Oleg Gross süüdistab Haljala Ehitust
Langeb ja tõuseb ehk olukord Lepnal kuus tundi pärast tragöödiat. Katus langeb, et tööstus tuhast tõuseks. Foto: Tairo Lutter |
Lepna lao- ja tootmiskompleksi põlengus 30-60 miljonit krooni kaotanud suurärimees Oleg Gross ei kavatse oma majapidamist tulevikuski kindlustada ja süüdistab AS-i Haljala Ehitus töömehi tulekahju põhjustamises.
“Mul on sada protsenti selge, millest see põlema läks,” ütles Oleg Gross eile lõuna ajal Lepnal. Tema ümber käisid tulekahjujärgsed koristustööd, kaks tuletõrjeautot pidas sisselangenud katustega majade juures jätkuvalt valvet. Kesk õue kõrgusid karastusjookide ja õlle kastid, mis presendiga kaetud. Katustelt kisti maha plekki.
Gross on veendunud, et kahjutuli süttis Haljala Ehituse töömeeste keevitustöödest. “Mis Haljala Ehituse juures ebameeldivalt üllatas, oli see, et pool viis panid nad oma pillid kokku ja astusid minema. Oleks võinud appi jääda,” pahandas Gross.
Pankrotihirmus ehitusjuht
“Kuni pole ekspertide otsust, ei saa süü kohta midagi kindlat väita,” ütles Oleg Grossi arvamusi kommenteerinud Haljala Ehituse juhataja Vello Nõmmik.
Tema andmeil oli tulekolle 24 meetrit keevituskohast eemal. “Säde nii kaugele ei lenda,” väitis ta.
Murelik Nõmmik kartis, et kui tema firmalt kahjutasu välja nõutakse, tähendab see kindlat pankrotti.
Gross ise põlengu pärast pankrotti ei pelga. Ta tunnistas, et loomulikult paneb tulekahju mõneks ajaks põdema. “Kümme kuni viisteist miljonit krooni, mida on vaja taastamistööde alustamiseks, on mul olemas,” ütles mullu 27 miljonit krooni kasumit teeninud ärimees.
Hoolimata hiiglaslikest kahjudest ei kavatse Oleg Gross oma tootmishooneid kindlustada. Ta umbusaldab kindlustusfirmasid.
“Kuulen palju, kui mesikeelselt lepinguid sõlmitakse, aga samas tean ka seda, kui keeruline on kahjude eest hüvitust saada,” rääkis ta. Lepna kompleksi taastades kavatsetakse nüüd ehitada rohkem tulekaitsemüüre.
Gross eitas kahtlusi, nagu oleks Lepna kompleksi põleng ette planeeritud ja mingil kombel temale kasulik. “Ma pole kellelegi võlgu. Ma ei hoidnud siin ka võõraid kaupu. Kui ma oleksin ise oma vara külge käe pannud, peaks ma peast segi olema,” lisa ta.
Suurärimehe kinnitusel on alles enamik tema firma raamatupidamisdokumente ja arhiive.
Koondamisi ei tule
Kõik viissada Lepnal seni töötanud inimest saavad ka edaspidi tööd, kedagi sundpuhkusele ei saadeta, kinnitas Oleg Gross. Eile oli häiritud saja töötajaga kondiitritsehhi töö, tordimeistreile anti luuad pihku.
Millised olid Grossi jaoks tuleõnnetuse õppetunnid?
Ärimees jäi pikaks ajaks mõttesse. Taevas tiirutas trillerit lastes lõoke, tuul kandis ninna kärsahaisu. “Vahepeal oli mul tunne, et kurjust ja kadedust on Eestimaal tohutult, aga eile kohtasin nii palju inimlikku headust, toetust, kaastunnet, mõistmist. Võttis silma märjaks,” ütles Gross.
Läänevirulaste eriline, õnnetuses kannatanut toetav suhtumine hakkas silma ka teleajakirjanik Ago Gaškovile. “Mõtlesin, et kui selline asi juhtunuks Kohtla-Järvel, võib-olla oleks kõik see õuele tassitud kaup ammu ära varastatud, aga siin…,” tähendas Gaškov.
Virumaa Teataja andmeil joodi tuld kustutades tühjaks vaid paar leekidest päästetud veepudelit.
Varguste kohta andmeid pole.
