President Arnold Rüütel kutsus täna Kadriorus kokku nõupidamise, arutamaks narkomaania ja HIV-viiruse leviku tõkestamise võimalusi.
Nõupidamisel osalesid sotsiaalminister Siiri Oviir, siseminister Ain Seppik, justiitsminister Märt Rask, rahandusminister Harri Õunapuu, haridusministeeriumi, kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja rahvastikuministri esindajad, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius, samuti kohalike omavalitsuste ning kodanikeühenduste esindajad.
Nagu riigipea märkis, on narkomaania ja HIV-viiruse kiire levik Eestis kujunenud nii tõsiseks probleemiks, et selle lahendamiseks ei piisa üksnes ühe ministeeriumi või üksikute entusiastide pingutustest, vaid vaja on koostööd paljude riigiasutuste ja kodanikuühenduste vahel.
Mitmed nõupidamisel osalenud rõhutasid, et Eestis on vaja teadvustada katastroofioht seoses narkomaanide ja HIV-positiivsete arvu plahvatusliku suurenemisega ning rakendada kiiresti vastuabinõusid. Senised meetmed ja eraldatud rahalised vahendid on olnud ebapiisavad. Ennetustööd tõhustamata võib karta progresseeruvat levikut, mille puhul riik pole võimeline tagama haigete ravi. 43 aidsihaige ravi nõuab praegu 5 miljonit krooni, kuid ametlikult on registreeritud juba üle 2000 HI-viiruse kandja.
Arutelul peeti vajalikuks kujundada ühiskonnas arusaama, et narkomaania on haigus, mille küüsi sattunud inimesse ei saa suhtuda kui kurjategijasse. “Neid inimesi ei tohi marginaliseerida,” rõhutas sotsioloogiaprofessor Mikk Titma. Justiitsminister Märt Rask juhtis tähelepanu asjaolule, et samas, kui karistusseadustik käsitleb narkomaane kurjategijatena, on narkokaubitsejate karistusmäärad madalad. Ministri hinnangul tuleks tõsta “surmaga kauplevate” narkodiilerite karistusmäärasid ning mitte käsitleda narkomaane kui kurjategijaid. Samuti võib negatiivne ja tõrjuv suhtumine HIV-positiivsetesse ja aidsi põdevatesse inimestesse põhjustada nende asotsialiseerumist.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja juhtis tähelepanu, et vahendid narkomaania ja aidsi ennetamiseks on äärmiselt killustatud ning osa neist vahendeist läheb ka selliste organisatsioonide käsutusse, kelle eesmärgiks on üksnes raha teenida. Seetõttu oleks otstarbekas koondada nii eelarvest kui toetustena saadavad summad ja suunata neid ühtse programmi alusel.
Nõupidamise tulemusel jõuti järeldusele, et puudu pole niivõrd rahast, kui omavahelise tegevuse koordineeritusest. Seetõttu toetati ka ideed luua sotsiaalministeeriumi juurde nõukogu, ühendamaks asjaomaste institutsioonide jõupingutused. Sellisesse koostöönõukogusse peaksid kuuluma ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute esindajad ning Riigikogu liikmed.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Vabariigi President peab narkomaania ja HIV-viiruse levikut ülitõsiseks probleemiks
President Arnold Rüütel kutsus täna Kadriorus kokku nõupidamise, arutamaks narkomaania ja HIV-viiruse leviku tõkestamise võimalusi.
Nõupidamisel osalesid sotsiaalminister Siiri Oviir, siseminister Ain Seppik, justiitsminister Märt Rask, rahandusminister Harri Õunapuu, haridusministeeriumi, kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja rahvastikuministri esindajad, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius, samuti kohalike omavalitsuste ning kodanikeühenduste esindajad.
Nagu riigipea märkis, on narkomaania ja HIV-viiruse kiire levik Eestis kujunenud nii tõsiseks probleemiks, et selle lahendamiseks ei piisa üksnes ühe ministeeriumi või üksikute entusiastide pingutustest, vaid vaja on koostööd paljude riigiasutuste ja kodanikuühenduste vahel.
Mitmed nõupidamisel osalenud rõhutasid, et Eestis on vaja teadvustada katastroofioht seoses narkomaanide ja HIV-positiivsete arvu plahvatusliku suurenemisega ning rakendada kiiresti vastuabinõusid. Senised meetmed ja eraldatud rahalised vahendid on olnud ebapiisavad. Ennetustööd tõhustamata võib karta progresseeruvat levikut, mille puhul riik pole võimeline tagama haigete ravi. 43 aidsihaige ravi nõuab praegu 5 miljonit krooni, kuid ametlikult on registreeritud juba üle 2000 HI-viiruse kandja.
Arutelul peeti vajalikuks kujundada ühiskonnas arusaama, et narkomaania on haigus, mille küüsi sattunud inimesse ei saa suhtuda kui kurjategijasse. “Neid inimesi ei tohi marginaliseerida,” rõhutas sotsioloogiaprofessor Mikk Titma. Justiitsminister Märt Rask juhtis tähelepanu asjaolule, et samas, kui karistusseadustik käsitleb narkomaane kurjategijatena, on narkokaubitsejate karistusmäärad madalad. Ministri hinnangul tuleks tõsta “surmaga kauplevate” narkodiilerite karistusmäärasid ning mitte käsitleda narkomaane kui kurjategijaid. Samuti võib negatiivne ja tõrjuv suhtumine HIV-positiivsetesse ja aidsi põdevatesse inimestesse põhjustada nende asotsialiseerumist.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja juhtis tähelepanu, et vahendid narkomaania ja aidsi ennetamiseks on äärmiselt killustatud ning osa neist vahendeist läheb ka selliste organisatsioonide käsutusse, kelle eesmärgiks on üksnes raha teenida. Seetõttu oleks otstarbekas koondada nii eelarvest kui toetustena saadavad summad ja suunata neid ühtse programmi alusel.
Nõupidamise tulemusel jõuti järeldusele, et puudu pole niivõrd rahast, kui omavahelise tegevuse koordineeritusest. Seetõttu toetati ka ideed luua sotsiaalministeeriumi juurde nõukogu, ühendamaks asjaomaste institutsioonide jõupingutused. Sellisesse koostöönõukogusse peaksid kuuluma ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute esindajad ning Riigikogu liikmed.