Uue Riigikogu esimesed eelnõud käivad tervishoiu ja sündimuse kohta
Postimees, kolmapäev 08.01.2003
Eesti mõjukamad parteid kavatsevad Riigikokku pääsedes lisaks maksuteemalistele algatustele esitada esmajärjekorras tervishoidu, haridust ja sündimust puudutavaid seaduseelnõusid.
Astmelise tulumaksu kõrval kavatseb Keskerakond välja tulla ka eelnõuga, mis võimaldaks deklareeritud tervishoiukulud (näiteks terviseuuringud ja teenused) arvata maha üksikisiku tulumaksuga maksustatavast summast.
«See aitaks maksukoormust tõstmata tuua lisaraha kogu tervishoiusüsteemi,» väitis Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp. Tema sõnul ergutaks see oma ravi eest maksta suutvaid inimesi seda tegema ja annaks neile osa raha hiljem tagasi.
Samas jätaks seadusemuudatus Sepa arvates rohkem riiklikku raviraha neile, kes ei suuda enda eest ise maksta. Keskerakonna arvutuste järgi tooks seadus tervishoiusüsteemi juurde ligi miljard krooni.
Sepa sõnul ei saaks maksustatavast tulust maha arvata tervishoiukulusid suvalise suurusega summas, vaid selle hinnakirja alusel, mis haigekassa on ühe või teise raviteenuse kohta kehtestanud. «Me peame silmas siiski raviteenuseid, mitte näiteks ravimite ostu apteegist,» selgitas Sepp.
Küsimusele, kas poleks pigem mõttekas maksusoodustusi teha selleks, et inimesed investeeriksid oma tervisesse, käiksid sporti tegemas jne, vastas Sepp, et sellise soodustuse õiguspärase kasutamise üle kontrolli pidamine ja süsteemi haldamine läheks ilmselt väga keeruliseks ja kulukaks.
Keskerakonna teise olulise initsiatiivina nimetas Sepp kõrghariduse riigitellimuse ümberkujundamist nii, et enamik Eesti võimekaid noori saaks riigi kulul omandada hariduse ega jääks majanduslike võimaluste puudumisel sellest kõrvale.
See tähendab, et seadusega määrataks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja kutsekõrgkoolidele riikliku tellimuse garanteeritud alampiir, sidudes selle suhtarvuna keskhariduse omandanud noorte arvuga. See punkt oli ka Keskerakonna-Reformierakonna koalitsioonileppes, kuid see on siiani täitmata.
Isamaaliit seisab ETV eest
Erakonna peasekretär Tarmo Loodus kinnitas Postimehele, et Isamaaliit viib sisse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ehk avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatu ja stabiilse piisava rahastamise vastavalt nende arengukavale.
Praegu on olukord selline, et arengukava on parlamendis küll kinnitatud, kuid valitsus pole eelarvet tehes selle täitmist rahaga kindlustanud. Rahandusminister Harri Õunapuu on Riigikogus öelnud, et pole seadust, mis kohustaks täitevvõimu tagama parlamendis kinnitatud arengukavade rahastamist.
Isamaaliit lubab ka lõpule viia kõrghariduse uuenduseks vajalike seaduste paketi vastuvõtmise. «See sisaldab nii üliõpilastele õppetoetuste tagamist kui ka ülikooli ja rakenduskõrgkooli seaduste muutmist nii, et see tagaks igale noorele võimaluse omandada kõrgharidus,» ütles Loodus.
Isamaaliit kavatseb uues parlamendis taas välja tulla ettepanekuga minna Riigikogu valimistel ka erakondade üleriigiliste nimekirjade puhul üle nn avatud nimekirjadele, mis annaks valija häälele ühe või teise inimese Riigikokku valimisel suurema kaalu.
Erakonna üleriigilises nimekirjas reastataks erakonna kandidaadid ümber vastavalt paremale häälteprotsendile, mis arvutatakse kandidaadile antud häälte arvu jagamisel vastava piirkonna lihtkvoodiga ning saadud tulemuse korrutamisel 100ga.
