Tere taas !

NB!  www.virumaa.ee otsib partneriks webmasterit. Pakkumised palun aadressile info@rencon.ee

—

E-valimistest ja valimissüsteemist üldse

Juba ammu on e-hääletamissüsteem oluliselt turvalisem kui näiteks e-panganduse standardid.
Mis aga ei tähenda, et Valimisseadustest tulenev valimiskorralduse kehtiv skeem oleks turvaline, olema ja näima tõene, sh hääletusprotseduur jälgitav ning kontrollitav.

Minu arvates on põhjus erinevalt Põhiseaduses sätestatust ei taga Valimisseadused ühetaolisust, sest valimiskorralduse kohaselt kasutatakse paralleelselt e-hääletust ja pabersedelitel hääletust. Erinevusi suurendab seegi, et kuni valimispäevani lubatakse e-hääli muuta.
Praktiseeritav eelhääletuse ja valimispäeva vaheline hääletamise paus (koos vahekokkuvõtete tegemise ja avaldamisega) ning jätkamine vaid pabersedelitega on samuti mitte-ühetaolise hääletamise tunnuseks. Veelgi enam, kuna hääletusprotseduur pole avalikult jälgitav, kogu hääletamisprotseduur isegi ei näi tõene.

Hääletamissüsteemi sisse häkkida eesmärgiga andmeid “korrigeerida” on vähetõenäoline, kuna on tegemist krüpteeritud andmete ja andmekogudega. Kuna aga kasutatakse kahte hääletamisviisi ning andmekogu, mis toimub operaatori vahendusel, on küsitavused jäävad.

Arvan, et on aeg lihtsaim põhimõtteline viis turvalisuse tõstmiseks on vaja valija krüpteeritud fail edastada esmasesse andmekogusse (nt VVK), automaatse viivitusega aga sekundaarsesse andmekogusse (nt Riigikohus).
Valimistulemuste selgitamisel VVK-s, järgneks sekundaarse andmekogu alusel järelkontroll ja eri andmekogude alusel saadud tulemuste võrdlus. Ja valimistulemuste kinnitamine.
Meenutan, et hõik valimistega seotud kaebuste lahendamise viimane instants on Riigikohus.
Mis puutub aga hääletuse andmebaaside säilitamisse, siis peaks neid säilitama mitte ainult aasta, vaid 4 aastat, st järgmiste valimiste tulemuste selgumiseni.
Mis puutub aga kahtlusesse, et su hääl jõudis ikka õige kandidaadini, on ka praegu võimalik tänu krüpteeritud logifailile. Väidan, et antud e-häälte hilisem muutmine on võimalik just tänu krüpteeritud failide olemasolule ja andmekogu “salauksele”.
Huvitav, aga kellele?
Võib-olla eksin kui arvan, et just sel põhjusel andmefailid lekkimise hirmus nii kiiresti ka hävitatakse.
Kuna pakkusin sekundaarset andmebaasi Riigikohtus, siis lõpliku tõe huvides võiks seda andmabaasi just seal ka säilitada.
Nii jääks igal valijal kohtu kaudu välja nõuda tõestus, et tema hääl jõudis õigesse “kasti”. Viimast tõendit pole aga täna mõttekas taga ajada, sest kehtivas valimisseaduses on 5% lävi, mille kohasel “vale” nimekirja poolt antud hääli mandaatide jaotamisel ei arvestata, need lähevad kaotsi…

Kokkuvõtteks väidan, et pabersedelite kasutamisega saadud valimistulemused on suurusjärk kordi inimfaktori tõttu ebatäpsemad kui seda on e-valimiste turvalisusest tulenevad ohud.
Meenutagem nelja aasta tagust nt Ladõnskaja geissi Tallinnas ( kandidaadi nr loetavus sedelil) ja nüüd Narva juhtumit. E-hääletus”masina” korral olnuks need välistatud.

