Virumaa kooliuurija ja pedagoog Ernst Allese sai 80. aastaseks. Mees elab hasartselt kaasa hariduselule ja võtab osa Ühiskonna Pedagoogilise Uurimise Instituudi tööst. Oma arvamust usaldab ta kõiges, mis puutub haridusse.
Lips Ernst Allese kaelas on mööndus sünnipäevale ja suure sundimisega sai ka Alleste pere teine pedagoog, Helvi pildile. Kaaslased elus ja koolis on oldud peaaegu pool sajandit. |
Kas pool sajandit ühe inimese kõrval tüütuks ei lähe?
“Ei lähe. Alles me tülitsesime. Kooliteemadel,” muheleb juubilar. Abikaasa Helvi on samuti õpetaja. Vajadusel aitab noori kolleege ja usub, et keemia on maailma põnevaim ala. Võib nõustuda või mitte, kuid et noored kolleegid eksamiküsimuste vormistamisel tänaseni Helvi Allese poole pöörduvad, kinnitab, et hea pedagoog on ta ikkagi. Mis sest, et paljude õpilaste õudusunenägude aine – keemia alal.
Kas haridusjuhtide vahetus annab õpetajatöös tunda?
“Ja väga selgelt. Eisen pingutused säilitasid 11-klassilise keskhariduse ja eesti keele osa koolis üleüldse. Pärast teda tuli Gretshkina. Nüüd kirutakse, kuid suured koolimajad Virumaal on jälle tema töö tulemus. Praegune minister,” arutleb teenekas kooliõpetja,” Noh, loodame, et parem kui eelmine.”
Minister peaks olema ikka tark, aus ja julge, on Ernst Allese kindel ja tudengite seas olevat selliseid leida.
Miks alati opositsioonis?
“Kandsin sõjas seda sini-halli mundrit, aga sellest ei taha ma eriti rääkida. Seega arreteeriti mind otse koolitunnist,” ütleb vastne sünnipäevaline napilt, “Tallinnat ma tundsin, tegin õigel hetkel sammu õiges suunas ning edasi õppisin juba illegaalselt. Seitse aastat hiljem kuulutati mind rahvavaenlaseks ja seati parteilise järelevalve alla”.
Mida parteiline järelevalve täpselt tähendas, ei tea tänaseni, küll aga võimalikke põhjuseid. “Ikka see tõe välja ütlemine,” räägib Ernst Allese. Seda võib uskuda, sest kõike, mida teenekas kooliõpetaja ajakirjanikele usaldas, ei saagi lehte panna.
Kas on olemas tülikaid õpilasi?
“Muidugi,” satub pedagoog hoogu, “Vaadake Tammjärve kooli lugu. Mina ei ole iialgi toetanud õpilase väljaheitmist õppeedukuse pärast. Kes temaga siis tegelema peaks? Jääbki tänavale. Õpetaja selle eest palka saab, et õpilasega tegeleda kas nelja silma all või kuidagi teisiti,” ei suuda Ernst Allese kaasaegse pedagoogilise stiiliga leppida.
Nüüd loeb Ernst Allese üles terve rea rohkem või vähem tuntud Virumaa poegasid, kelle koolitee polnud sugugi sile ning konarusteta. “Aga oleksin ma omal ajal nad koolist välja visanud? Võtaksid tänaseni kusagil põõsa all viina.”
Millal algas kooliloo uurimine?
Kooliuurimine algas 34 aastat tagasi. Liitumisest Pedagoogilise Metoodika Uurimise Keskusega. Ühel hetkel sai inimese uurimisest küll ja nii asus Ernst Allese ajaloo kallale. Tänaseks on ta jõudnud kirjutada terve hulga raamatuid ning praegu töös olev – kogu Virumaa kooliajalugu käsitlev – on enam-vähem poole peale edenenud.
Materjale on juba kodus nii palju, korraks vilksatanud mõttele neid kõiki Virumaa Teatajale näidata, lööb kooliuurija siiski käega. Palju on – ei jõua.
Milline on Eesti kooliharidus praegu?
“Vaat, kus see naabritüdruk nüüd juba otsaga on? Ameerikas ta oli. Nüüd on siis Norras õppimas. Ja seal küsiti, et kuidas te nii palju asju teate?” on Ernst Allese uhke kodumaise üldhariduse üle. “Praegune 35-50-aastaste põlvkond ei saa veel täpselt aru, kuidas neil vedas. Kool ja treeningud ja huviringid olid ju kõik tasuta. Kutseharidusele maksti pealegi. Nüüd on olud teised ja paraku ka õpilased.”
Ainult eesti keele tulevik teeb mõlemad pedagoogid ärevaks. Slängi on alati olnud, kuid praegu on eesti keeleruum inglise keelele juba ohtlikult avatud. Meedia on see, kellelt keel saab arengusuuna, koputavad intervjuu lõpuks kaks kogenud pedagoogi ajakirjanike südametunnistusele.
