Allik: poliitikas austatakse tugevaid
Kai Kalamees
|
|
|
Viiendat päeva vältava võimukriisi halliks kardinaliks peetakse poliitilistes ringkondades Rahvaliidu fraktsiooni aseesimeest Jaak Allikut. Rahvaliitu koalitsiooni päästmise aktsioonides esindav Allik tõrjub aga kõik jutud sellest, nagu oleks tema niiditõmbaja.
Foto: Priit Simson |
|
Rahvaliidu peaideoloogi Jaak Alliku kinnitusel pidi tema erakond oma valijate huvides lõpuks jõuliselt tegutsema hakkama, sest poliitikas austatakse tugevaid.
Miks arvatakse, et just teie olete selle tormilise võimukriisi lavastaja?
Ei näe muud põhjust kui see, et olen riigikogu liikmetest ainus Eesti Lavastajate Liidu liige. Ma ei kasutaks põhimõtteliste poliitiliste sündmuste puhul üldse mõistet “lavastus”. Rääkimata sellest, et keegi võiks neid lavastada. Riigikogus on enamikus vastutustundlikud inimesed, kes ei lase iial endaga nagu näitlejatega mängida. Asi on palju lihtsam. Kõik erakonnad kaitsevad oma valijate huve. Mida enam areneb Eesti demokraatlik protsess, seda selgemaks saavad parteide elektoraadid.
Hindame kõrgelt Reformierakonna jõulist tegevust oma valijate huvide kaitsel ja loodame, et nüüd hakatakse hindama sama jõulist Rahvaliidu tegevust oma valijate huvide kaitsel.
Rahvaliitlaste allkirjad on koalitsioonileppel, mille vastu te mässu tõstsite. Vähemalt vormiliselt saab teid tembeldada sõnamurdjaks ja reeturiks?
Tuletaksin meelde, et Res Publica ja Reformierakonna allkirjad on ka ühiskondliku kokkuleppe memorandumil, kuid neid pole ühiskondlikul kokkuleppel. Allkirjad anti aprillis. Riigikogu ja iga poliitiku kohus on vaadata aknast välja ja mitte istuda, nina paberis. Koalitsioonilepe ei ole jumala poolt Siinai mäel antud Moosese kümme käsku, mida inimene muuta ei saa. Meie otsene kohus on koalitsioonilepet tõlgendada, seal olevaid lubadusi järjestada ja vajadusel ka muuta, vastavalt sellele, milline on olukord Eesti ühiskonnas.
Rahvaliitlaste endi seast tuleb vastakaid ütlusi: osa leiab, et vint keerati üle, teised jälle väidavad, et eelmisel neljapäeval alguse saanud protsess töötab õlitatult, kus midagi pole jäetud juhuse hooleks. Kus on tõde?
Seda, kas keegi on kuskil vindi üle keeranud, võib arutada siis, kui sündmuste jada on jõudnud lõpule. Fakt on aga see, et meile ootamatult on meie meili- ja postkastid täis tunnustavaid ja toetavaid kirju Rahvaliidu organisatsioonidelt ja lihtliikmetelt. Ajakirjandusel on tava näha mingit ettekavatsetud kombinatsioonide rida, keerulisi poliitilisi intriige, millele otsitakse lavastajat. Uskuge meid, eelkõige on see küsimus tulumaksu langetamise võimatusest 2004. aastal. Kolmapäevane hääletus polnud päevapoliitiline otsus, mida võib mõne päeva pärast ümber vaadata, vaid parlamendi enamuse selge poliitiline tahe. Selle poliitilise reaalsusega peab arvestama mis tahes koosseisuga valitsus.
Miks siis maksulangetamine võimuleppesse kirja pandi?
