Alaver: Ðmigun võttis selle, mis talle kuulub
Eile 49. sünnipäevaks kingituseks Jaak Maelt hõbemedali saanud treener Mati Alaver kiitis Kristina Ðmiguni tubli sõidu eest.
«Ta näitas end tubli suusatajana ja võitis selle, mis talle kuulub,» sõnas Alaver.
Alaveri sõnul on Eesti näidanud, et kuulub jätkuvalt suusariikide hulka ja on «paha vastane» Skandinaavimaadele, kelle ajalehed oma esikülgedel eestlastest pidevalt juttu teevad.
Alaver lisas, et homme stardib meeste jälitussõidus kindlasti Jaak Mae ja välistada ei saa ka Andrus Veerpalu starti tulekut.
Küsimusele, kas ja milliseid medaleid Eesti suusatajad Val di Fiemmest veel võidavad vastas Alaver: «Programm ei ole veel lõppenud».
PM Online, 22.02.2003
online@postimees.ee
xxx
Suusamehed krutivad päikselõõsas talveks kiirust
Neljapäev 24.07.2003
Parem põlv sidemes ja ihu shokolaadipruun nagu mulatil, rassis Andrus Veerpalu eelmise nädala lõpus suusakeppide abil üles Tehvandi tõusust, et koguda jaksu hooaja põhieesmärgiks – jätta Otepää MK-etapi esikoht koju.
Samal ajal, kui Veerpalu higistas valutavate jalgade säästmiseks saepurukattega suusatrassil, ladusid ülejäänud Eesti suusakoondislased ligi kolm tundi talveks vundamenti Väikse Munamäe nõlvadel.
«See on kindlalt maailma rängimaid treeningringe,» väitis koondise peatreener Mati Alaver, kui oli lõpetanud pisi-Munamäel oma tunni ja 45 minuti pikkuse treeningukorra. Ise ennast proovile pannes soovis ta isiklike lihaste-liigeste-kontidega tunnetada, milliseks pingutuseks ta hoolealuseid utsitab.
«Ja see mõjub meeskonnale hästi, kui mehed näevad, et treeneril ei ripu kõht üle püksiääre,» lisas Alaver ning väänas särki, kust higi nagu kraanist lastuna välja voolas.
Kabjalöök vastastele
Eelmisel nädalal lõpetasid Eesti meeste suusakoondise liikmed kolmenädalase treeninglaagri. Selle finaaliks oli viietunnine, valdavalt paaristõugetega suusarollerisõit. Ülesandeks erialase jõuvastupidavuse arendamine.
Selleks et parandada ka kiiruslikku vastupidavust, hakkasid mehed alates neljandast treeningtunnist 10-12-sekundilisi spurte tegema.
Tulevaks hooajaks, mil suusatajaid ei oota ükski rahvusvaheline tiitlivõistlus, on Alaveri sõnul tähtsaim erialaste kiiruslike võimete tõstmine.
Maakeeli tähendab see, et ükskõik kui väsinud mehed võistluse lõppfaasiks ka pole, ometi suudavad nad finishiheitluses kiirust juurde panna. «Nagu Jaan Kirsipuu parimatel päevadel,» võrdles ta.
Tähelepanu kiiruslike võimete arendamisele on tingitud tõsiasjast, et ühisstardist sõite, kus sageli saab otsustavaks lõpuponnistuse teravus, tuleb võistluskalendrisse järjest juurde.
«Sa võid sõita 29,5 km tublilt ja saada 11. koha, aga see ei huvita Pulleritsu ega Postimeest,» põhjendas Alaver finishikiirenduse olulisust.
Ent koondise kaks liidrit, Veerpalu ja Jaak Mae, peavad arendama teineteisest mõneti erinevat spurdivõimet.
Kui Veerpalu peab suutma kruvida viimasel sajal meetril nii suurt kiirust, mis mõjub Alaveri sõnul vastastele nagu hobuse kabjalöök, siis Mae ülesanne on venitada lõpuspurt nõnda pikaks, et konkurendid oleks lõpusajaks sama hästi kui surnud.
Peatreeneri hinnangul on Veerpalu kiirem ja Mae vastupidavam, kui nad eales varem on olnud. Kumbki meestest ei tõtta seda hinnangut ümber lükkama.
Spartalik laager
Teine suurem muutus võrreldes varasemaga seisneb mäestikutreeningu lisamises. Kuna 2006. aasta Torino olümpia võistlusrajad kulgevad 1,5 km kõrgusel, tahab Alaver anda koondise noorliikmetele juba varakult mägedes võistlemise-harjutamise kogemust.
Augustis siirduvad mehed nädalaks ning kahel järgneval kuul kaheks nädalaks Austriasse 1100 m kõrgusele Ramsausse.
Sealt sõidavad nad igal hommikul kell pool seitse gondliga 2700 m kõrgusele Dachsteini liustikule treenima. Nii varase ärkamisega treeningrežiim nõuab spartalikku elukorraldust, lausub Alaver.
Peale teadlasejutu, milles Alaver kiidab hoolealuste ainevahetusenergia edukat muutmist edasiliikumise kiiruseks, laseb ta kõlada ka poeetilistel tiraadidel. Näiteks: «Võistkonna suurim eesmärk on tõusta kordumatu korvpalli ja võrratu võrkpalli kõrvale suurepäraseks suusatamiseks.»
Ja alati on ta valmis oma sententse lahti seletama. Suurepäraseks suusatamiseks saamine tähendab tema käsitluses meeste pidevat ja stabiilset edu rahvusvahelisel areenil, kusjuures asjatundlik publik mõõdab edu üksnes medalitega. Lühidalt: Eesti suusatiim läheb Torinosse medalite järele.
Ent erinevalt varasemast räägib Alaver üha ambitsioonikamalt ka teatesõidumedalist. Seni ei olnud tema sõnul põhjust teatemedalist unistada, sest Eesti on teatestarti läinud heal juhul sisuliselt kolme mehega.
Aga nüüd on tagala tugevnenud ning Erkki Jallai, Aivar Rehemaa, Priit Naruski, Anti Saarepuu ja Kaspar Koka seast loodab ta leida need kaks, keda saata koos Mae ja Veerpaluga teadet viima ja medalit tooma.
Noored mehed loodavad tänavu MK-etappidel arvestatavateks punktinõudlejateks tõusta. Rehemaa oleks rahul, kui suudaks talvel sõita MK-sarjas 30 parema hulka mõni kord rohkem kui mullu, mil ta küündis punktikohale kahel osavõistlusel.
«Rehemaa on omaealistest maailma parim,» lausus Alaver, «ja me teeme kõik, et tõusutrend jätkuks.» Samuti püüab Rehemaa saavutada häid tulemusi uisustiilis, mistõttu on suvel harjutanud rullidel mõlemat stiili võrdselt.
Vasaloppeti favoriit
Narusk, kelle hingel kripeldab väljajäämine mulluse talve teatesõidunelikust, on Alaveri sõnul näitamas treeningutes väga selget progressi. Peatreener loodab, et talvel vormistab ta nähtava progressi ka tulemusteks.
Kuna Narusk tegi eelmisel hooajal mitu korralikku suusasprinti, tiivustab see teda tuleval talvelgi end lühiradadel mees mehe vastu rohkem proovile panema. Eesmärk on pääseda sprindis mitu korda 16 parema sekka ning jõuda tavadistantsidel esimese 20 hulka. «Ja mida rohkem, seda parem,» lisas Narusk.
Jallai, kes tõukas mullu Pavo Raudsepa Eesti esisuusasprinteri troonilt, ihkab samuti 16 parema kilda jõuda. Kuid otsustamaks, kas heade sprinterieeldustega Jallail on tulevikus asja ka teistele distantsidele, on Alaveri sõnul vaja ühte, kui mitte kahte aastat.
«Aga ma arvan, et proovime teda kaks aastat ka tavadistantsidel,» lisas Alaver. «Kas ta on sama sitke nagu Mae ja Veerpalu, seda näitab aeg.»
Koondise veteranile Raul Ollele on Alaver pannud veelgi suuremad sihid. «Oleksin Olles sügavalt pettunud, kui ta ei võida Vasaloppetit,» ütles Alaver. «Kõik märgid ennustavad talle head aastat.»
Tagatipuks tõotab uus aeg tulla Eesti suusakoondisele erakordne selle poolest, et MK-tulle saab saata rohkem mehi kui eales varem – tervelt kuus.
Mati Alaver: Veerpalu peab viimasel sajal meetril andma vastastele kabjalöögi, Mae peab konkurendid surnuks kurnama
Andrus Veerpalu põlved ja hüppeliigesed annavad endast treeningu ajal ja selle järel niivõrd valusalt märku, et nõuavad jääkotiga jahutamist.
Koondise peatreener Mati Alaver lausus, et suusamehe jalgade seisund on kui noatera peal, ent vähemasti doktor Toomas Teini professionaalse kontrolli all. «Süste tehakse viimases hädas,» lisas Alaver.
Kõigest hoolimata kinnitas Veerpalu, et jõuab tublisti treenida. Valutavate jalgade tõttu on ta teinud vähem hüppeid kui varem, kuid suurendanud see-eest kiirendusharjutuste hulka. Ta on näiteks teinud rullidel eri tüüpi maastikul paaristõugetega 10-15-sekundilisi spurte.
Veerpalu tuleva hooaja plaanidesse kuulub hea sõit kodusel MK-etapil ning samuti teistel sarja klassikavõistlustel.
«Üldarvestuses ma nagunii head kohta ei saa, sest uisk on ikkagi nii palju nõrk,» arutles ta. «Kui hakkan uisku järele aitama, ei saa ehk klassikas enam häid tulemusi. Pigem teen seda maksimaalselt, mida oskan teha.»
Veerpalu plaanid küünivad 2006. aasta Torino olümpiani, kuid nende plaanide sisu ta ei ava. Ütles vaid: «Selle mõttega ma starti ei lähe, et niisama osaleda või teeks pulli pärast kaasa.»
Jaak Mae püüab juba esimestel MK-etappidel saada sisse head sõiduhoogu, et püüda karikasarja lõpuks võimalikult kõrget üldkohta.
Kui aga esimesed etapid kuigi hästi ei õnnestu, nagu mitmel varasemal talvel on juhtunud, lubas Mae valida MK-sarjast paar sobivat distantsi, kus pjedestaalikohta püüda.
Peatreener Mati Alaver rääkis Mae hooaja eesmärke vaagides, et «kindlasti kord elus tahab ta ka võiduni jõuda». Viimatise laagri lõppedes kinnitas Mae, et enesetunne pole teda kordagi alt vedanud ega sundinud ühtegi harjutuskorda kergemalt võtma. «Kõik olen jõudnud ära teha, plaane ei ole pidanud korrigeerima,» lisas ta.
Ka tervis on vastu pidanud. Tõsi, märkis Mae, siit-sealt mõni liiges ikka valutab või teinekord on mõni lihas väsinud, ent vähemasti haigused pole kallale kippunud.
Viimase treeninglaagri nädalakilometraaž küündis Mael 300 km kanti. Sinna sisse mahtus näiteks 90 km pikkune rollerisõit, mis kestis viis tundi. Keskmiselt kolm korda nädalas tegi ta angaaris jõutreeningut.
Ületuleva talve MMiks ja Torino taliolümpiaks on Mael sihid veel seadmata. «Üldjuhul elan lühema aja kaupa,» tunnistas ta.
Priit Pullerits
priit.pullerits@postimees.ee
xxx
Mati Alaver nautis noorte edu
Andrus Allika, 02.02.2004
Suusatamine Eesti meeste meistrivõistlused ei suutnud suusakoondise peatreenerit Mati Alaveri (pildil) üllatada.
“Kahjuks. Küll aga nautisin kahel päeval täiel rinnal Eesti edu Põhjamaade noorte meistrivõistlustel,” kinnitas Alaver.
Pühapäeval võitsid Eesti noormehed Vladislav Kostin, Timo Simonlatser ja Martten Kaldvee 3×5 km (1k+2v) teatesõidu. Kostin lõpetas avavahetuse liidrina, reedel sprindi võitnud Simonlatser andis sprindi pronksile Kaldveele teate üle kolmandana. Lõpusirgele tuli esimesena rootslane Magnus Engström, kuid kukkus 80 m enne finiðit. Kaldvee lõi lõpuga nii Norra teist (+0,9) kui ka esimest (+1,4) meeskonda.
“Kolm-neli aastat tagasi poleks ma uskunud, et Eesti poisid võidavad kolmest karikast kaks,” rääkis Alaver. “Kusjuures teatesõidu võitjad on erinevaist paigust: üks Ida-Virumaalt, teine Tabasalust ja kolmas Tallinnast. See näitab, et vähemalt nende klubide treenerid teevad tänapäevasel tasemel tööd.”