–>Rein Sikk
rein@virumaateataja.ee
Uudised
Tuhast tõuseb taas …
Oleg Gross süüdistab Haljala Ehitust
Langeb ja tõuseb ehk olukord Lepnal kuus tundi pärast tragöödiat. Katus langeb, et tööstus tuhast tõuseks. Foto: Tairo Lutter
Lepna lao- ja tootmiskompleksi põlengus 30-60 miljonit krooni kaotanud suurärimees Oleg Gross ei kavatse oma majapidamist tulevikuski kindlustada ja süüdistab AS-i Haljala Ehitus töömehi tulekahju põhjustamises.
“Mul on sada protsenti selge, millest see põlema läks,” ütles Oleg Gross eile lõuna ajal Lepnal. Tema ümber käisid tulekahjujärgsed koristustööd, kaks tuletõrjeautot pidas sisselangenud katustega majade juures jätkuvalt valvet. Kesk õue kõrgusid karastusjookide ja õlle kastid, mis presendiga kaetud. Katustelt kisti maha plekki.
Gross on veendunud, et kahjutuli süttis Haljala Ehituse töömeeste keevitustöödest. “Mis Haljala Ehituse juures ebameeldivalt üllatas, oli see, et pool viis panid nad oma pillid kokku ja astusid minema. Oleks võinud appi jääda,” pahandas Gross.
Pankrotihirmus ehitusjuht
“Kuni pole ekspertide otsust, ei saa süü kohta midagi kindlat väita,” ütles Oleg Grossi arvamusi kommenteerinud Haljala Ehituse juhataja Vello Nõmmik.
Tema andmeil oli tulekolle 24 meetrit keevituskohast eemal. “Säde nii kaugele ei lenda,” väitis ta.
Murelik Nõmmik kartis, et kui tema firmalt kahjutasu välja nõutakse, tähendab see kindlat pankrotti.
Gross ise põlengu pärast pankrotti ei pelga. Ta tunnistas, et loomulikult paneb tulekahju mõneks ajaks põdema. “Kümme kuni viisteist miljonit krooni, mida on vaja taastamistööde alustamiseks, on mul olemas,” ütles mullu 27 miljonit krooni kasumit teeninud ärimees.
Hoolimata hiiglaslikest kahjudest ei kavatse Oleg Gross oma tootmishooneid kindlustada. Ta umbusaldab kindlustusfirmasid.
“Kuulen palju, kui mesikeelselt lepinguid sõlmitakse, aga samas tean ka seda, kui keeruline on kahjude eest hüvitust saada,” rääkis ta. Lepna kompleksi taastades kavatsetakse nüüd ehitada rohkem tulekaitsemüüre.
Gross eitas kahtlusi, nagu oleks Lepna kompleksi põleng ette planeeritud ja mingil kombel temale kasulik. “Ma pole kellelegi võlgu. Ma ei hoidnud siin ka võõraid kaupu. Kui ma oleksin ise oma vara külge käe pannud, peaks ma peast segi olema,” lisa ta.
Suurärimehe kinnitusel on alles enamik tema firma raamatupidamisdokumente ja arhiive.
Koondamisi ei tule
Kõik viissada Lepnal seni töötanud inimest saavad ka edaspidi tööd, kedagi sundpuhkusele ei saadeta, kinnitas Oleg Gross. Eile oli häiritud saja töötajaga kondiitritsehhi töö, tordimeistreile anti luuad pihku.
Millised olid Grossi jaoks tuleõnnetuse õppetunnid?
Ärimees jäi pikaks ajaks mõttesse. Taevas tiirutas trillerit lastes lõoke, tuul kandis ninna kärsahaisu. “Vahepeal oli mul tunne, et kurjust ja kadedust on Eestimaal tohutult, aga eile kohtasin nii palju inimlikku headust, toetust, kaastunnet, mõistmist. Võttis silma märjaks,” ütles Gross.
Läänevirulaste eriline, õnnetuses kannatanut toetav suhtumine hakkas silma ka teleajakirjanik Ago Gaškovile. “Mõtlesin, et kui selline asi juhtunuks Kohtla-Järvel, võib-olla oleks kõik see õuele tassitud kaup ammu ära varastatud, aga siin…,” tähendas Gaškov.
Virumaa Teataja andmeil joodi tuld kustutades tühjaks vaid paar leekidest päästetud veepudelit.
Varguste kohta andmeid pole.
–>Rein Sikk
rein@virumaateataja.ee