Indrek Silver Einberg, Virumaa Teataja
Uudised
VE: Allese, Ernst – koolijuht
Virumaa kooliuurija ja pedagoog Ernst Allese sai 80. aastaseks. Mees elab hasartselt kaasa hariduselule ja võtab osa Ühiskonna Pedagoogilise Uurimise Instituudi tööst. Oma arvamust usaldab ta kõiges, mis puutub haridusse.
Lips Ernst Allese kaelas on mööndus sünnipäevale ja suure sundimisega sai ka Alleste pere teine pedagoog, Helvi pildile. Kaaslased elus ja koolis on oldud peaaegu pool sajandit.
Kas pool sajandit ühe inimese kõrval tüütuks ei lähe?
“Ei lähe. Alles me tülitsesime. Kooliteemadel,” muheleb juubilar. Abikaasa Helvi on samuti õpetaja. Vajadusel aitab noori kolleege ja usub, et keemia on maailma põnevaim ala. Võib nõustuda või mitte, kuid et noored kolleegid eksamiküsimuste vormistamisel tänaseni Helvi Allese poole pöörduvad, kinnitab, et hea pedagoog on ta ikkagi. Mis sest, et paljude õpilaste õudusunenägude aine – keemia alal.
Kas haridusjuhtide vahetus annab õpetajatöös tunda?
“Ja väga selgelt. Eisen pingutused säilitasid 11-klassilise keskhariduse ja eesti keele osa koolis üleüldse. Pärast teda tuli Gretshkina. Nüüd kirutakse, kuid suured koolimajad Virumaal on jälle tema töö tulemus. Praegune minister,” arutleb teenekas kooliõpetja,” Noh, loodame, et parem kui eelmine.”
Minister peaks olema ikka tark, aus ja julge, on Ernst Allese kindel ja tudengite seas olevat selliseid leida.
Miks alati opositsioonis?
“Kandsin sõjas seda sini-halli mundrit, aga sellest ei taha ma eriti rääkida. Seega arreteeriti mind otse koolitunnist,” ütleb vastne sünnipäevaline napilt, “Tallinnat ma tundsin, tegin õigel hetkel sammu õiges suunas ning edasi õppisin juba illegaalselt. Seitse aastat hiljem kuulutati mind rahvavaenlaseks ja seati parteilise järelevalve alla”.
Mida parteiline järelevalve täpselt tähendas, ei tea tänaseni, küll aga võimalikke põhjuseid. “Ikka see tõe välja ütlemine,” räägib Ernst Allese. Seda võib uskuda, sest kõike, mida teenekas kooliõpetaja ajakirjanikele usaldas, ei saagi lehte panna.
Kas on olemas tülikaid õpilasi?
“Muidugi,” satub pedagoog hoogu, “Vaadake Tammjärve kooli lugu. Mina ei ole iialgi toetanud õpilase väljaheitmist õppeedukuse pärast. Kes temaga siis tegelema peaks? Jääbki tänavale. Õpetaja selle eest palka saab, et õpilasega tegeleda kas nelja silma all või kuidagi teisiti,” ei suuda Ernst Allese kaasaegse pedagoogilise stiiliga leppida.
Nüüd loeb Ernst Allese üles terve rea rohkem või vähem tuntud Virumaa poegasid, kelle koolitee polnud sugugi sile ning konarusteta. “Aga oleksin ma omal ajal nad koolist välja visanud? Võtaksid tänaseni kusagil põõsa all viina.”
Millal algas kooliloo uurimine?
Kooliuurimine algas 34 aastat tagasi. Liitumisest Pedagoogilise Metoodika Uurimise Keskusega. Ühel hetkel sai inimese uurimisest küll ja nii asus Ernst Allese ajaloo kallale. Tänaseks on ta jõudnud kirjutada terve hulga raamatuid ning praegu töös olev – kogu Virumaa kooliajalugu käsitlev – on enam-vähem poole peale edenenud.
Materjale on juba kodus nii palju, korraks vilksatanud mõttele neid kõiki Virumaa Teatajale näidata, lööb kooliuurija siiski käega. Palju on – ei jõua.
Milline on Eesti kooliharidus praegu?
“Vaat, kus see naabritüdruk nüüd juba otsaga on? Ameerikas ta oli. Nüüd on siis Norras õppimas. Ja seal küsiti, et kuidas te nii palju asju teate?” on Ernst Allese uhke kodumaise üldhariduse üle. “Praegune 35-50-aastaste põlvkond ei saa veel täpselt aru, kuidas neil vedas. Kool ja treeningud ja huviringid olid ju kõik tasuta. Kutseharidusele maksti pealegi. Nüüd on olud teised ja paraku ka õpilased.”
Ainult eesti keele tulevik teeb mõlemad pedagoogid ärevaks. Slängi on alati olnud, kuid praegu on eesti keeleruum inglise keelele juba ohtlikult avatud. Meedia on see, kellelt keel saab arengusuuna, koputavad intervjuu lõpuks kaks kogenud pedagoogi ajakirjanike südametunnistusele.
Indrek Silver Einberg, Virumaa Teataja