Valimiseelsel perioodil tõstsid valitsuses olnud Keskerakond ja Reformierakond põhilubaduseks maksude muutmise. Üks rääkis astmelisest tulumaksust ja teine maksumäära alandamisest 20 protsendini. Ülejäänud erakonnad ja arvatavasti need erakonnad ise käsitlesid seda hea loosungina oma valijate kättesaamiseks. Kuna tollal oli üsna tõenäoline, et jätkab Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus, siis oli ette teada, et teine partner välistab ekstreemse maksumuudatuse ja kõik läheb vanaviisi edasi. Valimistulemused andsid Reformierakonnale neile endilegi ootamatu võimaluse oma kõige ekstreemsemat lubadust täitma hakata. Meile täiesti ootamatult asus seda toetama ka Res Publica. Nende valimislubadused sisaldasid tohutu hulga toredaid sotsiaalseid programme. Eeldasime, et eelarve tegemise ajal Res Publica märkab, et nii nende kui ka meie sotsiaalsed lubadused on jäänud täitmata, Reformierakonna eelarveraha vähendamise lubadus aga täidetud. Ja ei lase nii enda kui ka meiega teha sedasama, mis juhtus Isamaaliidu ja Mõõdukatega aastal 2000, kui kaotati ettevõtte tulumaks. See lootus püsis meil eelarve teise lugemiseni.
Kui kevadel oli trump Reformierakonna käes, siis kelle käes ta nüüd on?
Praegu on kriisi lahendamise võti peaministri ja Res Publica käes, kuid trump on Isamaaliidu käes.
Raske on uskuda, et Reformierakond võiks teie nõudmistele kasvõi kolmandiku osas vastu tulla, ta ju kaotaks oma näo?
Reformierakond peabki nüüd valima, kas talle on tähtsam tema valijaskonna kitsas huvi või nende probleemide lahendamine, mis on olulised kogu Eesti rahvale.
Rahvaliit vastab neljapäeval peaministri lepitusettepanekutele. Kas te näete kokkuleppeks ruumi?
Kokkulepperuumi on alati, kui kokku leppida tahetakse. Me teame nii Eesti kui maailmapoliitika ajaloost, et heade kokkulepete saamiseks tehakse õige mitu sammu. Need ei sünni üleöö.
Te olete optimist?
Igatahes ei ole ma pessimist.
Need veel salastatud ettepanekud puudutavad kuuldavasti sotsiaal- ja haridusvaldkonda?
Peaministri ettepanekud on koostatud, lähtudes meie esmaspäevasest kirjast, mis muidugi ei tähenda nende punktide sajaprotsendilist rahuldamist.
Mis tähendab, et Res Publica ministrite haldusalasse on lootust raha juurde saada?
Jah, kindlasti. Meie ei mõista riigi ees seisvate valuprobleemide panemist üksikute ministrite haldusalasse, kus raha võib juurde saada vaid oma partei ministrite vahel summasid vahetades.
Kui see koalitsioon peaks ime läbi püsima jääma, siis kas saab olla tegu tugeva enamusvalitsusega, sest isiklikud suhted on rikutud? Alles jääb kibestumist, vimma, usaldamatust ja võib-olla isegi kättemaksusoovi.
Ühelt poolt on teil õigus. Teisalt, kui me võtame taasiseseisvunud Eesti poliitilise ajaloo, siis me vist ei suudagi leida erakonnapoliitikuid, kellel pole põhjust üksteise peale solvuda ja vimma kanda. Üha vähem mängivad isiklikud motiivid poliitikas rolli, sest üha enam saadakse aru, et parlamendisaalis kaitstakse oma valijate huve. See ei tähenda, et meie suhted oleksid halvad kohvikus või isiklikul läbikäimisel. Eks me tea ka perekondi, kes on pärast tülitsemist kokku elama jäänud.
Kas nii-öelda uuenenud koalitsioonis hakkaks teie nägemuse järgi dikteerima Rahvaliit?
Kõigi seniste koalitsioonide mõranemise põhjuseks on, et keegi on hakanud dikteerima. Selline koalitsioon on määratud kadumisele. Tahan veel kord öelda, et poliitikas austatakse tugevaid, nõrkadega ei räägita.
Kui võimuliit ikkagi laguneb, siis millised oleksid võimalikud uued koalitsioonid?
Ükskõik milliste uute koalitsioonide sõlmimiseks on vaja uut koalitsioonilepet, otsast alustamist ja peaministri lahkumispalvet, mis ei tähenda, et Juhan Parts ei võiks peaminister edasi olla. Üks reaalne areng oleks praeguse valitsusega, kuid ilma kindla koalitsioonita või äärmisel juhul vähemusvalitsusega võtta veel sel aastal vastu eelarve. Sinna Rahvaliit ei kuuluks. Mis takistaks siis valitsusel töötamast.
Kui kaugele on jõudnud opositsiooni ja Rahvaliidu läbirääkimised vanemapalga üle?
