|
Riigikogu töö efektiivsus sõltub eelkõige riigikogulastest endist. Kas 10 ettepanekut just kõik esmavajalikus pingereas on, on iseasi. Küll see sõltub ikkagi otsustajatest.
Kaldun arvama, et esmalt peaks klaarima / kõrvaldama avalikkuse halvakspanu saanud “paised” ja seejärel paika panema riigi (sh seadusandja – Riigikogu) arengusihid. Teisisõnu – Riigikogu peab ise langetama otsused, millel on avalikkuse toetus ja riigi arengu perspektiiv.
10-st ettepanekust pakkusid mulle huvi vaid mõned – leidsin neile sobiva koha (ka redaktsiooni) oma ettepanekute pingereas.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
1. (3.) Valitsusel kutsuda tagasi riigi äriühingute nõukogudesse kuuluvad Riigikogu liikmed.
Riigi äriühingute nõukogude liikmed tuleb valida avalikul konkursil. Kandidaat peaks ette tedma, et riigi äriühingute nõukogude liikmed ei või kuuluda mõnda teise äriühingusse, muusse riigiteenistusse või kandideerida/olla valitud KOV-sse või Riigikogusse.
2. (-) Riigikogu liikmed ei või selle Riigikogu koosseisu volituste ajal kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse.
Riigi seadusandliku organi – Riigikogu liige ei või olla samal ajal alama taseme seadusandliku organi – kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
3. (-) Riigikogu valimise seaduse muutmine.– Erakondlike valimisnimekirjade pikkus ei või olla suurem kui jaotatavate mandaatide arv. (Samas olen arvamisel, et 71-liikmeline Riigikogu on optimaalsem ja professionaalsem; muudatus vajab põhiseaduse muutmist);
– Valimisseadusest jäetakse välja d´Hondti jadade modifikatsioon valimistulemuste selgitamisel/mandaatide jaotamisel – mandaadid jaotatakse kandidaadi poolt antud häälte järgi koostatud pingerea alusel. Riigikogu asendusliikmed määratakse eelnimetatud pingerea jätkust (erakonda arvestamata). Loodan, et siinkohal esitatud muudatus soodustab ministrite-spetsialistide esilekerkimist.
4. (-) Riigikogu liikmete palk
Riigikogu kinnitab järgmise Riigikogu koosseisu (liht)liikme palga tema volituste ajaks hiljemalt Riigikogu valimiste väljakuulutamisel. Riigikogu liikmel on õigus saada kuluhüvitisi vaid välislähetuse aja eest.
5. (1.) Järelevalve valitsuse tegevuse üle
peaks usaldama Riigikogu (kodukorra muudatuse alusel) loodavale opositsiooni juhtida olevale audiitorkomisjonile. Audiitorkomisjoni töö aluseks on komisjoni poolt tellitud Riigikontrolli ja Õiguskantsleri aruanded, ettepanekud ning nende realiseerimine.
6. (2.) Valitsusliikmete avalik küsitlemineon olnud ja jääb ka edaspidi pigem riigikogulaste odava populismi tasemele. Järelpärimistele vastamine peab jääma. Järelpärimise esitajal võiks olla vastuse saamise järel vaid avaliku kommentaari õigus.
Arvan, et kirjaliku järelpärimistele vastamise korral võiks/peaks avalikkuse huvi korral antud küsimuses korraldama pressikonverentsi.
Valitsuse infotunnid on omal kohal.
7. (10.) Avalikkuse kaasamineKodanikuühiskonnal olgu suurem võimalus kaasa rääkida. Nii on õige, et iga olulisema eelnõu esimese lugemise ettevalmistamisel antakse võimalus avalikkusel (kõigil huvitatud isikutel) nt TOM- vahendusel esitada ettepanekuid ja arvamusi.