Praeguses seaduses reastatakse kandidaadid ümber vaid ringkonnanimekirjades. Kui Isamaaliidu ettepanek läbi läheks, kaoks erakondadel võimalus üleriigilise nimekirja asetuse abil viia Riigikokku inimesi, kes pole valijate hulgas väga tuntud, kuid on erakonna arvates head töötegijad. Sellise eelnõu esitas Isamaaliit ka praegusele parlamendile, kuid pole leidnud piisavat toetust.
Res Publica mõlgutused
Riigikogu valimistel esimest korda erakonnana esineva Res Publica aseesimees Ken-Marti Vaher ütles Postimehele, et erakond kavatseb algatada ministri vastutuse seaduse.
«See sätestab selgelt ministri mitte ainult poliitilise, vaid ka administratiivse ja majandusliku vastutuse tema haldusalas,» selgitas Vaher.
Küsimusele, kas kultuuriminister Signe Kivi pidanuks Res Publica süsteemi järgi kultuurkapitalist kaduma läinud 8 miljonit kinni maksma, vastas Vaher siiski eitavalt. «Materiaalse vastutuse piirid tuleb aga selgelt paika panna. Millised need täpselt saavad olema, on täna vara rääkida,» sõnas ta.
Uue poliitika tulekut manifesteerinud Res Publica tahab ka karmistada karistuspoliitikat ja saata narkokurjategijad kuni eluks ajaks vangi.
Rahvaliit kavatseb uues parlamendikoosseisus taas esitada algatuse, mille mõte on siduda pension keskmise palgaga.
Rahvaliidu prioriteetide hulgas on ka regionaalpoliitika muudatus ehk kohalike omavalitsuste finantseerimise aluste ümberkorraldamine, mis peaks nad muutma keskvõimust sõltumatuks ja tugevaks.
«Esitatakse seadusemuudatus, mille kohaselt jaguneb üksikisiku tulumaks kaheks – kohaliku omavalitsuse ja riigi osaks -, kusjuures riik võib maksusoodustusi anda ainult enda kaukast, kohaliku omavalitsuse maksuosa puutuda ei saa,» selgitas erakonna teabejuht Agu Uudelepp.
Sellised seaduseelnõud on Rahvaliidu eestvedamisel ka praegu Riigikogu menetluses, kuid pole leidnud teiste erakondade toetust.
Parteide emahool
Rahvaerakonna Mõõdukad kaks olulisimat ettevõtmist Riigikokku pääsemise korral oleks nn Töötava Eesti seadustepaketi vastuvõtmine ja lastega perede toetamine.
Mõõdukate aseesimees Katrin Saks ütles Postimehele, et Töötava Eesti paketis on seitse eelnõu, mis on ka praegusele Riigikogu üle antud, mõni neist on läbinud esimese lugemise, kuid seejärel riiulile tolmuma jäänud. Eelnõud käsitlevad töötava inimese ja töötu sotsiaalset kaitset, tööturgu jm.
Mõõdukad soovivad maksta lapsega kodus olevale vanemale lapse sünnile järgneval aastal 50 000 krooni suurust lapsehooldustasu. «Üks täisväärtuslik aasta võtaks paljudelt peredelt hirmu, et lapse saamine tähendab majanduslikke raskusi. Kriitiline olukord nõuab radikaalseid lahendusi. Kui Eestis lapsi ei sünni, pole ka muudel toimetamistel erilist mõtet,» ütles Saks.
Ta kinnitas, et selleks vajaliku poole miljardi krooni leidmine on võimalik. «Küsimus on, kas me tunnistame kriisi olemasolu ja vajadust võtta radikaalseid meetmeid või ei.»
Reformierakond kavatseb uues Riigikogus esitada eelnõu, millega korvataks ema sissetuleku langus lapse sünni järel. «Selleks soovime pikendada seniselt 142 päevalt ühe aastani aega, mille jooksul vanemal säilib lapse sünni järel keskmine palk. Pakume retsepti ka emade kogumispensioni vähenemisele. Riik võiks suurendada oma osalust ema kogumispensionis lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra,» selgitas Ligi.
