Töötute arv rekordiliselt madalal tasemel
Laupäev 23.11.2002
Statistikaameti andmetel vähenes kolmandas kvartalis töötute arv 60 000ni ning töötuse määr 9,1 protsendile, mis on viimase kaheksa aasta madalaim tase. Samas püsib Kirde-Eestis tööpuudus endiselt kõrgel tasemel.
«Positiivsed muutused on tunnetatavad,» kommenteeris Tallinna tööhõiveameti juhataja Marju Rein. «Tallinnas on töökohti küll. Kuigi palgad on tihti madalad, leiab soovija ikka tööd.»
Reinu sõnul otsivad töötud inimesed võrreldes varasema ajaga märksa aktiivsemalt tööd, mille põhjuseks on nii soov saada toimetulekutoetust, kui ka haigekassakaart. «Inimesed lähevad varasemaga võrreldes kiiremini tööle või kui tööd ei soovita, siis võetakse arvelt maha,» selgitas Rein. «Samas on raske prognoosida, mida töötuskindlustuse käivitumine järgmisel aastal kaasa toob.»
Eelmise aastaga võrreldes vähenes töötuse määr kõigis piirkondades peale Kirde-Eesti. Põhja-Eestis on töötuse määr 7,1 protsenti, mis on väikseim Eestis, samas kui Kirde-Eestis ulatub töötute osakaal koguni 19,4 protsendini.
«Olukord on väga halb ja läheb aina hullemaks,» tõdes Maie Kütt Ida-Virumaa tööhõiveametist. «Kui mujal Eestis luuakse uusi töökohti, siis meil pannakse neid kinni ning investeeringuid siia eriti ei jõua.»
Käesoleval aastal suurendasid Ida-Virumaal töötute hulka suurkoondamistega Kreenholm ja Eesti Põlevkivi. Tulevastest koondamistest on teatanud juba tööstusettevõte Nitrofert, kes kavandab koondada 400 inimest, Viru Kalatööstus koondab 200 ning Silmet 150 inimest.
Suurettevõtted koondavad
«Ida-Virumaa probleemiks on suurtööstused, mille koondamised avaldavad ka suurt mõju, sest midagi suurt pole asemele loodud,» kommenteeris Eesti Põlevkivi direktor Mati Jostov. «Kuigi töötus on siin suur, on samas puudus kvalifitseeritud kaadrist ehk näiteks ka keevitajaid ja lukkseppi peame me ise koolitama.»
Jostovi sõnul takistab Ida-Virumaa arengut karm viisarezhiim Venemaaga, mis pidurdab kohalikku turismimajandust.
Statistikaameti andmetel on positiivseks muutuseks tööturul 15-24-aastaste noorte töötuse määra vähenemine 16,6 protsendini, mis on antud vanuserühmas madalaim alates 1999. aastast.
Hooajatöölisi rohkem
Kolmandas kvartalis suurenes viimaste aastate rekordini tööga hõivatud inimeste arv, mis ulatus Vene kriisi eelse ligi 600 000ni. Hõivatute arv suurenes töö otsimisest loobunud heitunute arvel. Võrreldes teise kvartaliga suurenes hooajaliste välistööde arvel tööhõive 8000 inimese võrra põllumajanduses ja 5300 võrra ehituses.
«Eesti majanduse viimase aja märksõnaks on kiiresti arenev erasektor, mis on taganud ka tööhõive paranemise,» märkis rahandusministeerium oma analüüsis. «Erasektori arengut on omakorda toetanud panganduses pakutavad väga mitmekesised investeerimisteenused.»
Rahandusministeeriumi hinnangul peaks ka neljandas kvartalis jätkuma tööturul positiivsed arengud.
–>Aivar Reinap
aivar.reinap@postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Töötute arv rekordiliselt madalal tasemel
Töötute arv rekordiliselt madalal tasemel
Laupäev 23.11.2002
«Positiivsed muutused on tunnetatavad,» kommenteeris Tallinna tööhõiveameti juhataja Marju Rein. «Tallinnas on töökohti küll. Kuigi palgad on tihti madalad, leiab soovija ikka tööd.»
Reinu sõnul otsivad töötud inimesed võrreldes varasema ajaga märksa aktiivsemalt tööd, mille põhjuseks on nii soov saada toimetulekutoetust, kui ka haigekassakaart. «Inimesed lähevad varasemaga võrreldes kiiremini tööle või kui tööd ei soovita, siis võetakse arvelt maha,» selgitas Rein. «Samas on raske prognoosida, mida töötuskindlustuse käivitumine järgmisel aastal kaasa toob.»
Eelmise aastaga võrreldes vähenes töötuse määr kõigis piirkondades peale Kirde-Eesti. Põhja-Eestis on töötuse määr 7,1 protsenti, mis on väikseim Eestis, samas kui Kirde-Eestis ulatub töötute osakaal koguni 19,4 protsendini.
«Olukord on väga halb ja läheb aina hullemaks,» tõdes Maie Kütt Ida-Virumaa tööhõiveametist. «Kui mujal Eestis luuakse uusi töökohti, siis meil pannakse neid kinni ning investeeringuid siia eriti ei jõua.»
Käesoleval aastal suurendasid Ida-Virumaal töötute hulka suurkoondamistega Kreenholm ja Eesti Põlevkivi. Tulevastest koondamistest on teatanud juba tööstusettevõte Nitrofert, kes kavandab koondada 400 inimest, Viru Kalatööstus koondab 200 ning Silmet 150 inimest.
Suurettevõtted koondavad
«Ida-Virumaa probleemiks on suurtööstused, mille koondamised avaldavad ka suurt mõju, sest midagi suurt pole asemele loodud,» kommenteeris Eesti Põlevkivi direktor Mati Jostov. «Kuigi töötus on siin suur, on samas puudus kvalifitseeritud kaadrist ehk näiteks ka keevitajaid ja lukkseppi peame me ise koolitama.»
Jostovi sõnul takistab Ida-Virumaa arengut karm viisarezhiim Venemaaga, mis pidurdab kohalikku turismimajandust.
Statistikaameti andmetel on positiivseks muutuseks tööturul 15-24-aastaste noorte töötuse määra vähenemine 16,6 protsendini, mis on antud vanuserühmas madalaim alates 1999. aastast.
Hooajatöölisi rohkem
Kolmandas kvartalis suurenes viimaste aastate rekordini tööga hõivatud inimeste arv, mis ulatus Vene kriisi eelse ligi 600 000ni. Hõivatute arv suurenes töö otsimisest loobunud heitunute arvel. Võrreldes teise kvartaliga suurenes hooajaliste välistööde arvel tööhõive 8000 inimese võrra põllumajanduses ja 5300 võrra ehituses.
«Eesti majanduse viimase aja märksõnaks on kiiresti arenev erasektor, mis on taganud ka tööhõive paranemise,» märkis rahandusministeerium oma analüüsis. «Erasektori arengut on omakorda toetanud panganduses pakutavad väga mitmekesised investeerimisteenused.»
Rahandusministeeriumi hinnangul peaks ka neljandas kvartalis jätkuma tööturul positiivsed arengud.
–>Aivar Reinap
aivar.reinap@postimees.ee