Praegu toibub kolmeaastane Kristi sisekõrvaoperatsioonist veel kliinikus, kuid ta ema loodab, et juba nädalavahetusel on nad kodus.
«Operatsioon kestis paar tundi. Seejärel tehti telemeetria, vaadati, kas närv reageerib. Kõik oli korras, operatsioon õnnestus. Täna (eile – toim.) lõuna paiku oli Kristi täpselt samasugune tüdruk nagu enne. Operatsioonijärgne väsimus ja uni on läinud, laps on ergas ja rõõmus,» on ema Anne õnnelik.
Ta on tänulik kõigile, kes raha annetasid. Seetõttu pääses operatsioonile veel üks laps, kes loodetavasti hakkab samuti kuulma. Esimeste sõnade ütlemiseni läheb aga veel aega.
Kristi vanemad on selleks valmis. «Kuu aega tuleb oodata. Selle ajaga kasvab implantaat pähe kinni ja tuleme Tartusse tagasi. Seejärel häälestatakse välistehnikute abiga kõneprotsessor ja Kristi hakkab kuulma,» räägib ema.
Pole sündinud kurdiks
Kristi sündis enneaegselt ja tema kuulmine polnud veel välja arenenud. Vanemad märkasid lapse osalist kurtust, kui tüdruk oli aastane.
Algul sai tüdrukuke kuulde-aparaadi, kuid sellest jäi väheseks. Ainsa mõjusa vahendina tuli kõne alla 240 000 krooni maksev sisekõrva implantaat, mis tuli paigutada enne lapse nelja-aastaseks saamist.
Vanematel oli vajalikuks operatsiooniks vaid pool rahast. Seetõttu korraldaski Jaagup Kreem heategevuskampaania. Operatsiooniks annetas raha üle 1000 inimese. Kuna Kristi operatsiooni jaoks andis lõpuks raha ka haigekassa, siis sai kogutud kroonide abiga operatsioonile veel üks laps.
Järjekorras on 15 inimest
Kristi raviarsti Katrin Kruustüki sõnul läks operatsioon hästi ka kolmeaastasel Kermol, kaheaastasel Kristinal ja nelja-aastasel Meriliil. Kõik lapsi opereeris doktor Skrivan Tðehhist.
«Operatsioonijärgsed uuringud on näidanud, et implantaadi paigaldus õnnestus kõigil lastel,» kinnitab Katrin Kruustükk.
«Rääkima hakkamine sõltub lapse vanusest ja treenitusest. Esimese implantaadi saanud lapse põhjal võin öelda, et nädala möödudes hakkab laps reageerima häälele ja kõnele. Kahe kuu möödudes tuleb lapsel ka esimene sõna, aasta pärast moodustab laps kahe-kolmesõnalisi lauseid. Kahe aasta pärast hakkab ta pikemalt kõnelema. Üldistest kogemustest on teada, et implantaadi saanud lapsed hakkavad sama hästi jutlema nagu teised kolme kuni viie aasta pärast,» räägib Kruustükk.
Praegu on kõrvakliinik ette valmistamas kaheksat implantaadioperatsiooni. Nende seas on väikelapsi, aga ka hiliskurdistunud noori inimesi. Järjekorras ootab veel 15 kurti inimest.
Kruustüki sõnul on haigekassa lubanud implantaadi võtta oma hinnakirja, kuid mingit otsust senimaani pole. «Poliitiliselt on küll maha hõigatud, et implantaat võetakse hinnakirja, kuid tegelikult pole seda tehtud. Hoiame pöialt, et nii läheks ja saame kõiki kurte aidata,» loodab Kruustükk.
Krista Taim, SL Õhtuleht
Loe Jaagup Kreemi algatusest lisa
Väike Kristi kuuleb peagi ema häält
ISA SÜLES PEIDUS: Kolmeaastasele Kristile paigaldati kõrva implantaat. Nüüd hakkab tüdrukuke varsti kuulma helisid ning õpib ka rääkima.