Neidude 3×3 km teatesõidus said Kaija Udras, Marit Rjabov ja Heleen Vene 8. koha. Võitis Rootsi I. Laupäeval klassikas läks kehvemini. Noormeeste 10 km sai parimana Kostin 14. ja neidude 5 km Udras 21. koha.
Suusahüpped võitis laupäeval Illimar Pärn (66,5 ja 68,5 m), kahevõistluses sai hüpete järel juhtinud Egert Malts 7. koha. Tugeva tuule tõttu jäi eile ära nii suusahüppajate kui kahevõistlejate meeskonnavõistlus ja paremusjärjestus määrati laupäevase individuaalvõistluse tulemuste põhjal. Nii Eesti suusahüppajad (Pärn, Alar Asüküll, Karl-August Tiirmaa ja Mats Piho) kui kahevõistlejad (Malts, Heiko Lind ja Alar Kukka) said kolmanda koha.
|
|
xxx
Tuleva MMi raske rada soosib Veerpalut ja teisi klassikaspetse
Veiko Visnapuu, reporter, Oberstdorf, 13.02.2004
 Oberstdorfi eel-MMi tänase meeste topeltjälitussõidu raske rada võimaldab klassikatehnika kuningail eesotsas Andrus Veerpaluga jälitajad varakult kandadelt raputada.
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver ennustas, et maailmakarikasarja arvestusse kuuluva 15 + 15 km tagaajamisvõistluse klassikaosal venib sportlaste rivi väga pikaks – Saksamaa mägikuurordis sõidetakse hooaja raskeimal rajal.
«Rajareljeef on meile meeldiv,» lausus juhendaja rahulolevalt. «Tänavu nähtud Ramsau ja Faluni topeltjälitussõiduga ei saa trassi võrreldagi. Sellegipoolest on Andrusel plaanis alustada luuravalt ning keskenduda jõuproovi algfaasis konkurentide piilumisele.»
MK-sarjas ligi kolm nädalat võistluspausi pidanud Veerpalu esmatutvus tuleva aasta maailmameistrivõistluste areeniga eilsel soojendustreeningul kujunes raskeks, nullkraadises ilmas rikkusid sõidurütmi suusapõhjadele kogunenud lumeklombid.
Veerpalu omapäi treenima
«Seisundist õiget pilti ei saanud ja mõnusat sõidutunnet ei leidnud,» ütles tänavu kahel MK-etapil triumfeerinud olümpiavõitja. «Kardan, et võin olla veidi väsinud – viimastel päevadel sain Otepääl harjutada vaid raske reljeefiga MK-rajal, kuna vihm viis Käärikult lume.»
Veerpalu loodab, et hooldemeeskond leiab hommikul suuski ette valmistades eilsest parema määrdevariandi. «Võistluseks ennustatakse samuti sula, mis tähendaks ka hooldetiimide vahelist pinevat mõõduvõttu,» selgitas Alaver.
Veerpalu kavatseb täna kasutada jaanuari lõpus Marcialonga maratonil hiilgavalt toiminud itaallase Giorgio di Centa taktikat – enamiku sõidust passida, et otsustavateks spurtideks värskust säästa.
«Andruse äraminekuüritused hooaja senistel ühisstardiga jõuproovidel pole õigustanud,» möönis Alaver. «Mees on rabanud hullumoodi tööd teha, kuid rong on alati järele jõudnud. Seekord proovime teisiti, jättes teravad sõidurütmi- ja tempomuutused teiste, näiteks norralaste või rootslaste ülesandeks.»
Võistlus toimub kahel erineval 3,75-kilomeetrisel ringil. «Eesti rahvale peaks raja raskusest aimu andma võrdlus Otepääga,» tähendas Alaver. «Kuulsa Tehvandi tõusuga viiekilomeetrise ringi kõrguste vahe summa tuleb meil 181, Oberstdorfis esimest viit kilomeetrit arvestades koguni 191 meetrit.»
Mae juhendajale küsimärk
Veerpalule on tänane etteaste soojendusetenduseks enne tuleval laupäeval Rootsis Umeås toimuvat 15 km eraldistardist klassikasõitu.
«Kiirustan kohe pärast võistlust mõne autosõidutunni kaugusele Austriasse Ramsausse,» märkis järgmise viieks päevaks üksinda keskmäestikulaagrisse siirduv Veerpalu. «Ramsau mitmekesine radadevalik ja head lumeolud lubavad enne järgmist võistlust meelepäraselt harjutada.»