Reformierakond kavandab ka algatust eesti keele ja kultuuri õppe positsiooni tugevdamiseks kõigil koolitustasandeil. Algatus ei ole veel konkretiseerunud, kuid see saab väljendama soovi võtta midagi ette funktsionaalse keeleoskuse vähenemise jms asjus.
Keskerakond
• Tervishoiuteenusele kulutatud raha peaks saama maksustatavast tulust maha arvata. See ergutab maksujõulisi inimesi enda eest ise maksma.
• Eesti võimekad noored peavad saama riigi kulul omandada kõrghariduse.
Isamaaliit
• Üliõpilastele õppetoetused, igale noorele peab olema tagatud võimalus omandada kõrgharidus.
• Valija häälele tuleb anda Riigikogu valimistel suurem kaal, erakonna üleriigilises nimekirjas peaks reastama kandidaadid ümber vastavalt paremale häälteprotsendile.
Res Publica
• Ministrid tuleb panna vastutama mitte ainult poliitika, vaid ka administratiivse ja majandusliku tegevuse eest tema haldusalas.
• Karistuspoliitikat tuleb karmistada ning narkokurjategijad kuni eluks ajaks vangi panna.
Mõõdukad
• Vastu tuleb võtta nn Töötava Eesti seadustepakett, mis käsitleb töötava inimese ja töötu sotsiaalset kaitset, tööturgu jne.
• Lapsega kodus olevale vanemale tuleb lapse sünnile järgneval aastal maksta 50 000 krooni suurust lapsehooldustasu.
Reformierakond
• Ema sissetuleku langus lapse sünni järel tuleb korvata, pikendades aega, mille jooksul vanemal säilib lapse sünni järel keskmine palk, seniselt 142 päevalt ühe aastani.
• Emade kogumispensioni vähenemise vältimiseks võiks riik suurendada oma osalust ema kogumispensionis lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra.
Rahvaliit
• Kohalik omavalitsus peab saama keskvõimust sõltumatuks ja tugevaks, see tähendab eelkõige suuremat tulubaasi.
• Pensionäride elujärg peab paranema – pension tuleb siduda keskmise palgaga.
Juhtkiri: Peibutavad valimisloosungid
Kolmapäev 08.01.2003
Erakonnad peavad andma vastused Eesti valupunktidele
Sügisesed kohalike omavalitsuste volikogude valimised näitasid selgelt, et erakonnad ületasid valijate taluvuspiiri – reklaamimüra lukustas kõrvad. Uus aasta algas peaaegu tühjade reklaamitahvlitega – õnneks! Nii et esialgu käib töö eesriiete taga: sõnastatakse uusi loosungeid ja ajakohastatakse vanu. Vaikus enne (valimis)tormi.
On selge, et valija lähtub hääle andmisel ikka sellest, mida ühe või teise erakonna võimulepääs võib temale kasu tuua – puudutagu see siis maksusoodustust, suuremat pensioni või lastetoetust, paremat tervishoiuteenust, ümberõpet ja koolitust või hariduse saamise võimaluste avardumist. Need erakonnad, kes suudavad Eesti valupunktid mitte ainult kaardistada, vaid pakkuda välja ka lahenduse kas nende leevendamiseks või kaotamiseks, on valimistel ilmselt võitjate seas.
Kahtlemata on avalik-õigusliku ETV stabiilne ja sõltumatu rahastamine oluline küsimus (Isamaaliit), niisamuti ka ministri vastutuse seaduse vastuvõtmine (Res Publica), aga kindlasti ei kuulu need Eesti riigi prioriteetide hulka. Eriti olukorras, kus rahvastiku arv väheneb, kihistumine suureneb ning töötusnäitajad on Euroopa «edetabelis» stabiilselt kõrgel kohal.
