Piisonid ilmestavad Põlula heinamaid
Kõige kogukam ja tigedam loom on karjas Eduard. |
Põlula farmi omanik on oma rohumaadele toonud loomaaiast neljaloomalise piisonikarja ja kavatseb ebatavalist karja suurendada tulevikus neljakümne isendini.
Karjaaretaja Hillar Pulk ostis eelmise aasta hilissügisel Tallinna Loomaaiast neli ameerika piisonit, et rikastada oma mitmest piimaveisetõust koosnevat farmi ka nende kaugete eellastega.
“Kõik eesti piimalehmatõud on mul katsefarmis juba olemas, tahaksin näha, kuidas elavad metsikud veised nende tavapärases keskkonnas looduses,” põhjendas ta oma huvi piisonite vastu. Talvel peeti piisoneid vanas laudas, kust nad soovi korral väljas jalutamas käisid.
Kui Põlulas käisime, päevitasid kõik neli piisonit elektrikarjusega piiratud aias ja ei pööranud meid nähes peadki. Kaugemalt vaadates paistsid rohus pikutavad loomad tumedate küngastena.
Põlula katsefarmi omanikule Hillar Pulgale, kes iga vaba minuti piisonite juures toimetab ning neid ise söödab, kujutavad need ürgveised siiani mõistatust. Nende käitumine võib pakkuda tõelisi üllatusi.
“Ega karja juurde tohi tormata,” teab Pulk, “tuleb eemal peatuda ja lasta loomadel endaga harjuda, varsti kõnnivad nad uudishimust ise lähemale. Looma puutuda, näiteks võimsast lakast sasida ei tohi kindlasti, sest piison võib vihastada.”
Kõige vanem, seitsmeaastane Eduard on karja juht ja kõige isepäisema käitumisega loom. Hillar Pulk Eduardi ei karda, kuid püüab tundma õppida tema käitumist. Ta on näinud, et kui Eduardile miski ei meeldi, valab ta hiljem viha välja oma karja alluvatele, kaheaastasele Pipile ja aastastele Billyle ja Pilvile. “Need saavad ta käest lausa peksa,” lausus Pulk.
Piisonid sobivad Pulga sõnul Eesti kliimasse hästi. Söövad samamoodi heina ja põhku nagu teised veised. Elektriaeda, milles on tugev vool, tõstetakse siis edasi, kui rohi on ära söödud.
Põlula farmer kasvatab veel nudisid aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid. Nende mustjaspunaste nudide veiste karja hoiab Pulk aga piisonitest kaugemal. Ta tahab osta hoopis paar herefordi tõugu lihaveist ja paaritada neid piisoniga. Lihaveiste järglasi on tema sõnul Ameerikas piisonitelt saadud ja neid nimetatakse piifaloteks.
Pulk ei tee saladust, et kavatseb tulevikus veel mõne loodusliku loomaliigi oma farmi muretseda. Need peaksid aga sõralised olema, sest farmerina tahab Hillar Pulk profiilist kinni pidada.
Piisoneid peetakse veel Elistvere loomapargis. Kaks euroopa piisonit on pärit Tallinna loomaaiast, nimeks Villu ja Vilja. Loomapargi perenaise Asta Sarve sõnul on tegemist päris rahutute loomadega. “Ehitame neile praegu uut aeda, sest ega elektrikarjus tarvitse neid pidada,” rääkis Sarv. Tema arvates ei tarvitse euroopa ja ameerika piison teineteisega sarnaneda. “Ameerika omad kasvavad palju raskemaks, meie omade kaal üle tonni ei ulatu,” ütles ta.
Et euroopa piison pärineb laialehelistest metsadest, meeldivad neile hästi puukoored. “Ega nad oma aedikus puudest midagi järele jätakski,” sõnas loomapargi perenaine.
Asta Sarv soovitab nende ürgsete loomadega väga ettevaatlik olla, sest nad võivad väga äkiliselt käituda. “Tallinna loomaaias on nende alal tara äärde kaevatud sissepoole kraav, nii et keegi loomi puutuma ei ulatu,” teadis Sarv.
Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
VE: ameerika piisonid
Piisonid ilmestavad Põlula heinamaid
Kõige kogukam ja tigedam loom on karjas Eduard.
Põlula farmi omanik on oma rohumaadele toonud loomaaiast neljaloomalise piisonikarja ja kavatseb ebatavalist karja suurendada tulevikus neljakümne isendini.
Karjaaretaja Hillar Pulk ostis eelmise aasta hilissügisel Tallinna Loomaaiast neli ameerika piisonit, et rikastada oma mitmest piimaveisetõust koosnevat farmi ka nende kaugete eellastega.
“Kõik eesti piimalehmatõud on mul katsefarmis juba olemas, tahaksin näha, kuidas elavad metsikud veised nende tavapärases keskkonnas looduses,” põhjendas ta oma huvi piisonite vastu. Talvel peeti piisoneid vanas laudas, kust nad soovi korral väljas jalutamas käisid.
Kui Põlulas käisime, päevitasid kõik neli piisonit elektrikarjusega piiratud aias ja ei pööranud meid nähes peadki. Kaugemalt vaadates paistsid rohus pikutavad loomad tumedate küngastena.
Põlula katsefarmi omanikule Hillar Pulgale, kes iga vaba minuti piisonite juures toimetab ning neid ise söödab, kujutavad need ürgveised siiani mõistatust. Nende käitumine võib pakkuda tõelisi üllatusi.
“Ega karja juurde tohi tormata,” teab Pulk, “tuleb eemal peatuda ja lasta loomadel endaga harjuda, varsti kõnnivad nad uudishimust ise lähemale. Looma puutuda, näiteks võimsast lakast sasida ei tohi kindlasti, sest piison võib vihastada.”
Kõige vanem, seitsmeaastane Eduard on karja juht ja kõige isepäisema käitumisega loom. Hillar Pulk Eduardi ei karda, kuid püüab tundma õppida tema käitumist. Ta on näinud, et kui Eduardile miski ei meeldi, valab ta hiljem viha välja oma karja alluvatele, kaheaastasele Pipile ja aastastele Billyle ja Pilvile. “Need saavad ta käest lausa peksa,” lausus Pulk.
Piisonid sobivad Pulga sõnul Eesti kliimasse hästi. Söövad samamoodi heina ja põhku nagu teised veised. Elektriaeda, milles on tugev vool, tõstetakse siis edasi, kui rohi on ära söödud.
Põlula farmer kasvatab veel nudisid aberdiin-anguse tõugu lihaveiseid. Nende mustjaspunaste nudide veiste karja hoiab Pulk aga piisonitest kaugemal. Ta tahab osta hoopis paar herefordi tõugu lihaveist ja paaritada neid piisoniga. Lihaveiste järglasi on tema sõnul Ameerikas piisonitelt saadud ja neid nimetatakse piifaloteks.
Pulk ei tee saladust, et kavatseb tulevikus veel mõne loodusliku loomaliigi oma farmi muretseda. Need peaksid aga sõralised olema, sest farmerina tahab Hillar Pulk profiilist kinni pidada.
Piisoneid peetakse veel Elistvere loomapargis. Kaks euroopa piisonit on pärit Tallinna loomaaiast, nimeks Villu ja Vilja. Loomapargi perenaise Asta Sarve sõnul on tegemist päris rahutute loomadega. “Ehitame neile praegu uut aeda, sest ega elektrikarjus tarvitse neid pidada,” rääkis Sarv. Tema arvates ei tarvitse euroopa ja ameerika piison teineteisega sarnaneda. “Ameerika omad kasvavad palju raskemaks, meie omade kaal üle tonni ei ulatu,” ütles ta.
Et euroopa piison pärineb laialehelistest metsadest, meeldivad neile hästi puukoored. “Ega nad oma aedikus puudest midagi järele jätakski,” sõnas loomapargi perenaine.
Asta Sarv soovitab nende ürgsete loomadega väga ettevaatlik olla, sest nad võivad väga äkiliselt käituda. “Tallinna loomaaias on nende alal tara äärde kaevatud sissepoole kraav, nii et keegi loomi puutuma ei ulatu,” teadis Sarv.
Eevi Kuht
eevi@virumaateataja.ee