Mind kiusab möödunud sajandist pärit lame küsimus – miks peab meie valimissüsteem olema nii keeruline? Mis takistab korraldamast täielikult e-valimisi, ja valimisjaoskondi üle minemast e-nimekirjadele ja puutetundlike arvutustehnika kasutamisele? Mis takistab luua kõigile üheselt arusaadav valimissüsteem, kus kõik mandaadid jaotada ringkonnamandaatidena? Lihtsuses on ilu. Muidugi, elu peab olema ka huvitav, aga kas valikute tegemine peab tuginema aju- ja loogikavaba, demokraatlikke printsiipe eiraval valimissüsteemil? Keegi ei oska põhjendada, miks vajab Eesti 21. sajandil e-riigina veel lävendeid, d’Hondti jada moduleeritud jadasid, kompensatsioonimandaate, kui valimistulemustega selgub, et mõni saab mandaadi paarisaja hääle eest, paar tuhat häält kogunu jääb aga samas ringkonnas ilma? Rääkimata pabersedelite lugemisest…

Miks on meie valimiskorraldus mitme-etapiline (eelhääletused e-hääletusena ja sedelitega ning valimispäeval sedelitega) ja seega mitte-ühetaoline, st põhiseadusega vastuolus? Miks peab meie valimissüsteem olema nii keeruline? Mis takistab korraldamast etappideta täielikult e-valimisi, ja valimisjaoskondi üle minemast e-nimekirjadele ja puutetundlike arvutustehnika kasutamisele? Mis takistab luua kõigile üheselt arusaadav valimissüsteem, kus kõik mandaadid jaotada ringkonnamandaatidena? Lihtsuses on ilu. Muidugi, elu peab olema ka huvitav, aga kas valikute tegemine peab tuginema aju- ja loogikavaba, demokraatlikke printsiipe eiraval valimissüsteemil? Keegi ei oska põhjendada, miks vajab Eesti 21. sajandil e-riigina veel lävendeid, d’Hondti jada moduleeritud jadasid, kompensatsioonimandaate, kui valimistulemustega selgub, et mõni saab mandaadi paarisaja hääle eest, paar tuhat häält kogunu jääb aga samas ringkonnas ilma? Rääkimata pabersedelite lugemisest… Peaks juba ammu häbi olema…

Muide, ringkonnamandaatidega valimised annaks valimistele regionaalse mõõtme, mille järgi on ammu juba kisendav vajadus.

—

          

 

alustas “Torma Album VIII” ettetellimuste vastuvõttu. Eelmistest paksem (~300 lk) almanahh tuleb trükist veebruaris 2019. Trükiarv selgub tellijate arvukusest.
Et MTÜ Tormalaste Kodupaigaühendus ei kasuta avalikku raha ja respekteerib esimese Torma Albumi (1939) väljaandjaid – Torma Albumite ja teiste trükiste väljaandmine tehakse vaid liikmemaksude, eraisikute ja äriühingute nimelisest annetustest.

Ettetellimiseks palume tasuda iga “Torma Album VIII” eest MTÜ TKPÜ arvelduskontole EE281010220225259228 10€. Selgitus: Torma Album.
NB! Ettetellimusi sularahas saab vormistada Torma raamatukogus.
Kättesaamine-toimetamine algab “Torma Album VIII” esitluspäeval Torma raamatukogus nimekirja alusel.

Tähelepanuks kõigile Tormaga seotud prouadele ja härradele! 
Kui soovite liituda Tormalaste Kodupaigaühendusega, siis selleks piisab vaid 1aasta liikmemaksu 10€ tasumisest eelmainitud kontole. Meie liikmetele on Torma Album tasuta. Tasumisel märkida selgituseks: Liikmemaks.
Me ei keeldu ka vabaannetustest, sel juhul selgituseks: Vabaannetus.
MTÜ TKPÜ üldkoosolek on märtsis 2019 Tormas.
Täname kõiki tellijaid, annetajaid ja reklaami ostjaid!

NB! Enne trükki andmist tellimuse või ja toetuse teinud isikute nimed trükitakse raamatusse.