Alaver meenutas Veerpalu kahte eelmist iseseisvat treeninglaagrit Itaalias Livignos kui imetlusväärt täistabamusi.
«Annan talle plaani kaasa,» lausus juhendaja. «Andrus on tõestanud, et oskab lähtuvalt enesetundest ettekirjutustesse hiilgavalt muudatusi teha. Mida aasta edasi, seda paremini ta end tundma õpib.»
Nädal tagasi Prantsusmaal La Clusaz’s 15 km vabastiilisõidus 36. kohaga piirdunud Jaak Mae suutlikkus on peatreenerile mõistatus.
«Jaak võttis 70-kilomeetrisel Marcialongal startides teadlikult riski,» tõdes Alaver. «Ka eelmisele etapile läks ta väsinuna. Praegu on küsimärk, kas seisund paraneb või mitte.»
|
xxx
Parima spordifoto tegi Eesti Päevalehe fotograaf
(15:05 02.03.2004)
|
TALLINN, 2. märts (EPLO) – Spordiajakirjanike liit valis eelmise aasta parimaks spordifotoks Eesti Päevalehe fotograafi Raigo Pajula pildi kaotusekibedust tundvast Mati Alaverist.
Pajula ülesvõte Alaverist on tehtud pärast seda, kui Val di Fiemme suusatamise maailmameistrivõistluste meeste 30km klassikasõidu finiðis triumfeerisid kolm norrakat, jättes eestlase Andrus Veerpalu esimesena medalita.
|
 |
Uudised
VE: Alaver, Mati – suusatreener
Alaver: Ðmigun võttis selle, mis talle kuulub
Eile 49. sünnipäevaks kingituseks Jaak Maelt hõbemedali saanud treener Mati Alaver kiitis Kristina Ðmiguni tubli sõidu eest.
«Ta näitas end tubli suusatajana ja võitis selle, mis talle kuulub,» sõnas Alaver.
Alaveri sõnul on Eesti näidanud, et kuulub jätkuvalt suusariikide hulka ja on «paha vastane» Skandinaavimaadele, kelle ajalehed oma esikülgedel eestlastest pidevalt juttu teevad.
Alaver lisas, et homme stardib meeste jälitussõidus kindlasti Jaak Mae ja välistada ei saa ka Andrus Veerpalu starti tulekut.
Küsimusele, kas ja milliseid medaleid Eesti suusatajad Val di Fiemmest veel võidavad vastas Alaver: «Programm ei ole veel lõppenud».
PM Online, 22.02.2003
online@postimees.ee
xxx
Suusamehed krutivad päikselõõsas talveks kiirust
Neljapäev 24.07.2003
Parem põlv sidemes ja ihu shokolaadipruun nagu mulatil, rassis Andrus Veerpalu eelmise nädala lõpus suusakeppide abil üles Tehvandi tõusust, et koguda jaksu hooaja põhieesmärgiks – jätta Otepää MK-etapi esikoht koju.
Samal ajal, kui Veerpalu higistas valutavate jalgade säästmiseks saepurukattega suusatrassil, ladusid ülejäänud Eesti suusakoondislased ligi kolm tundi talveks vundamenti Väikse Munamäe nõlvadel.
«See on kindlalt maailma rängimaid treeningringe,» väitis koondise peatreener Mati Alaver, kui oli lõpetanud pisi-Munamäel oma tunni ja 45 minuti pikkuse treeningukorra. Ise ennast proovile pannes soovis ta isiklike lihaste-liigeste-kontidega tunnetada, milliseks pingutuseks ta hoolealuseid utsitab.
«Ja see mõjub meeskonnale hästi, kui mehed näevad, et treeneril ei ripu kõht üle püksiääre,» lisas Alaver ning väänas särki, kust higi nagu kraanist lastuna välja voolas.
Kabjalöök vastastele
Eelmisel nädalal lõpetasid Eesti meeste suusakoondise liikmed kolmenädalase treeninglaagri. Selle finaaliks oli viietunnine, valdavalt paaristõugetega suusarollerisõit. Ülesandeks erialase jõuvastupidavuse arendamine.
Selleks et parandada ka kiiruslikku vastupidavust, hakkasid mehed alates neljandast treeningtunnist 10-12-sekundilisi spurte tegema.