Meie kõigi huvi on vanemahüvitis võtta vastu võimalikult kiiresti, sest ta on eelarvega seotud. Me püüame saavutada eelnõu, mis on vastuvõetav kolmele opositsiooniparteile ja meile, et anda avalikkusele selge sõnum, mis suurusega ta tuleb. See ei tähenda seda, et ei võiks tulla laiem kokkulepe praeguse valitsuse eelnõu põhjal. On jõutud kokkuleppele, et emapalk ei tule kõigile võrdne. Vaidlus käib kõrgema piiri üle. Reformierakond on senini teatanud, et ta ei tagane kolmekordsest keskmisest palgast, mis on ka koalitsioonileppes. Selgelt on näha, et see lahendus ei meeldi ka Res Publicale.
Partsi ettepanekutest kaotab enim Reform
Peaminister Juhan Partsi peamine ettepanek koalitsiooni kodurahu säilitamiseks – langetada tulevast aastast tulumaksu vaid ühe protsendi võrra ja suunata vabanev raha haridus- ja sotsiaalsfääri – pälvis Reformierakonna vastasseisu.
Kuigi ükski Reformierakonna juhtpoliitik ei soovinud eile peaministri ettepanekuid avalikult kommenteerida, tunnistasid nad eravestluses, et Partsi ettepanekud raskendavad partei põhiideede elluviimist. Reformierakond
on nõus üheprotsendilise tulumaksumäära alandamisega tuleval aastal vaid juhul, kui vabanevatest vahenditest saavad osa ka nende erakonna juhitavad ministeeriumid. Mitu reformi-erakondlast nimetasid Partsi ettepanekuid “ühte väravasse tagumiseks”. Parts esitas kolmapäeva õhtul koalitsioonipartneritele kompromissettepanekud, mille elluviimiseks tuleb raha peamiselt tulumaksu planeeritust väiksemast langetamisest. Ettepanekutest on näha, et vabanevad sajad miljonid suunatakse suuremas osas Res Publica juhitavatesse ministeeriumidesse. Osaliselt suureneb ka Rahvaliidu juhitava siseministeeriumi eelarve, kuid suurimaks kaotajaks on Reformierakond.
Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepa sõnul otsustab erakond täna hommikul kell 10, kas rahulduda kompromissiga või mitte. Mirko Ojakivi
|
VE: Allik, Jaak – ideoloog
(21.11.2003)
Kai Kalamees
Foto: Priit Simson
Rahvaliidu peaideoloogi Jaak Alliku kinnitusel pidi tema erakond oma valijate huvides lõpuks jõuliselt tegutsema hakkama, sest poliitikas austatakse tugevaid.
Miks arvatakse, et just teie olete selle tormilise võimukriisi lavastaja?
Ei näe muud põhjust kui see, et olen riigikogu liikmetest ainus Eesti Lavastajate Liidu liige. Ma ei kasutaks põhimõtteliste poliitiliste sündmuste puhul üldse mõistet “lavastus”. Rääkimata sellest, et keegi võiks neid lavastada. Riigikogus on enamikus vastutustundlikud inimesed, kes ei lase iial endaga nagu näitlejatega mängida. Asi on palju lihtsam. Kõik erakonnad kaitsevad oma valijate huve. Mida enam areneb Eesti demokraatlik protsess, seda selgemaks saavad parteide elektoraadid.
Hindame kõrgelt Reformierakonna jõulist tegevust oma valijate huvide kaitsel ja loodame, et nüüd hakatakse hindama sama jõulist Rahvaliidu tegevust oma valijate huvide kaitsel.
Rahvaliitlaste allkirjad on koalitsioonileppel, mille vastu te mässu tõstsite. Vähemalt vormiliselt saab teid tembeldada sõnamurdjaks ja reeturiks?
Tuletaksin meelde, et Res Publica ja Reformierakonna allkirjad on ka ühiskondliku kokkuleppe memorandumil, kuid neid pole ühiskondlikul kokkuleppel. Allkirjad anti aprillis. Riigikogu ja iga poliitiku kohus on vaadata aknast välja ja mitte istuda, nina paberis. Koalitsioonilepe ei ole jumala poolt Siinai mäel antud Moosese kümme käsku, mida inimene muuta ei saa. Meie otsene kohus on koalitsioonilepet tõlgendada, seal olevaid lubadusi järjestada ja vajadusel ka muuta, vastavalt sellele, milline on olukord Eesti ühiskonnas.
