi saab mõelda, kuidas nad saaksid selles loodavas ruumis paremini omavahel suhelda, nii et see ruum seda suhtlemist toetaks.
Ja seepärast ongi kunstiakadeemia uuel majal nii lihtne idee inimesi omavahel ühendada, neid kokku viia ja teha seda avaliku ruumi kaudu. Mõnikord võib arhitekt ilusat ikooni luua püüdes enese jaoks kaduma minna, ära eksida, kui püüda teha midagi, mis ainult vormiliselt vapustav välja näeks.
Seetõttu on oluline, et projekti tegemine algaks õigest kohast, sellest tundest, mis seal iga päev tegutsevatel inimestel võiks selles majas ja selle ümbruses tekkida, et nad saaksid olla loovad ja arenevad. See hoone on projekteeritud eesmärgiga, et seal saaks õppida kunsti, ja kõik muu on loodud selle mõtte ümber. Oluline ei ole mitte teha ikooni, vaid luua hoone ühe kandva ja lihtsa idee ümber.
Nagu projektist võib aru saada, on hoone välisfassaadil plaanitud kasutada palju klaaspindu. Nagu te ilmselt märkasite Tallinnas olles, on tegu üsna tolmuse linnaga. Paari aasta pärast ei pruugi klaaspinnad enam nii heas korras olla ja praegune efekt, kus piir sise- ja välisruumi vahel on hajutatud, kipub kaduma.
See on järgmine samm, millega me peame tegelema hakkama – kuidas leida sellele projektile parim lahendus just siin ja praegu. Iga projekt vajab edasiarendamist konkreetsele olukorra järgi, ja see olukord on igal ajal ja igas riigis erinev, sest sõltub palju kohalikust ümbrusest.
Praegu me küll ei tunne linna veel väga hästi, aga tean selle ajaloolist väärtust ja suurt potentsiaali – ja ma juba ootan kannatamatult, et saaks linnaga lähemalt tutvuda.
Eesti Kuntiakadeemia uue hoone konkurss
I koht – Art Plaza, autorid Tue Hesselberg Foged, Uffe Leth Laursen, Karsten Gori, Sinus Lynge (Taani)
II koht – TLN 247, autorid NAT Architecten (Holland)
III Koht – Arts Factory, autorid Paulo Sérgio Gonçalves, Teixeira de Sousa (Portugal)
Ergutuspreemia – Publicsection, autor Bernd Upmeyer (Holland)
Ergutuspreemia – Sashimi, autor Francois Blanciak (Jaapan)
Rahvusvahelisse žüriisse kuulusid:
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rektor professor Signe Kivi,
Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja arhitekt Indrek Allmann,
arhitekt ja EKA emeriitprofessor Veljo Kaasik,
EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan professor Mart Kalm,
arhitekt Ülar Mark,
Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd,
arhitekt Roger Riewe Austriast,
EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep ja
arhitekt David Zahle Taanist.
Võistles 96 tööd enam kui 25 riigist, Eestist võistles 20 tööd. Viie hulka neist ükski ei jõudnud.
Auhinnafond oli rekordiliselt 2,45 miljonit krooni, preemia esikoha eest üks miljon krooni.
Umbes 700 miljonit krooni maksev 16-korruseline klaastorn peaks valmima 2011. aastaks, mil Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.
Hoone ehitatakse Tartu maantee 1,3 ja 5 krundile, hoone kõrvale rajatakse linnaväljak.
Näitus võistlusel osalenud töödest jääb Rotermanni soolalaos avatuks kuni 9. maini.