Tulevaks hooajaks, mil suusatajaid ei oota ükski rahvusvaheline tiitlivõistlus, on Alaveri sõnul tähtsaim erialaste kiiruslike võimete tõstmine.
Maakeeli tähendab see, et ükskõik kui väsinud mehed võistluse lõppfaasiks ka pole, ometi suudavad nad finishiheitluses kiirust juurde panna. «Nagu Jaan Kirsipuu parimatel päevadel,» võrdles ta.
Tähelepanu kiiruslike võimete arendamisele on tingitud tõsiasjast, et ühisstardist sõite, kus sageli saab otsustavaks lõpuponnistuse teravus, tuleb võistluskalendrisse järjest juurde.
«Sa võid sõita 29,5 km tublilt ja saada 11. koha, aga see ei huvita Pulleritsu ega Postimeest,» põhjendas Alaver finishikiirenduse olulisust.
Ent koondise kaks liidrit, Veerpalu ja Jaak Mae, peavad arendama teineteisest mõneti erinevat spurdivõimet.
Kui Veerpalu peab suutma kruvida viimasel sajal meetril nii suurt kiirust, mis mõjub Alaveri sõnul vastastele nagu hobuse kabjalöök, siis Mae ülesanne on venitada lõpuspurt nõnda pikaks, et konkurendid oleks lõpusajaks sama hästi kui surnud.
Peatreeneri hinnangul on Veerpalu kiirem ja Mae vastupidavam, kui nad eales varem on olnud. Kumbki meestest ei tõtta seda hinnangut ümber lükkama.
Spartalik laager
Teine suurem muutus võrreldes varasemaga seisneb mäestikutreeningu lisamises. Kuna 2006. aasta Torino olümpia võistlusrajad kulgevad 1,5 km kõrgusel, tahab Alaver anda koondise noorliikmetele juba varakult mägedes võistlemise-harjutamise kogemust.
Augustis siirduvad mehed nädalaks ning kahel järgneval kuul kaheks nädalaks Austriasse 1100 m kõrgusele Ramsausse.
Sealt sõidavad nad igal hommikul kell pool seitse gondliga 2700 m kõrgusele Dachsteini liustikule treenima. Nii varase ärkamisega treeningrežiim nõuab spartalikku elukorraldust, lausub Alaver.
Peale teadlasejutu, milles Alaver kiidab hoolealuste ainevahetusenergia edukat muutmist edasiliikumise kiiruseks, laseb ta kõlada ka poeetilistel tiraadidel. Näiteks: «Võistkonna suurim eesmärk on tõusta kordumatu korvpalli ja võrratu võrkpalli kõrvale suurepäraseks suusatamiseks.»
Ja alati on ta valmis oma sententse lahti seletama. Suurepäraseks suusatamiseks saamine tähendab tema käsitluses meeste pidevat ja stabiilset edu rahvusvahelisel areenil, kusjuures asjatundlik publik mõõdab edu üksnes medalitega. Lühidalt: Eesti suusatiim läheb Torinosse medalite järele.
Ent erinevalt varasemast räägib Alaver üha ambitsioonikamalt ka teatesõidumedalist. Seni ei olnud tema sõnul põhjust teatemedalist unistada, sest Eesti on teatestarti läinud heal juhul sisuliselt kolme mehega.
Aga nüüd on tagala tugevnenud ning Erkki Jallai, Aivar Rehemaa, Priit Naruski, Anti Saarepuu ja Kaspar Koka seast loodab ta leida need kaks, keda saata koos Mae ja Veerpaluga teadet viima ja medalit tooma.
Noored mehed loodavad tänavu MK-etappidel arvestatavateks punktinõudlejateks tõusta. Rehemaa oleks rahul, kui suudaks talvel sõita MK-sarjas 30 parema hulka mõni kord rohkem kui mullu, mil ta küündis punktikohale kahel osavõistlusel.
«Rehemaa on omaealistest maailma parim,» lausus Alaver, «ja me teeme kõik, et tõusutrend jätkuks.» Samuti püüab Rehemaa saavutada häid tulemusi uisustiilis, mistõttu on suvel harjutanud rullidel mõlemat stiili võrdselt.