…
Märkus: erisus “Postimehes” avaldatuga on kursiivis.
|
Uudised
Vastus “Postimehe” väljakutsele
…
Avo Blankin
Riigikogu töö efektiivsus sõltub eelkõige riigikogulastest endist. Kas 10 ettepanekut just kõik esmavajalikus pingereas on, on iseasi. Küll see sõltub ikkagi otsustajatest.
Kaldun arvama, et esmalt peaks klaarima / kõrvaldama avalikkuse halvakspanu saanud “paised” ja seejärel paika panema riigi (sh seadusandja – Riigikogu) arengusihid. Teisisõnu – Riigikogu peab ise langetama otsused, millel on avalikkuse toetus ja riigi arengu perspektiiv.
10-st ettepanekust pakkusid mulle huvi vaid mõned – leidsin neile sobiva koha (ka redaktsiooni) oma ettepanekute pingereas.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — –
1. (3.) Valitsusel kutsuda tagasi riigi äriühingute nõukogudesse kuuluvad Riigikogu liikmed.
Riigi äriühingute nõukogude liikmed tuleb valida avalikul konkursil. Kandidaat peaks ette tedma, et riigi äriühingute nõukogude liikmed ei või kuuluda mõnda teise äriühingusse, muusse riigiteenistusse või kandideerida/olla valitud KOV-sse või Riigikogusse.
2. (-) Riigikogu liikmed ei või selle Riigikogu koosseisu volituste ajal kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse.
Riigi seadusandliku organi – Riigikogu liige ei või olla samal ajal alama taseme seadusandliku organi – kohaliku omavalitsuse volikogu liige.
3. (-) Riigikogu valimise seaduse muutmine.– Erakondlike valimisnimekirjade pikkus ei või olla suurem kui jaotatavate mandaatide arv. (Samas olen arvamisel, et 71-liikmeline Riigikogu on optimaalsem ja professionaalsem; muudatus vajab põhiseaduse muutmist);
– Valimisseadusest jäetakse välja d´Hondti jadade modifikatsioon valimistulemuste selgitamisel/mandaatide jaotamisel – mandaadid jaotatakse kandidaadi poolt antud häälte järgi koostatud pingerea alusel. Riigikogu asendusliikmed määratakse eelnimetatud pingerea jätkust (erakonda arvestamata). Loodan, et siinkohal esitatud muudatus soodustab ministrite-spetsialistide esilekerkimist.
4. (-) Riigikogu liikmete palk
Riigikogu kinnitab järgmise Riigikogu koosseisu (liht)liikme palga tema volituste ajaks hiljemalt Riigikogu valimiste väljakuulutamisel. Riigikogu liikmel on õigus saada kuluhüvitisi vaid välislähetuse aja eest.
5. (1.) Järelevalve valitsuse tegevuse üle
peaks usaldama Riigikogu (kodukorra muudatuse alusel) loodavale opositsiooni juhtida olevale audiitorkomisjonile. Audiitorkomisjoni töö aluseks on komisjoni poolt tellitud Riigikontrolli ja Õiguskantsleri aruanded, ettepanekud ning nende realiseerimine.
6. (2.) Valitsusliikmete avalik küsitlemineon olnud ja jääb ka edaspidi pigem riigikogulaste odava populismi tasemele. Järelpärimistele vastamine peab jääma. Järelpärimise esitajal võiks olla vastuse saamise järel vaid avaliku kommentaari õigus.
Arvan, et kirjaliku järelpärimistele vastamise korral võiks/peaks avalikkuse huvi korral antud küsimuses korraldama pressikonverentsi.
Valitsuse infotunnid on omal kohal.
7. (10.) Avalikkuse kaasamineKodanikuühiskonnal olgu suurem võimalus kaasa rääkida. Nii on õige, et iga olulisema eelnõu esimese lugemise ettevalmistamisel antakse võimalus avalikkusel (kõigil huvitatud isikutel) nt TOM- vahendusel esitada ettepanekuid ja arvamusi.
…
Märkus: erisus “Postimehes” avaldatuga on kursiivis.