Rahvaliitlaste endi seast tuleb vastakaid ütlusi: osa leiab, et vint keerati üle, teised jälle väidavad, et eelmisel neljapäeval alguse saanud protsess töötab õlitatult, kus midagi pole jäetud juhuse hooleks. Kus on tõde?
Seda, kas keegi on kuskil vindi üle keeranud, võib arutada siis, kui sündmuste jada on jõudnud lõpule. Fakt on aga see, et meile ootamatult on meie meili- ja postkastid täis tunnustavaid ja toetavaid kirju Rahvaliidu organisatsioonidelt ja lihtliikmetelt. Ajakirjandusel on tava näha mingit ettekavatsetud kombinatsioonide rida, keerulisi poliitilisi intriige, millele otsitakse lavastajat. Uskuge meid, eelkõige on see küsimus tulumaksu langetamise võimatusest 2004. aastal. Kolmapäevane hääletus polnud päevapoliitiline otsus, mida võib mõne päeva pärast ümber vaadata, vaid parlamendi enamuse selge poliitiline tahe. Selle poliitilise reaalsusega peab arvestama mis tahes koosseisuga valitsus.
Miks siis maksulangetamine võimuleppesse kirja pandi?
Valimiseelsel perioodil tõstsid valitsuses olnud Keskerakond ja Reformierakond põhilubaduseks maksude muutmise. Üks rääkis astmelisest tulumaksust ja teine maksumäära alandamisest 20 protsendini. Ülejäänud erakonnad ja arvatavasti need erakonnad ise käsitlesid seda hea loosungina oma valijate kättesaamiseks. Kuna tollal oli üsna tõenäoline, et jätkab Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus, siis oli ette teada, et teine partner välistab ekstreemse maksumuudatuse ja kõik läheb vanaviisi edasi. Valimistulemused andsid Reformierakonnale neile endilegi ootamatu võimaluse oma kõige ekstreemsemat lubadust täitma hakata. Meile täiesti ootamatult asus seda toetama ka Res Publica. Nende valimislubadused sisaldasid tohutu hulga toredaid sotsiaalseid programme. Eeldasime, et eelarve tegemise ajal Res Publica märkab, et nii nende kui ka meie sotsiaalsed lubadused on jäänud täitmata, Reformierakonna eelarveraha vähendamise lubadus aga täidetud. Ja ei lase nii enda kui ka meiega teha sedasama, mis juhtus Isamaaliidu ja Mõõdukatega aastal 2000, kui kaotati ettevõtte tulumaks. See lootus püsis meil eelarve teise lugemiseni.
Kui kevadel oli trump Reformierakonna käes, siis kelle käes ta nüüd on?
Praegu on kriisi lahendamise võti peaministri ja Res Publica käes, kuid trump on Isamaaliidu käes.
Raske on uskuda, et Reformierakond võiks teie nõudmistele kasvõi kolmandiku osas vastu tulla, ta ju kaotaks oma näo?
Reformierakond peabki nüüd valima, kas talle on tähtsam tema valijaskonna kitsas huvi või nende probleemide lahendamine, mis on olulised kogu Eesti rahvale.
Rahvaliit vastab neljapäeval peaministri lepitusettepanekutele. Kas te näete kokkuleppeks ruumi?
Kokkulepperuumi on alati, kui kokku leppida tahetakse. Me teame nii Eesti kui maailmapoliitika ajaloost, et heade kokkulepete saamiseks tehakse õige mitu sammu. Need ei sünni üleöö.
Te olete optimist?
Igatahes ei ole ma pessimist.
Need veel salastatud ettepanekud puudutavad kuuldavasti sotsiaal- ja haridusvaldkonda?
Peaministri ettepanekud on koostatud, lähtudes meie esmaspäevasest kirjast, mis muidugi ei tähenda nende punktide sajaprotsendilist rahuldamist.
Mis tähendab, et Res Publica ministrite haldusalasse on lootust raha juurde saada?
Jah, kindlasti. Meie ei mõista riigi ees seisvate valuprobleemide panemist üksikute ministrite haldusalasse, kus raha võib juurde saada vaid oma partei ministrite vahel summasid vahetades.