Vasaloppeti favoriit
Narusk, kelle hingel kripeldab väljajäämine mulluse talve teatesõidunelikust, on Alaveri sõnul näitamas treeningutes väga selget progressi. Peatreener loodab, et talvel vormistab ta nähtava progressi ka tulemusteks.
Kuna Narusk tegi eelmisel hooajal mitu korralikku suusasprinti, tiivustab see teda tuleval talvelgi end lühiradadel mees mehe vastu rohkem proovile panema. Eesmärk on pääseda sprindis mitu korda 16 parema sekka ning jõuda tavadistantsidel esimese 20 hulka. «Ja mida rohkem, seda parem,» lisas Narusk.
Jallai, kes tõukas mullu Pavo Raudsepa Eesti esisuusasprinteri troonilt, ihkab samuti 16 parema kilda jõuda. Kuid otsustamaks, kas heade sprinterieeldustega Jallail on tulevikus asja ka teistele distantsidele, on Alaveri sõnul vaja ühte, kui mitte kahte aastat.
«Aga ma arvan, et proovime teda kaks aastat ka tavadistantsidel,» lisas Alaver. «Kas ta on sama sitke nagu Mae ja Veerpalu, seda näitab aeg.»
Koondise veteranile Raul Ollele on Alaver pannud veelgi suuremad sihid. «Oleksin Olles sügavalt pettunud, kui ta ei võida Vasaloppetit,» ütles Alaver. «Kõik märgid ennustavad talle head aastat.»
Tagatipuks tõotab uus aeg tulla Eesti suusakoondisele erakordne selle poolest, et MK-tulle saab saata rohkem mehi kui eales varem – tervelt kuus.
Priit Pullerits
priit.pullerits@postimees.ee
xxx
Mati Alaver nautis noorte edu
Andrus Allika, 02.02.2004
Suusatamine Eesti meeste meistrivõistlused ei suutnud suusakoondise peatreenerit Mati Alaveri (pildil) üllatada.
“Kahjuks. Küll aga nautisin kahel päeval täiel rinnal Eesti edu Põhjamaade noorte meistrivõistlustel,” kinnitas Alaver.
Pühapäeval võitsid Eesti noormehed Vladislav Kostin, Timo Simonlatser ja Martten Kaldvee 3×5 km (1k+2v) teatesõidu. Kostin lõpetas avavahetuse liidrina, reedel sprindi võitnud Simonlatser andis sprindi pronksile Kaldveele teate üle kolmandana. Lõpusirgele tuli esimesena rootslane Magnus Engström, kuid kukkus 80 m enne finiðit. Kaldvee lõi lõpuga nii Norra teist (+0,9) kui ka esimest (+1,4) meeskonda.
“Kolm-neli aastat tagasi poleks ma uskunud, et Eesti poisid võidavad kolmest karikast kaks,” rääkis Alaver. “Kusjuures teatesõidu võitjad on erinevaist paigust: üks Ida-Virumaalt, teine Tabasalust ja kolmas Tallinnast. See näitab, et vähemalt nende klubide treenerid teevad tänapäevasel tasemel tööd.”
Neidude 3×3 km teatesõidus said Kaija Udras, Marit Rjabov ja Heleen Vene 8. koha. Võitis Rootsi I. Laupäeval klassikas läks kehvemini. Noormeeste 10 km sai parimana Kostin 14. ja neidude 5 km Udras 21. koha.
Suusahüpped võitis laupäeval Illimar Pärn (66,5 ja 68,5 m), kahevõistluses sai hüpete järel juhtinud Egert Malts 7. koha. Tugeva tuule tõttu jäi eile ära nii suusahüppajate kui kahevõistlejate meeskonnavõistlus ja paremusjärjestus määrati laupäevase individuaalvõistluse tulemuste põhjal. Nii Eesti suusahüppajad (Pärn, Alar Asüküll, Karl-August Tiirmaa ja Mats Piho) kui kahevõistlejad (Malts, Heiko Lind ja Alar Kukka) said kolmanda koha.
xxx
Tuleva MMi raske rada soosib Veerpalut ja teisi klassikaspetse
Veiko Visnapuu, reporter, Oberstdorf, 13.02.2004
Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver ennustas, et maailmakarikasarja arvestusse kuuluva 15 + 15 km tagaajamisvõistluse klassikaosal venib sportlaste rivi väga pikaks – Saksamaa mägikuurordis sõidetakse hooaja raskeimal rajal.
