Suusakotkad kibelevad Tehvandi hüppemäele
13.12.2007 00:01Priit Rajalo, Postimees. Foto: Margus Ansu
Oleks vaid lund või siis vähemalt miinuskraadegi – ja Eesti kotkad tuhiseks Otepää vastvalminud suusahüppemäelt alla nii mis vuhiseb. Isegi soomlased ootavat mäe avamist.
 Tehvandile ehitatud K90 suusahüppemägi oli SA Tehvandi Spordikeskuse juhataja Alar Arukuuse väitel valmis esimesi hüppajaid vastu võtma juba oktoobri lõpul – novembri algul ehk ajal, mil mägi tähtaja järgi pidi valmis olema –, kuid siis tuli külm.
Asja kurbloolisus on selles, et tehiskattega mäel saab hüpata plusskraadidega, kuid siis peab maandumisnõlva katet ja hüppetorni nn suusajälge veega niisutama, ent need süsteemid miinuskraadidel ei tööta. Nii kaetigi maandumisnõlv võrguga ja jäädi lund ootama, kuid ilmad läksid soojaks.
Vaja miinuskraade
Nõlv aga kaetakse kunstlumega, mille tootmiseks on vaja külma, kuid seda pole piisavalt olnud ja ka järgmise paari nädala ilmaennustus ei luba püsivat viit külmakraadi.
Esimese hüppega õnnistatakse mägi sisse kõige varem 27. detsembril, siis on seal plaanis Eesti suusahüppe meistrivõistlused. Eesti kahevõistluse ja suusahüpete juhataja Roomet Pikkori sõnab, et Eestis on 50 poissi ja noormeest, kes vaid ootavad, millal saaks 70 miljonit krooni maksvale Otepää hüppemäele.
Teist sama palju olevat olnud soomlasi, kes soovinud tulla siia algul novembris toimuma pidanud võistlusest osa võtma. Nüüd, mil hooaeg juba käimas, neid nii palju Otepääle tulemas poleks.
Aga kus on kõik need Eesti hüppajad praegu, sest eesotsas Jens Salumäega leiab ka ülejäänud paar ajakirjanduse veergudele pääsevat hüppepoissi tavaliselt võistluste lõpuprotokolli tagaotsast?
Tõeline tähtsündmus
Pikkor kinnitab, et nad kõik on olemas ja seni treeninud Tehvandi vanal 70 meetri, Mustamäe 50 meetri ja Otepää Apteekrimäe 40 meetri mäel ning ka Elva, Viljandi ja Võru kuni 25-meetristel mägedel.
«Meie hüppajatele on uue 90 meetri mäe avamine tõsine tähtsündmus, sellest on 30 aastat juttu olnud,» sõnas Pikkor. «Treeningukvaliteeti peaks mägi parandama, sest erinevalt vanast mäest on uuel kõik profiilid õiged.»
Kui vanasti oli kaugele lendamise eelduseks tugev äratõuge, selgitas Pikkor, siis uutel mägedel on ka lendlemine oluline komponent. Seda need õiged profiilid tagavatki.
«Kahevõistlus on olnud Eesti paraadala, suusahüpped on kuulunud esimeste talispordialade hulka, loodetavasti need traditsioonid taastuvad,» mõtiskles Pikkor.
Kõhklejate küsimusele, kas nii suurt investeeringut nii väikesele hulgale sportlastele tarvis on, vastas Pikkor, et loomulikult ei saa suusahüpetest rahvaspordiala, kuid ilma sellise mäeta on võimatu saada siia häid rahvusvahelisi võistlusi.
Näiteks kahevõistlejate tarvis on hüppemäe kõrval suvel maailmatasemel rolleri-, talvel suusarajad. Ka naiste suusahüpped hakkavad Pikkori selgitust mööda maailmas pead tõstma ning Otepää sobiks nende võistlus- või treeningpaigana suurepäraselt.
Kes Tehvandi hüppemäe avab, on veel lahtine, kuid Pikkori hinnangul võiks selleks olla Eesti nimekaim hüppaja Jens Salumäe.
Kuid enne hüppajaid tulevad tavakülastajad: Arukuusk loodab, et veel jõulude eel avatakse tornis vaateplatvorm. Tuleval suvel läheb ronimissein, mis asub hüppetorni ülal hoidva tagumise ehk kõrgeima betoonposti tagaküljel.
Tehvandi mägi
• Rahvusvahelistele nõuetele vastava K-90 hüppemäe ehitust alustati möödunud aasta juulis ja see läheb maksma umbes 70 miljonit krooni.
• Hüppemäe tagatorn võib vajadusel olla nii vaatetorn, suusahüppemägi kui ka ronimissein.
• SA Tehvandi Spordikeskus loodab, et Tehvandist tuleb tänu hüppemäele sama populaarne treeningkeskus kahevõistlejaile, nagu see on seni olnud murdmaasuusatajaile.
• Hüppemäel on Norrast pärit portselanrenn, mis sarnaneb libisemisomadustelt rohkem lumega kui too metallrada, mida mööda suusalendurid vanal K70 mäel äratõukenukile sööstavad.
