Võlumäe küla mees püstitas valitsuse tobeduse krooni
Ajal, mil eliit sõlmib rahva nimel kahtlase väärtusega lepinguid, loodab Ülo Sinisalu siiski, et kunagi saab Eesti rahariigist eesti rahvariik, sest vabariiki kui niisugust ei saa tema meelest kunagi olema. Foto: Tairo Lutter |
Võlumäe mees Ülo Sinisalu on pannud püsti tobeduse monumendi vabariigi valitsusele. Ümbrusesse on plaanis rajada ka park, kus möödasõitjad võiksid jalga puhata ning monumendi sõnumi üle mõtiskleda.
Monument on pühendatud ajavahemikule 1991-2002, sest autor ei ole kindel, kuidas läheb elu Res Publica valitsemise all. Hiiglasuurel ühekroonist meenutaval kujundil on ühel pool sõnad “Eesti rahariik” ja “tobedus” ning teisel poolel viikingisarvedega mütsi all sõnad “võim” ja “vaim”, lisaks rist homo sapiensile.
Eesti rahariik
Nähtut tuleb autor Ülo Sinisalu meelest igaühel mõista just nii, nagu keegi soovib.
“Üks tuleb ja naerab, et on jah, üks rahariik. Teine tuleb ja mõtleb, et miks ta on rahariik ja kas tõepoolest eestlasest tavainimene on juba ristile tõmmatud, avastab “a” tähe võimu “õ” vaimu võimu haardes. Kes sügavamalt soovib mõelda, siis mõtleb, kuidas seda maailma näeb,” rääkis Ülo Sinisalu, kes lootis, et seaduste paika saamiseks piisab viiest-kuuest aastast.
Selle asemel hakkasid aga järjest suuremat rolli mängima raha ja tutvus. “Kas näeme seda korruptsiooni või mitte, aga ta on olemas. Kuritegevus kasvab, politsei ja õiguslikud organid ei suuda seda ohjeldada. Kõik on ostetav ja müüdav,” nentis Sinisalu.
Monumendi idee oli autori sõnul justkui juhuslik ajusähvatus. “Kui sa elad siin Eesti Vabariigis ja suhtled väga erinevatel tasanditel inimestega, siis puutud paratamatult kokku nõmeduse ja ükskõiksusega. Inimesed võõranduvad ka üksteisest, mitte ei toimu ainult rahva ja riigi võõrandumine. See paneb muidugi mõtisklema,” selgitas Võlumäe mees.
Elupuust on jäänud känd
Esialgne variant oli natuke keerukam kui see, mis maantee ääres künka otsas praegu näha on.
Nimelt oli plaanitud kroon panna kännu kujutisele, sest Eesti Vabariigi algne rikkus ja krooni tagatis oli mets.
“Vana eestlane olnud metsa ja puuga tihedalt seotud, nüüd oleme jõudnud selleni, et metsa julmalt ja ebamõistlikult maha võtame, tahame ruttu rikkaks saada. Endisest elu sümbolist – ilmapuust, elupuust – on jäänud järele känd,” tõdes Ülo Sinisalu.
Aluse ühele küljele on vaja kinnitada veel kiviplaat Eesti vapi kolme leopardiga, kellest üks teises suunas vaatab ja tagumisele küljele tuleb tahvel kirjaga “Tobeduse monument – troon ja kroon vabariigi valitsusele”.
–>Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Valitsuse tobeduse kroon
Võlumäe küla mees püstitas valitsuse tobeduse krooni
Ajal, mil eliit sõlmib rahva nimel kahtlase väärtusega lepinguid, loodab Ülo Sinisalu siiski, et kunagi saab Eesti rahariigist eesti rahvariik, sest vabariiki kui niisugust ei saa tema meelest kunagi olema. Foto: Tairo Lutter
Võlumäe mees Ülo Sinisalu on pannud püsti tobeduse monumendi vabariigi valitsusele. Ümbrusesse on plaanis rajada ka park, kus möödasõitjad võiksid jalga puhata ning monumendi sõnumi üle mõtiskleda.
Monument on pühendatud ajavahemikule 1991-2002, sest autor ei ole kindel, kuidas läheb elu Res Publica valitsemise all. Hiiglasuurel ühekroonist meenutaval kujundil on ühel pool sõnad “Eesti rahariik” ja “tobedus” ning teisel poolel viikingisarvedega mütsi all sõnad “võim” ja “vaim”, lisaks rist homo sapiensile.
Eesti rahariik
Nähtut tuleb autor Ülo Sinisalu meelest igaühel mõista just nii, nagu keegi soovib.
“Üks tuleb ja naerab, et on jah, üks rahariik. Teine tuleb ja mõtleb, et miks ta on rahariik ja kas tõepoolest eestlasest tavainimene on juba ristile tõmmatud, avastab “a” tähe võimu “õ” vaimu võimu haardes. Kes sügavamalt soovib mõelda, siis mõtleb, kuidas seda maailma näeb,” rääkis Ülo Sinisalu, kes lootis, et seaduste paika saamiseks piisab viiest-kuuest aastast.
Selle asemel hakkasid aga järjest suuremat rolli mängima raha ja tutvus. “Kas näeme seda korruptsiooni või mitte, aga ta on olemas. Kuritegevus kasvab, politsei ja õiguslikud organid ei suuda seda ohjeldada. Kõik on ostetav ja müüdav,” nentis Sinisalu.
Monumendi idee oli autori sõnul justkui juhuslik ajusähvatus. “Kui sa elad siin Eesti Vabariigis ja suhtled väga erinevatel tasanditel inimestega, siis puutud paratamatult kokku nõmeduse ja ükskõiksusega. Inimesed võõranduvad ka üksteisest, mitte ei toimu ainult rahva ja riigi võõrandumine. See paneb muidugi mõtisklema,” selgitas Võlumäe mees.
Elupuust on jäänud känd
Esialgne variant oli natuke keerukam kui see, mis maantee ääres künka otsas praegu näha on.
Nimelt oli plaanitud kroon panna kännu kujutisele, sest Eesti Vabariigi algne rikkus ja krooni tagatis oli mets.
“Vana eestlane olnud metsa ja puuga tihedalt seotud, nüüd oleme jõudnud selleni, et metsa julmalt ja ebamõistlikult maha võtame, tahame ruttu rikkaks saada. Endisest elu sümbolist – ilmapuust, elupuust – on jäänud järele känd,” tõdes Ülo Sinisalu.
Aluse ühele küljele on vaja kinnitada veel kiviplaat Eesti vapi kolme leopardiga, kellest üks teises suunas vaatab ja tagumisele küljele tuleb tahvel kirjaga “Tobeduse monument – troon ja kroon vabariigi valitsusele”.
–>Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee