Uuenduskuur avalikus sektoris on möödapääsmatu
Nädalavahetusel kirjutasid Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu esindajad koalitsioonilepingu n-ö mustandit, milles on mitu sellist punkti, mis vähendavad riigieelarve laekumisi ja eeldavad seega avaliku sektori suuremat kokkuhoidu. Kava, kuidas ja mille arvel kokku hoida, pole koalitsiooniläbirääkijad paberile pannud. Viidatakse suuremale majanduskasvule, keskkonnamaksu tõstmisele ning Reformierakond on teinud ettepaneku kaotada maavanema ametikoht.
Äripäeva meelest on haldusreform vältimatu ning praegu on õige aeg see uuesti käima lükata – järgmised valimised on kaugel; maavanema ametikoha kaotamine oleks aga vaid üks episood reformist.
Haldusreform on siiani jäänud toppama poliitilise otsuse taha, surmahoobi andis reformile Reformierakond, kes presidendivalimiste eel hakkas jutlustama valdade vabatahtlikust ühinemisest. Praegu võimule pürgiv kolmikliit näib üritavat vältida isegi selle sõna kasutamist. Ometi on reformi möödapääsmatus täna selgem kui kunagi varem.
Sellele osutab juba Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu poolt kokkulepitu. Esiteks üksikisiku maksukoormuse vähendamine: aastatel 2004–2006 vähendatakse igal aastal üksikisiku tulumaksu 2% võrra ja samal ajal suurendatakse maksuvaba miinimumi 2006. aastaks 2000 kroonini.
Selle ettepaneku maksumust on hinnatud neljale miljardile kroonile. Teisi sõnu jääb omavalitsustel kolme aastaga saamata umbes 2,2 miljardit.
Tulubaasi kahanemine sunnib ärksamaid omavalitusi ühinema. Samas vaest omavalitsust varakamad enda sekka ei taha ehk neid ootab sisuliselt pankrot. Milline naaber näiteks liituks Püssiga vabatahtlikult?
Omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks loodaval võimuliidul vahendeid pole, sest kavas on tõsta ka põllumajandustoetusi, et võtta vastu toetusi Euroopa Liidu pakutud mahus, 2004. aastast sisse seada emapalk (vähemalt miinimumpalga ulatuses) jne.
Rahandusministeeriumi hinnangul on n-ö vaba raha kasv tänavu 600 miljonit. Seda on vähe, et kõike lubatut ellu viia, seda enam, et praegune valitsus plaanib praeguseks ülelaekunud raha lisaeelarvega laiali jagada.
Senine kokkuhoiupraktika – igale ministeeriumile antakse käsk kokku tõmmata oma valdkonna eelarvet protsendi-paari võrra – pole otstarbekas, sest kokkuhoiureþiim vältab vähemalt kolm aastat. Pigem tuleks sellised aastaid kokkuhoidu võimaldavad valdkonnad/teenused/ametikohad kokku tõmmata.
Kui lisame siia maavanemate ametikohtade kaotamise ja haldusterritoriaalse reformi – Äripäeva ettepanek oli ja on 15 omavalitsust praeguste maakondade baasil, pluss viis suuremat linna ja kogu üksikisiku tulumaks omavalitsustele – , siis see meenutab juba haldusreformi.
Pigem siis teha seda kindla kava kohaselt, kui lasta toimuda isevoolu teel. Viimane ei pruugi viia meid sinna, kuhu soovime. Haldusreformi tegemist hõlbustab nüüd ka e-lahenduste areng, s.h e-kodaniku portaali avamine .
Äripäev, 25. märtsi juhtkiri
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Uuenduskuur avalikus sektoris on möödapääsmatu
Uuenduskuur avalikus sektoris on möödapääsmatu
Nädalavahetusel kirjutasid Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu esindajad koalitsioonilepingu n-ö mustandit, milles on mitu sellist punkti, mis vähendavad riigieelarve laekumisi ja eeldavad seega avaliku sektori suuremat kokkuhoidu. Kava, kuidas ja mille arvel kokku hoida, pole koalitsiooniläbirääkijad paberile pannud. Viidatakse suuremale majanduskasvule, keskkonnamaksu tõstmisele ning Reformierakond on teinud ettepaneku kaotada maavanema ametikoht.
Äripäeva meelest on haldusreform vältimatu ning praegu on õige aeg see uuesti käima lükata – järgmised valimised on kaugel; maavanema ametikoha kaotamine oleks aga vaid üks episood reformist.
Haldusreform on siiani jäänud toppama poliitilise otsuse taha, surmahoobi andis reformile Reformierakond, kes presidendivalimiste eel hakkas jutlustama valdade vabatahtlikust ühinemisest. Praegu võimule pürgiv kolmikliit näib üritavat vältida isegi selle sõna kasutamist. Ometi on reformi möödapääsmatus täna selgem kui kunagi varem.
Sellele osutab juba Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu poolt kokkulepitu. Esiteks üksikisiku maksukoormuse vähendamine: aastatel 2004–2006 vähendatakse igal aastal üksikisiku tulumaksu 2% võrra ja samal ajal suurendatakse maksuvaba miinimumi 2006. aastaks 2000 kroonini.
Selle ettepaneku maksumust on hinnatud neljale miljardile kroonile. Teisi sõnu jääb omavalitsustel kolme aastaga saamata umbes 2,2 miljardit.
Tulubaasi kahanemine sunnib ärksamaid omavalitusi ühinema. Samas vaest omavalitsust varakamad enda sekka ei taha ehk neid ootab sisuliselt pankrot. Milline naaber näiteks liituks Püssiga vabatahtlikult?
Omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks loodaval võimuliidul vahendeid pole, sest kavas on tõsta ka põllumajandustoetusi, et võtta vastu toetusi Euroopa Liidu pakutud mahus, 2004. aastast sisse seada emapalk (vähemalt miinimumpalga ulatuses) jne.
Rahandusministeeriumi hinnangul on n-ö vaba raha kasv tänavu 600 miljonit. Seda on vähe, et kõike lubatut ellu viia, seda enam, et praegune valitsus plaanib praeguseks ülelaekunud raha lisaeelarvega laiali jagada.
Senine kokkuhoiupraktika – igale ministeeriumile antakse käsk kokku tõmmata oma valdkonna eelarvet protsendi-paari võrra – pole otstarbekas, sest kokkuhoiureþiim vältab vähemalt kolm aastat. Pigem tuleks sellised aastaid kokkuhoidu võimaldavad valdkonnad/teenused/ametikohad kokku tõmmata.
Kui lisame siia maavanemate ametikohtade kaotamise ja haldusterritoriaalse reformi – Äripäeva ettepanek oli ja on 15 omavalitsust praeguste maakondade baasil, pluss viis suuremat linna ja kogu üksikisiku tulumaks omavalitsustele – , siis see meenutab juba haldusreformi.
Pigem siis teha seda kindla kava kohaselt, kui lasta toimuda isevoolu teel. Viimane ei pruugi viia meid sinna, kuhu soovime. Haldusreformi tegemist hõlbustab nüüd ka e-lahenduste areng, s.h e-kodaniku portaali avamine .
Äripäev, 25. märtsi juhtkiri