Kui see koalitsioon peaks ime läbi püsima jääma, siis kas saab olla tegu tugeva enamusvalitsusega, sest isiklikud suhted on rikutud? Alles jääb kibestumist, vimma, usaldamatust ja võib-olla isegi kättemaksusoovi.
Ühelt poolt on teil õigus. Teisalt, kui me võtame taasiseseisvunud Eesti poliitilise ajaloo, siis me vist ei suudagi leida erakonnapoliitikuid, kellel pole põhjust üksteise peale solvuda ja vimma kanda. Üha vähem mängivad isiklikud motiivid poliitikas rolli, sest üha enam saadakse aru, et parlamendisaalis kaitstakse oma valijate huve. See ei tähenda, et meie suhted oleksid halvad kohvikus või isiklikul läbikäimisel. Eks me tea ka perekondi, kes on pärast tülitsemist kokku elama jäänud.
Kas nii-öelda uuenenud koalitsioonis hakkaks teie nägemuse järgi dikteerima Rahvaliit?
Kõigi seniste koalitsioonide mõranemise põhjuseks on, et keegi on hakanud dikteerima. Selline koalitsioon on määratud kadumisele. Tahan veel kord öelda, et poliitikas austatakse tugevaid, nõrkadega ei räägita.
Kui võimuliit ikkagi laguneb, siis millised oleksid võimalikud uued koalitsioonid?
Ükskõik milliste uute koalitsioonide sõlmimiseks on vaja uut koalitsioonilepet, otsast alustamist ja peaministri lahkumispalvet, mis ei tähenda, et Juhan Parts ei võiks peaminister edasi olla. Üks reaalne areng oleks praeguse valitsusega, kuid ilma kindla koalitsioonita või äärmisel juhul vähemusvalitsusega võtta veel sel aastal vastu eelarve. Sinna Rahvaliit ei kuuluks. Mis takistaks siis valitsusel töötamast.
Kui kaugele on jõudnud opositsiooni ja Rahvaliidu läbirääkimised vanemapalga üle?
Meie kõigi huvi on vanemahüvitis võtta vastu võimalikult kiiresti, sest ta on eelarvega seotud. Me püüame saavutada eelnõu, mis on vastuvõetav kolmele opositsiooniparteile ja meile, et anda avalikkusele selge sõnum, mis suurusega ta tuleb. See ei tähenda seda, et ei võiks tulla laiem kokkulepe praeguse valitsuse eelnõu põhjal. On jõutud kokkuleppele, et emapalk ei tule kõigile võrdne. Vaidlus käib kõrgema piiri üle. Reformierakond on senini teatanud, et ta ei tagane kolmekordsest keskmisest palgast, mis on ka koalitsioonileppes. Selgelt on näha, et see lahendus ei meeldi ka Res Publicale.
Partsi ettepanekutest kaotab enim Reform
Peaminister Juhan Partsi peamine ettepanek koalitsiooni kodurahu säilitamiseks – langetada tulevast aastast tulumaksu vaid ühe protsendi võrra ja suunata vabanev raha haridus- ja sotsiaalsfääri – pälvis Reformierakonna vastasseisu.
Kuigi ükski Reformierakonna juhtpoliitik ei soovinud eile peaministri ettepanekuid avalikult kommenteerida, tunnistasid nad eravestluses, et Partsi ettepanekud raskendavad partei põhiideede elluviimist. Reformierakond
on nõus üheprotsendilise tulumaksumäära alandamisega tuleval aastal vaid juhul, kui vabanevatest vahenditest saavad osa ka nende erakonna juhitavad ministeeriumid. Mitu reformi-erakondlast nimetasid Partsi ettepanekuid “ühte väravasse tagumiseks”. Parts esitas kolmapäeva õhtul koalitsioonipartneritele kompromissettepanekud, mille elluviimiseks tuleb raha peamiselt tulumaksu planeeritust väiksemast langetamisest. Ettepanekutest on näha, et vabanevad sajad miljonid suunatakse suuremas osas Res Publica juhitavatesse ministeeriumidesse. Osaliselt suureneb ka Rahvaliidu juhitava siseministeeriumi eelarve, kuid suurimaks kaotajaks on Reformierakond.
Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepa sõnul otsustab erakond täna hommikul kell 10, kas rahulduda kompromissiga või mitte. Mirko Ojakivi