Idee (korrigeeritud)
Pealkiri: KO volikogu valimise seaduse muutmine
Kokkuvõte:Muuta volikogude valimisseadust valijale selgemaks, omavalitsuse arengu seisukohalt dünaamilisemaks, tagada erakondade ja üksikisikute osalemise sujuvus kohaliku volikogu valimisel kohalikust oludest lähtuvalt
Sisu:Arvan, et kehtiv valimisseadus takistab kohaliku omavalitsuse arengut. Eelkõige väljendub see valijate aktiivsuse vähenemises (hääletamisel osalemine)
Vajame põhimõtteliselt uut lähenemist ja ning omavalitsuse dünaamilist arengut võimaldavat valimisseadust. Seepärast on otstarbekas viia kehtivasse seadusesse dünaamilisust võimaldavad muudatused, et juba eelseisvatel (ja järgnevatel) valimistel erakondade nimekirjad ja üksikisikud saavad kandideerida vastavalt kohalikele oludele.
Kandideerijad:
– erakonnad. Erakonda esindavate kandidaatide nimekiri esitatatakse erakonna poolt kinnitatud pingereana, kusjuures kandidaatide arv ei ületa mandaatide arvu. (Märkused: 1: mandaatide arvust pikem erakonna nimekiri on primaarselt ebaloogiline, 2: erakond jätab pikema nimekirja korral oma eelistuse faktiliselt tegemata/lõpetamata, kuna asendusliikme mandaadi jaotuseks peaks toimuma sekundaarne ehk asendusvalimine kõigi (uute) kandidaatide vahel/
Erakondade valimisliidu moodustamine pole lubatud.
– sõltumatud üksikkandidaadid. Peale registreerimist võivad üksikkandidaadid liituda valimiskampaania-aegseks valimisliiduks. Valimisliit kaotab kehtivuse valimistulemuste selgumisel.
Kandidaatidele esitatavad piirangud:
– kandideerida ei või Riigikogu liige, kuna ta ei või samal ajal põhiseaduse (ja mitme teise seaduse) tähenduses olla madalama taseme seadusandliku kogu, täitevvõimu, äriühingu nõukogu jms liikmeks,
– erakonna liige ei või kandideerida sõltumatu kandidaadina
– sõltumatu kandidaat ei või saada mandaati erakonna vahendusel.
Valimissedel:
Valimissedel on kahepoolse jaotusega. Ühel pool on kandideerivad erakonnad tähestikulises järjekorras (erakonna kandidaat-liikmete nimekirja valimissedelile ei kanta – erakondade kandidaatide nimekirjad asuvad valimisjaoskonnas, sh ka hääletusboksis), teisel pool kõik üksikkandidaadid tähestikulises järjekorras. Erakonna ja üksikkandidaadi nime ees on koht valija tahte väljenduseks.
Valija teeb valimisedelile ainult ühe eelistuse.
Valimistulemuste selgitamine:
Valimistel kandidaatidele antud poolthäälte ja mandaatide arvust lähtudes arvutatakse lihtkvoot. Mandaadid jaotatakse suuremate jääkide meetodil.
Asendusliikmeteks jäävad järgmised mandaati mittesaanud kandidaadid vastavalt pingereale (erakondlikusest sõltumata).
Volikogusse valitud isik:
– võib liituda volikogus esindatud erakonnaga ja tema mandaat säilib,
– volikogusse valitud erakondlik liige kaotab erakonnast lahkudes oma mandaadi. Mandaat läheb üle pingereas olevale esimesele asendusliikmele.
– ei oma õigust samal ajal töötada vallavalitsuses või vallale kuuluvas (üle 51%) äriühingus või esindama valda äriühingu nõukogus.
– Volikogu liikmeks olek on ajaliselt piiratud kahe järjestikuse perioodiga.
Vallavanem (linnapea) valitakse otsevalimisel.
Vallavanema kandidaat ei või samal ajal kandideerida volikogu liikmeks. Vallavanemaks olek on piiratud kahe järjestikuse perioodiga.
Valdades (linnades) elanike arvuga alla 50 tuhande elaniku korraldatakse kohalikud valimised ühe valimisringkonnana.
Seletuskiri-põhjendus
1. kuna erakondade liikmed moodustavad valimisealistest isikutest vaid ~ 4,4 %, pole valdava enamuse huvide ignoreerimine demokraatlikule riigile kohane.
2. kohaliku elu korraldava volikogu valimistel soovitakse poliitilise kokkuleppe alusel anda eelistus erakondade nimekirjadele.
3. kuna puudub kohaliku omavalitsuse reformimise (sh haldusreformi) riiklik reaalne tegevuskava ning määratlemata volikogude erakonnastumine ja üksikisiku rolli arengute suunad kohaliku omavalitsuse demokratiseerimisel, on vajalik rakendada stabiilsust säilitavaid ja dünaamilisust tagavaid muudatusi.
4. loobuda de´Hondti meetoditest kui kunstlikest ja ebademokraatlikest meetoditest mandaatide jagamisel.