• Euroopast saabuvad mäe tarvis veel stardivalgusfoorid, suusataja ja tuule kiiruse mõõtjad.
Allikas: Postimees
|
Uudised
Tehvandi K-90 hüppemägi
Suusakotkad kibelevad Tehvandi hüppemäele
13.12.2007 00:01Priit Rajalo, Postimees. Foto: Margus Ansu
Oleks vaid lund või siis vähemalt miinuskraadegi – ja Eesti kotkad tuhiseks Otepää vastvalminud suusahüppemäelt alla nii mis vuhiseb. Isegi soomlased ootavat mäe avamist.
Asja kurbloolisus on selles, et tehiskattega mäel saab hüpata plusskraadidega, kuid siis peab maandumisnõlva katet ja hüppetorni nn suusajälge veega niisutama, ent need süsteemid miinuskraadidel ei tööta. Nii kaetigi maandumisnõlv võrguga ja jäädi lund ootama, kuid ilmad läksid soojaks.
Vaja miinuskraade
Nõlv aga kaetakse kunstlumega, mille tootmiseks on vaja külma, kuid seda pole piisavalt olnud ja ka järgmise paari nädala ilmaennustus ei luba püsivat viit külmakraadi.
Esimese hüppega õnnistatakse mägi sisse kõige varem 27. detsembril, siis on seal plaanis Eesti suusahüppe meistrivõistlused. Eesti kahevõistluse ja suusahüpete juhataja Roomet Pikkori sõnab, et Eestis on 50 poissi ja noormeest, kes vaid ootavad, millal saaks 70 miljonit krooni maksvale Otepää hüppemäele.
Teist sama palju olevat olnud soomlasi, kes soovinud tulla siia algul novembris toimuma pidanud võistlusest osa võtma. Nüüd, mil hooaeg juba käimas, neid nii palju Otepääle tulemas poleks.
Aga kus on kõik need Eesti hüppajad praegu, sest eesotsas Jens Salumäega leiab ka ülejäänud paar ajakirjanduse veergudele pääsevat hüppepoissi tavaliselt võistluste lõpuprotokolli tagaotsast?
Tõeline tähtsündmus
Pikkor kinnitab, et nad kõik on olemas ja seni treeninud Tehvandi vanal 70 meetri, Mustamäe 50 meetri ja Otepää Apteekrimäe 40 meetri mäel ning ka Elva, Viljandi ja Võru kuni 25-meetristel mägedel.
«Meie hüppajatele on uue 90 meetri mäe avamine tõsine tähtsündmus, sellest on 30 aastat juttu olnud,» sõnas Pikkor. «Treeningukvaliteeti peaks mägi parandama, sest erinevalt vanast mäest on uuel kõik profiilid õiged.»
Kui vanasti oli kaugele lendamise eelduseks tugev äratõuge, selgitas Pikkor, siis uutel mägedel on ka lendlemine oluline komponent. Seda need õiged profiilid tagavatki.
«Kahevõistlus on olnud Eesti paraadala, suusahüpped on kuulunud esimeste talispordialade hulka, loodetavasti need traditsioonid taastuvad,» mõtiskles Pikkor.
Kõhklejate küsimusele, kas nii suurt investeeringut nii väikesele hulgale sportlastele tarvis on, vastas Pikkor, et loomulikult ei saa suusahüpetest rahvaspordiala, kuid ilma sellise mäeta on võimatu saada siia häid rahvusvahelisi võistlusi.
Näiteks kahevõistlejate tarvis on hüppemäe kõrval suvel maailmatasemel rolleri-, talvel suusarajad. Ka naiste suusahüpped hakkavad Pikkori selgitust mööda maailmas pead tõstma ning Otepää sobiks nende võistlus- või treeningpaigana suurepäraselt.
Kes Tehvandi hüppemäe avab, on veel lahtine, kuid Pikkori hinnangul võiks selleks olla Eesti nimekaim hüppaja Jens Salumäe.
Kuid enne hüppajaid tulevad tavakülastajad: Arukuusk loodab, et veel jõulude eel avatakse tornis vaateplatvorm. Tuleval suvel läheb ronimissein, mis asub hüppetorni ülal hoidva tagumise ehk kõrgeima betoonposti tagaküljel.
Tehvandi mägi
• Rahvusvahelistele nõuetele vastava K-90 hüppemäe ehitust alustati möödunud aasta juulis ja see läheb maksma umbes 70 miljonit krooni.
• Hüppemäe tagatorn võib vajadusel olla nii vaatetorn, suusahüppemägi kui ka ronimissein.
• SA Tehvandi Spordikeskus loodab, et Tehvandist tuleb tänu hüppemäele sama populaarne treeningkeskus kahevõistlejaile, nagu see on seni olnud murdmaasuusatajaile.
• Hüppemäel on Norrast pärit portselanrenn, mis sarnaneb libisemisomadustelt rohkem lumega kui too metallrada, mida mööda suusalendurid vanal K70 mäel äratõukenukile sööstavad.
• Euroopast saabuvad mäe tarvis veel stardivalgusfoorid, suusataja ja tuule kiiruse mõõtjad.
Allikas: Postimees