Just uut poliitikat igal pool välja hüüdev Res Publica on kidakeelne sõna sekka ütlema riiklikult olulistes küsimustes, ja kui ütleb, siis ikka kõrgete loosungite tasemel, vältides iga hinna eest küsimust «kuidas üht või teist eesmärki kavatsetakse saavutada?».
Mitmel tänase Postimehe teisel küljel avaldatud ettepanekul on aga jumet. Näiteks väärib kaalumist ettepanek, mis võimaldab deklareeritud tervishoiukulud arvata maha üksikisiku tulumaksuga maksustatavast summast (Keskerakond), või siis meetmed, mis väldiks ema kogumispensioni vähenemist või tema sissetuleku langust pärast lapse sündi (Reformiera- kond). Ehkki siingi tuleb küsida: kuidas (kelle arvelt) kavatsetakse korvata riigi rahakotti tekkida võivat auku.
Ja ärgu erakonnad vastaku, et see on juba tehnika küsimus – valija põrsast kotis ei osta. Ta ei tohigi seda – ei oma riigi ega iseenda hea käekäigu nimel.
Uudised
Uue Riigikogu esimesed eelnõud käivad tervishoiu ja sündimuse kohta
Uue Riigikogu esimesed eelnõud käivad tervishoiu ja sündimuse kohta
Postimees, kolmapäev 08.01.2003
Astmelise tulumaksu kõrval kavatseb Keskerakond välja tulla ka eelnõuga, mis võimaldaks deklareeritud tervishoiukulud (näiteks terviseuuringud ja teenused) arvata maha üksikisiku tulumaksuga maksustatavast summast.
«See aitaks maksukoormust tõstmata tuua lisaraha kogu tervishoiusüsteemi,» väitis Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp. Tema sõnul ergutaks see oma ravi eest maksta suutvaid inimesi seda tegema ja annaks neile osa raha hiljem tagasi.
Samas jätaks seadusemuudatus Sepa arvates rohkem riiklikku raviraha neile, kes ei suuda enda eest ise maksta. Keskerakonna arvutuste järgi tooks seadus tervishoiusüsteemi juurde ligi miljard krooni.
Sepa sõnul ei saaks maksustatavast tulust maha arvata tervishoiukulusid suvalise suurusega summas, vaid selle hinnakirja alusel, mis haigekassa on ühe või teise raviteenuse kohta kehtestanud. «Me peame silmas siiski raviteenuseid, mitte näiteks ravimite ostu apteegist,» selgitas Sepp.
Küsimusele, kas poleks pigem mõttekas maksusoodustusi teha selleks, et inimesed investeeriksid oma tervisesse, käiksid sporti tegemas jne, vastas Sepp, et sellise soodustuse õiguspärase kasutamise üle kontrolli pidamine ja süsteemi haldamine läheks ilmselt väga keeruliseks ja kulukaks.
Keskerakonna teise olulise initsiatiivina nimetas Sepp kõrghariduse riigitellimuse ümberkujundamist nii, et enamik Eesti võimekaid noori saaks riigi kulul omandada hariduse ega jääks majanduslike võimaluste puudumisel sellest kõrvale.
See tähendab, et seadusega määrataks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja kutsekõrgkoolidele riikliku tellimuse garanteeritud alampiir, sidudes selle suhtarvuna keskhariduse omandanud noorte arvuga. See punkt oli ka Keskerakonna-Reformierakonna koalitsioonileppes, kuid see on siiani täitmata.
Isamaaliit seisab ETV eest
Erakonna peasekretär Tarmo Loodus kinnitas Postimehele, et Isamaaliit viib sisse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ehk avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatu ja stabiilse piisava rahastamise vastavalt nende arengukavale.
Praegu on olukord selline, et arengukava on parlamendis küll kinnitatud, kuid valitsus pole eelarvet tehes selle täitmist rahaga kindlustanud. Rahandusminister Harri Õunapuu on Riigikogus öelnud, et pole seadust, mis kohustaks täitevvõimu tagama parlamendis kinnitatud arengukavade rahastamist.