Me ei paku “põrsast- kotis” – Torma Album VIII sisukord:
PÕLISTAGEM KODUKANDI AJALUGU Jaan Viigi
ELUKAARED:
Minu lapsepõlve lugu Arnold Õunapuu
KLASSIKAASLASED ELUKS AJAKS:
Aili Kleemann
Aino Siimon (Lepa)
Irja Pajo (Lilleväli)
Rein Aro (Aru)
Ruth Maide (Rosin)
Vello Nõmmsalu.
Urve Sepman (Lõhmussaar)
KULTUURIKANDJAD:
15 aastat Torma naisrahvatantsu rühma Luule Lehemets
Torma näiteringist Luule Lehemets
TORMA TERVISHOIUTÖÖTAJAD LÄBI AEGADE
HALDUSREFORM TORMAS:
AVALIK KIRI Torma vallavolikogu liikmetele
VANAMÕISA KÜLA AVALIK PÖÖRDUMINE vallavolikogule
Torma alevik tahab Mustvee valda kolida
Sõnavõtt Jõgeva volikogu istungil 14.10.2018
TORMA KANDI RAHVARÕIVAD Meida Planken
RAHVARIIETE KANDMISEST TÄNAPÄEVAL Silvi Aru
TORMA KIRIKU TORNIKIIVRI DOKUMENDID:
Ülestähendused tulevastele põlvedele
TORMA PUHKPILLIORKESTRI AJALUGU Annika Maksimov
ARHIIVIANDMED ON KÄTTESAADAVAD:
Johann Georg Eisen von Schwartzenberg: Meie järeltulijatele …
Ülo M Pärniku tõlge saksa keelest
Johann Georg Eisen. Kokkuvõte (Begriff) minu mõtetest…
Ülo M Pärniku tõlge saksa keelest
Johann Georg Eisen ja Der Philanthrop Ülo M Pärniku tõlge
Dr. Bertrami Wagien kui autori vaimne autoportree …
Ülo M Pärniku tõlge saksa keelest
Torma koolide ajaloost 
TORMA MAARJA KIRIKU TEGEMISED:
Meenutati Eduard Johann Assmuthit
Kõne 3.märtsil 2018 Torma kalmistul Adam Jakobsoni hauaplatsil
EELK Torma Maarja kogudus 2014 – 2017
Torma kalmistu
VÄÄRIKATE AUPINGID
IM MEMORIAM:
Endel Laul, 21.04.1927–25.09.2014
Vello Mäeots 19.02.1940-25.07.2015 
Aksel Jõgi 25.03.1934 – 21.11.2018
AJALOOKONVERENTSI Torma khk 700 avaldamata ettekanne:
PILK JAKOBSONIDE PEREKONNALUKKU Vello PAATSI
AJALOOKONVERENTS: Johann Georg Eisen 300 ja Torma kihelkonnakirik 250 Roger Bartlett: Johann Georg Eisen ja tema aeg. Tõlkinud Sulev Kivastik

Täname!

 

Arusaamad tasuta transpordist on seinast-seina

On siililegi selge, et teatud tingimustel on mõistlikum kohalikku reisijatevedu korraldada kohalikust eelarvest, millega tõepoolest lihtsustatakse vedaja kulusid ja reisijateveo tellija seatud bürokraatiat. Kuid kahjum jääb ikkagi eelarve kanda. Kõik järgnev on aga poliitilise (mitte majanduspoliitilise!) kokkuleppe küsimus.

Et teatud tingimused pole midagi muud kui busside täituvus, liinide pikkus ja reisijaid rahuldav sagedus, mis tiheasutusala teenindamiseks tõepoolest tänasele suur-Tallinnale sobivad, siis nn tasuta transport ongi sobiv ja toimiv.
Arvata on, et põhimõtteliselt selline variant sobib ka Berliinile jt suur-linnadele.

Küll aga ei sobi taoline variant rakendamiseks mujal Eestis (sh isegi Tartus, Narvas jt), sest ühtegi vajalikku tingimust – liinide pikkusest lähtuvalt ei suudata rahuldada reisijaid rahuldavat sagedust ja busside täituvust.

Ma ei arva, et oleksime lõhkise küna ees. Pigem ei osata olemasolevat ressurssi optimaalselt ära kasutamata.
Kohalik transpordikorraldus ja veograafikud peaks olema integreeritud raudtee- ja kiirliinidega.
Muide, ka koolibussid võiksid-peaksid olema osa kohalikust transpordikorraldusest.
Ja miks mitte memmedele-taatidele tasuta, kui nii otsustatakse.