Rokitäht Jaagup Kreem algatas raha kogumise kurdi tüdruku kõrvaoperatsiooni eest tasumiseks. Kokku saadi üle 350 000 krooni. Esmaspäeval paigaldati Tartu kõrvakliinikus Kristi Artovi ja veel kolme väikelapse sisekõrva implantaat, mis aitab neil kuulda ja rääkima õppida.
«Operatsioon kestis paar tundi. Seejärel tehti telemeetria, vaadati, kas närv reageerib. Kõik oli korras, operatsioon õnnestus. Täna (eile – toim.) lõuna paiku oli Kristi täpselt samasugune tüdruk nagu enne. Operatsioonijärgne väsimus ja uni on läinud, laps on ergas ja rõõmus,» on ema Anne õnnelik.
Ta on tänulik kõigile, kes raha annetasid. Seetõttu pääses operatsioonile veel üks laps, kes loodetavasti hakkab samuti kuulma. Esimeste sõnade ütlemiseni läheb aga veel aega.
Kristi vanemad on selleks valmis. «Kuu aega tuleb oodata. Selle ajaga kasvab implantaat pähe kinni ja tuleme Tartusse tagasi. Seejärel häälestatakse välistehnikute abiga kõneprotsessor ja Kristi hakkab kuulma,» räägib ema.
Pole sündinud kurdiks
Kristi sündis enneaegselt ja tema kuulmine polnud veel välja arenenud. Vanemad märkasid lapse osalist kurtust, kui tüdruk oli aastane.
Algul sai tüdrukuke kuulde-aparaadi, kuid sellest jäi väheseks. Ainsa mõjusa vahendina tuli kõne alla 240 000 krooni maksev sisekõrva implantaat, mis tuli paigutada enne lapse nelja-aastaseks saamist.
Vanematel oli vajalikuks operatsiooniks vaid pool rahast. Seetõttu korraldaski Jaagup Kreem heategevuskampaania. Operatsiooniks annetas raha üle 1000 inimese. Kuna Kristi operatsiooni jaoks andis lõpuks raha ka haigekassa, siis sai kogutud kroonide abiga operatsioonile veel üks laps.
Järjekorras on 15 inimest
Kristi raviarsti Katrin Kruustüki sõnul läks operatsioon hästi ka kolmeaastasel Kermol, kaheaastasel Kristinal ja nelja-aastasel Meriliil. Kõik lapsi opereeris doktor Skrivan Tðehhist.
«Operatsioonijärgsed uuringud on näidanud, et implantaadi paigaldus õnnestus kõigil lastel,» kinnitab Katrin Kruustükk.
«Rääkima hakkamine sõltub lapse vanusest ja treenitusest. Esimese implantaadi saanud lapse põhjal võin öelda, et nädala möödudes hakkab laps reageerima häälele ja kõnele. Kahe kuu möödudes tuleb lapsel ka esimene sõna, aasta pärast moodustab laps kahe-kolmesõnalisi lauseid. Kahe aasta pärast hakkab ta pikemalt kõnelema. Üldistest kogemustest on teada, et implantaadi saanud lapsed hakkavad sama hästi jutlema nagu teised kolme kuni viie aasta pärast,» räägib Kruustükk.
Praegu on kõrvakliinik ette valmistamas kaheksat implantaadioperatsiooni. Nende seas on väikelapsi, aga ka hiliskurdistunud noori inimesi. Järjekorras ootab veel 15 kurti inimest.
Kruustüki sõnul on haigekassa lubanud implantaadi võtta oma hinnakirja, kuid mingit otsust senimaani pole. «Poliitiliselt on küll maha hõigatud, et implantaat võetakse hinnakirja, kuid tegelikult pole seda tehtud. Hoiame pöialt, et nii läheks ja saame kõiki kurte aidata,» loodab Kruustükk.
Krista Taim, SL Õhtuleht
Loe Jaagup Kreemi algatusest lisa