Isamaaliit lubab ka lõpule viia kõrghariduse uuenduseks vajalike seaduste paketi vastuvõtmise. «See sisaldab nii üliõpilastele õppetoetuste tagamist kui ka ülikooli ja rakenduskõrgkooli seaduste muutmist nii, et see tagaks igale noorele võimaluse omandada kõrgharidus,» ütles Loodus.
Isamaaliit kavatseb uues parlamendis taas välja tulla ettepanekuga minna Riigikogu valimistel ka erakondade üleriigiliste nimekirjade puhul üle nn avatud nimekirjadele, mis annaks valija häälele ühe või teise inimese Riigikokku valimisel suurema kaalu.
Erakonna üleriigilises nimekirjas reastataks erakonna kandidaadid ümber vastavalt paremale häälteprotsendile, mis arvutatakse kandidaadile antud häälte arvu jagamisel vastava piirkonna lihtkvoodiga ning saadud tulemuse korrutamisel 100ga.
Praeguses seaduses reastatakse kandidaadid ümber vaid ringkonnanimekirjades. Kui Isamaaliidu ettepanek läbi läheks, kaoks erakondadel võimalus üleriigilise nimekirja asetuse abil viia Riigikokku inimesi, kes pole valijate hulgas väga tuntud, kuid on erakonna arvates head töötegijad. Sellise eelnõu esitas Isamaaliit ka praegusele parlamendile, kuid pole leidnud piisavat toetust.
Res Publica mõlgutused
Riigikogu valimistel esimest korda erakonnana esineva Res Publica aseesimees Ken-Marti Vaher ütles Postimehele, et erakond kavatseb algatada ministri vastutuse seaduse.
«See sätestab selgelt ministri mitte ainult poliitilise, vaid ka administratiivse ja majandusliku vastutuse tema haldusalas,» selgitas Vaher.
Küsimusele, kas kultuuriminister Signe Kivi pidanuks Res Publica süsteemi järgi kultuurkapitalist kaduma läinud 8 miljonit kinni maksma, vastas Vaher siiski eitavalt. «Materiaalse vastutuse piirid tuleb aga selgelt paika panna. Millised need täpselt saavad olema, on täna vara rääkida,» sõnas ta.
Uue poliitika tulekut manifesteerinud Res Publica tahab ka karmistada karistuspoliitikat ja saata narkokurjategijad kuni eluks ajaks vangi.
Rahvaliit kavatseb uues parlamendikoosseisus taas esitada algatuse, mille mõte on siduda pension keskmise palgaga.
Rahvaliidu prioriteetide hulgas on ka regionaalpoliitika muudatus ehk kohalike omavalitsuste finantseerimise aluste ümberkorraldamine, mis peaks nad muutma keskvõimust sõltumatuks ja tugevaks.
«Esitatakse seadusemuudatus, mille kohaselt jaguneb üksikisiku tulumaks kaheks – kohaliku omavalitsuse ja riigi osaks -, kusjuures riik võib maksusoodustusi anda ainult enda kaukast, kohaliku omavalitsuse maksuosa puutuda ei saa,» selgitas erakonna teabejuht Agu Uudelepp.
Sellised seaduseelnõud on Rahvaliidu eestvedamisel ka praegu Riigikogu menetluses, kuid pole leidnud teiste erakondade toetust.
Parteide emahool
Rahvaerakonna Mõõdukad kaks olulisimat ettevõtmist Riigikokku pääsemise korral oleks nn Töötava Eesti seadustepaketi vastuvõtmine ja lastega perede toetamine.
Mõõdukate aseesimees Katrin Saks ütles Postimehele, et Töötava Eesti paketis on seitse eelnõu, mis on ka praegusele Riigikogu üle antud, mõni neist on läbinud esimese lugemise, kuid seejärel riiulile tolmuma jäänud. Eelnõud käsitlevad töötava inimese ja töötu sotsiaalset kaitset, tööturgu jm.