«Rajareljeef on meile meeldiv,» lausus juhendaja rahulolevalt. «Tänavu nähtud Ramsau ja Faluni topeltjälitussõiduga ei saa trassi võrreldagi. Sellegipoolest on Andrusel plaanis alustada luuravalt ning keskenduda jõuproovi algfaasis konkurentide piilumisele.»
MK-sarjas ligi kolm nädalat võistluspausi pidanud Veerpalu esmatutvus tuleva aasta maailmameistrivõistluste areeniga eilsel soojendustreeningul kujunes raskeks, nullkraadises ilmas rikkusid sõidurütmi suusapõhjadele kogunenud lumeklombid.
Veerpalu omapäi treenima
«Seisundist õiget pilti ei saanud ja mõnusat sõidutunnet ei leidnud,» ütles tänavu kahel MK-etapil triumfeerinud olümpiavõitja. «Kardan, et võin olla veidi väsinud – viimastel päevadel sain Otepääl harjutada vaid raske reljeefiga MK-rajal, kuna vihm viis Käärikult lume.»
Veerpalu loodab, et hooldemeeskond leiab hommikul suuski ette valmistades eilsest parema määrdevariandi. «Võistluseks ennustatakse samuti sula, mis tähendaks ka hooldetiimide vahelist pinevat mõõduvõttu,» selgitas Alaver.
Veerpalu kavatseb täna kasutada jaanuari lõpus Marcialonga maratonil hiilgavalt toiminud itaallase Giorgio di Centa taktikat – enamiku sõidust passida, et otsustavateks spurtideks värskust säästa.
«Andruse äraminekuüritused hooaja senistel ühisstardiga jõuproovidel pole õigustanud,» möönis Alaver. «Mees on rabanud hullumoodi tööd teha, kuid rong on alati järele jõudnud. Seekord proovime teisiti, jättes teravad sõidurütmi- ja tempomuutused teiste, näiteks norralaste või rootslaste ülesandeks.»
Võistlus toimub kahel erineval 3,75-kilomeetrisel ringil. «Eesti rahvale peaks raja raskusest aimu andma võrdlus Otepääga,» tähendas Alaver. «Kuulsa Tehvandi tõusuga viiekilomeetrise ringi kõrguste vahe summa tuleb meil 181, Oberstdorfis esimest viit kilomeetrit arvestades koguni 191 meetrit.»
Mae juhendajale küsimärk
Veerpalule on tänane etteaste soojendusetenduseks enne tuleval laupäeval Rootsis Umeås toimuvat 15 km eraldistardist klassikasõitu.
«Kiirustan kohe pärast võistlust mõne autosõidutunni kaugusele Austriasse Ramsausse,» märkis järgmise viieks päevaks üksinda keskmäestikulaagrisse siirduv Veerpalu. «Ramsau mitmekesine radadevalik ja head lumeolud lubavad enne järgmist võistlust meelepäraselt harjutada.»
Alaver meenutas Veerpalu kahte eelmist iseseisvat treeninglaagrit Itaalias Livignos kui imetlusväärt täistabamusi.
«Annan talle plaani kaasa,» lausus juhendaja. «Andrus on tõestanud, et oskab lähtuvalt enesetundest ettekirjutustesse hiilgavalt muudatusi teha. Mida aasta edasi, seda paremini ta end tundma õpib.»
Nädal tagasi Prantsusmaal La Clusaz’s 15 km vabastiilisõidus 36. kohaga piirdunud Jaak Mae suutlikkus on peatreenerile mõistatus.
«Jaak võttis 70-kilomeetrisel Marcialongal startides teadlikult riski,» tõdes Alaver. «Ka eelmisele etapile läks ta väsinuna. Praegu on küsimärk, kas seisund paraneb või mitte.»
xxx
Parima spordifoto tegi Eesti Päevalehe fotograaf
(15:05 02.03.2004)
TALLINN, 2. märts (EPLO) – Spordiajakirjanike liit valis eelmise aasta parimaks spordifotoks Eesti Päevalehe fotograafi Raigo Pajula pildi kaotusekibedust tundvast Mati Alaverist.
Pajula ülesvõte Alaverist on tehtud pärast seda, kui Val di Fiemme suusatamise maailmameistrivõistluste meeste 30km klassikasõidu finiðis triumfeerisid kolm norrakat, jättes eestlase Andrus Veerpalu esimesena medalita.