Avo Blankin
endine vabariigi valimiskomisjoni esimees
Märkus 25.03.2002 Hääletustulemus: +7: -2
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
TOM: KO volikogu valimise muutmise ettepanek hääletusel
Idee (korrigeeritud)
Pealkiri: KO volikogu valimise seaduse muutmine
Kokkuvõte:Muuta volikogude valimisseadust valijale selgemaks, omavalitsuse arengu seisukohalt dünaamilisemaks, tagada erakondade ja üksikisikute osalemise sujuvus kohaliku volikogu valimisel kohalikust oludest lähtuvalt
Sisu:Arvan, et kehtiv valimisseadus takistab kohaliku omavalitsuse arengut. Eelkõige väljendub see valijate aktiivsuse vähenemises (hääletamisel osalemine)
Vajame põhimõtteliselt uut lähenemist ja ning omavalitsuse dünaamilist arengut võimaldavat valimisseadust. Seepärast on otstarbekas viia kehtivasse seadusesse dünaamilisust võimaldavad muudatused, et juba eelseisvatel (ja järgnevatel) valimistel erakondade nimekirjad ja üksikisikud saavad kandideerida vastavalt kohalikele oludele.
Kandideerijad:
– erakonnad. Erakonda esindavate kandidaatide nimekiri esitatatakse erakonna poolt kinnitatud pingereana, kusjuures kandidaatide arv ei ületa mandaatide arvu. (Märkused: 1: mandaatide arvust pikem erakonna nimekiri on primaarselt ebaloogiline, 2: erakond jätab pikema nimekirja korral oma eelistuse faktiliselt tegemata/lõpetamata, kuna asendusliikme mandaadi jaotuseks peaks toimuma sekundaarne ehk asendusvalimine kõigi (uute) kandidaatide vahel/
Erakondade valimisliidu moodustamine pole lubatud.
– sõltumatud üksikkandidaadid. Peale registreerimist võivad üksikkandidaadid liituda valimiskampaania-aegseks valimisliiduks. Valimisliit kaotab kehtivuse valimistulemuste selgumisel.
Kandidaatidele esitatavad piirangud:
– kandideerida ei või Riigikogu liige, kuna ta ei või samal ajal põhiseaduse (ja mitme teise seaduse) tähenduses olla madalama taseme seadusandliku kogu, täitevvõimu, äriühingu nõukogu jms liikmeks,
– erakonna liige ei või kandideerida sõltumatu kandidaadina
– sõltumatu kandidaat ei või saada mandaati erakonna vahendusel.
Valimissedel:
Valimissedel on kahepoolse jaotusega. Ühel pool on kandideerivad erakonnad tähestikulises järjekorras (erakonna kandidaat-liikmete nimekirja valimissedelile ei kanta – erakondade kandidaatide nimekirjad asuvad valimisjaoskonnas, sh ka hääletusboksis), teisel pool kõik üksikkandidaadid tähestikulises järjekorras. Erakonna ja üksikkandidaadi nime ees on koht valija tahte väljenduseks.
Valija teeb valimisedelile ainult ühe eelistuse.
Valimistulemuste selgitamine:
Valimistel kandidaatidele antud poolthäälte ja mandaatide arvust lähtudes arvutatakse lihtkvoot. Mandaadid jaotatakse suuremate jääkide meetodil.
Asendusliikmeteks jäävad järgmised mandaati mittesaanud kandidaadid vastavalt pingereale (erakondlikusest sõltumata).
Volikogusse valitud isik:
– võib liituda volikogus esindatud erakonnaga ja tema mandaat säilib,
– volikogusse valitud erakondlik liige kaotab erakonnast lahkudes oma mandaadi. Mandaat läheb üle pingereas olevale esimesele asendusliikmele.
– ei oma õigust samal ajal töötada vallavalitsuses või vallale kuuluvas (üle 51%) äriühingus või esindama valda äriühingu nõukogus.
– Volikogu liikmeks olek on ajaliselt piiratud kahe järjestikuse perioodiga.
Vallavanem (linnapea) valitakse otsevalimisel.
Vallavanema kandidaat ei või samal ajal kandideerida volikogu liikmeks. Vallavanemaks olek on piiratud kahe järjestikuse perioodiga.
Valdades (linnades) elanike arvuga alla 50 tuhande elaniku korraldatakse kohalikud valimised ühe valimisringkonnana.
Seletuskiri-põhjendus
1. kuna erakondade liikmed moodustavad valimisealistest isikutest vaid ~ 4,4 %, pole valdava enamuse huvide ignoreerimine demokraatlikule riigile kohane.
2. kohaliku elu korraldava volikogu valimistel soovitakse poliitilise kokkuleppe alusel anda eelistus erakondade nimekirjadele.
3. kuna puudub kohaliku omavalitsuse reformimise (sh haldusreformi) riiklik reaalne tegevuskava ning määratlemata volikogude erakonnastumine ja üksikisiku rolli arengute suunad kohaliku omavalitsuse demokratiseerimisel, on vajalik rakendada stabiilsust säilitavaid ja dünaamilisust tagavaid muudatusi.
4. loobuda de´Hondti meetoditest kui kunstlikest ja ebademokraatlikest meetoditest mandaatide jagamisel.
Avo Blankin
endine vabariigi valimiskomisjoni esimees
Märkus 25.03.2002 Hääletustulemus: +7: -2