Mõõdukad soovivad maksta lapsega kodus olevale vanemale lapse sünnile järgneval aastal 50 000 krooni suurust lapsehooldustasu. «Üks täisväärtuslik aasta võtaks paljudelt peredelt hirmu, et lapse saamine tähendab majanduslikke raskusi. Kriitiline olukord nõuab radikaalseid lahendusi. Kui Eestis lapsi ei sünni, pole ka muudel toimetamistel erilist mõtet,» ütles Saks.
Ta kinnitas, et selleks vajaliku poole miljardi krooni leidmine on võimalik. «Küsimus on, kas me tunnistame kriisi olemasolu ja vajadust võtta radikaalseid meetmeid või ei.»
Reformierakond kavatseb uues Riigikogus esitada eelnõu, millega korvataks ema sissetuleku langus lapse sünni järel. «Selleks soovime pikendada seniselt 142 päevalt ühe aastani aega, mille jooksul vanemal säilib lapse sünni järel keskmine palk. Pakume retsepti ka emade kogumispensioni vähenemisele. Riik võiks suurendada oma osalust ema kogumispensionis lapse sünni korral ühe protsendipunkti võrra,» selgitas Ligi.
Reformierakond kavandab ka algatust eesti keele ja kultuuri õppe positsiooni tugevdamiseks kõigil koolitustasandeil. Algatus ei ole veel konkretiseerunud, kuid see saab väljendama soovi võtta midagi ette funktsionaalse keeleoskuse vähenemise jms asjus.
Juhtkiri: Peibutavad valimisloosungid
Kolmapäev 08.01.2003
Erakonnad peavad andma vastused Eesti valupunktidele
Sügisesed kohalike omavalitsuste volikogude valimised näitasid selgelt, et erakonnad ületasid valijate taluvuspiiri – reklaamimüra lukustas kõrvad. Uus aasta algas peaaegu tühjade reklaamitahvlitega – õnneks! Nii et esialgu käib töö eesriiete taga: sõnastatakse uusi loosungeid ja ajakohastatakse vanu. Vaikus enne (valimis)tormi.
On selge, et valija lähtub hääle andmisel ikka sellest, mida ühe või teise erakonna võimulepääs võib temale kasu tuua – puudutagu see siis maksusoodustust, suuremat pensioni või lastetoetust, paremat tervishoiuteenust, ümberõpet ja koolitust või hariduse saamise võimaluste avardumist. Need erakonnad, kes suudavad Eesti valupunktid mitte ainult kaardistada, vaid pakkuda välja ka lahenduse kas nende leevendamiseks või kaotamiseks, on valimistel ilmselt võitjate seas.
Kahtlemata on avalik-õigusliku ETV stabiilne ja sõltumatu rahastamine oluline küsimus (Isamaaliit), niisamuti ka ministri vastutuse seaduse vastuvõtmine (Res Publica), aga kindlasti ei kuulu need Eesti riigi prioriteetide hulka. Eriti olukorras, kus rahvastiku arv väheneb, kihistumine suureneb ning töötusnäitajad on Euroopa «edetabelis» stabiilselt kõrgel kohal.
Just uut poliitikat igal pool välja hüüdev Res Publica on kidakeelne sõna sekka ütlema riiklikult olulistes küsimustes, ja kui ütleb, siis ikka kõrgete loosungite tasemel, vältides iga hinna eest küsimust «kuidas üht või teist eesmärki kavatsetakse saavutada?».
Mitmel tänase Postimehe teisel küljel avaldatud ettepanekul on aga jumet. Näiteks väärib kaalumist ettepanek, mis võimaldab deklareeritud tervishoiukulud arvata maha üksikisiku tulumaksuga maksustatavast summast (Keskerakond), või siis meetmed, mis väldiks ema kogumispensioni vähenemist või tema sissetuleku langust pärast lapse sündi (Reformiera- kond). Ehkki siingi tuleb küsida: kuidas (kelle arvelt) kavatsetakse korvata riigi rahakotti tekkida võivat auku.
Ja ärgu erakonnad vastaku, et see on juba tehnika küsimus – valija põrsast kotis ei osta. Ta ei tohigi seda – ei oma riigi ega iseenda hea käekäigu nimel.