–>
| |
|
 |
Astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto |
|
Tartu sai kolm uut aukodanikku
20.02.2004 00:01
Volikogu andis täna Tartu linna aukodaniku nimetuse ning sellega kaasneva Tartu Suurtähe astrofüüsik Jaan Einastole, neuroloog Ain-Elmar Kaasikule ning koorijuht Alo Ritsingule. Teenetemärgi Tartu Täht kavalerideks nimetati Tartu linnamuuseumi endine direktriss Heivi Pullerits, Tartu ja Uppsala sõprussidemete arendaja Solveig Nilsson ning kirurgia emeriitprofessor Endel Tünder.
Jaan Einasto
Astrofüüsik, akadeemik
Jaan Einasto on sündinud Tartus 23. veebruaril 1929. aastal. 1947. aastal sai temast ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilane. Ülikooli lõpetas ta 1952. aastal cum laude ja alustas tööd Tartu tähetornis.
Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses ta 1955. aastal, doktorikraadi 1972. aastal.
1960.-1970. aastal uuris Jaan Einasto galaktikate ehitust, dünaamikat ja evolutsiooni. Ajapikku kaldus tema huvi kosmoloogiasse – universumi struktuuri teke – ja tööd selle valdkonna uurimisel on Einasto jätkanud tänaseni.
Jaan Einasto juhendamisel on kaitsnud väitekirja kümme teadlast. Ta on avaldanud 300 teadusartiklit ning publitseerib praegugi neli kuni kuus teadusartiklit aastas.
Akadeemik Jaan Einasto on koos kaastöötajatega pälvinud ENSV riikliku teaduspreemia (1982) ja Eesti Vabariigi teaduspreemia (1998), ta on saanud Riigivapi II klassi teenetemärgi (1998) ja läinud aastal Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia.
Akadeemik Jaan Einasto on Eesti Teaduste Akadeemia liige aastast 1981, samast aastast ka Ameerika Astronoomiaseltsi liige. Saksa Astronoomiaühingu liige on ta 1985. aastast, Academia Europea liige 1991. aastast, Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi liige 1994. aastast.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Alo Ritsing
Koorijuht
Alo Ritsing on sündinud 4. novembril 1936. aastal Tartus koorijuhi ja helilooja Richard Ritsingu peres. Lõpetanud Tartu I keskkooli, 1960. aastal Tartu ülikooli bibliograafina, 1963. aastal koorijuhtimise ja 1966. aastal laulu erialal Tartu muusikakooli ning 1969. aastal Gustav Ernesaksa õpilasena koorijuhtimise erialal Tallinna konservatooriumi.
1966. aastast töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, kus õpetab koorijuhtimist.
Alates 1963. aastast juhatab Alo Ritsing Tartu Akadeemilist Meeskoori, 1972. aastast meeskoori Forestalia, 1990. aastast Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoori. 1968-1991 juhatas ta segakoori Vanemuine.
Alo Ritsing on aastast 1971 olnud üliõpilaslaulupidude ja aastast 1985 üldlaulupidude üldjuhte, ta on ka 2004. aasta üldlaulupeo kunstiline juht.
Ritsingu heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, kuid ta on loonud ka instrumentaal- ja kammermuusikat.
Alo Ritsing on heliloojate liidu liige 1981. aastast, ENSV teeneline kunstitegelane 1982. aastast, ENSV rahvakunstnik 1988. aastast. 2001. aastal tunnustati teda Gustav Ernesaksa muusikapreemiaga, samast aastast on ta Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Ain-Elmar Kaasik
Neuroloog, akadeemik
Ain-Elmar Kaasik on sündinud 2. augustil 1934. aastal Tallinnas. Lõpetas Tartu ülikooli 1959. aastal, töötas aastail 1962-1964 Tartu kliinilise haigla hingamiskeskuse juhatajana.
Tartu ülikooli akadeemilises koosseisus on professor emeritus Ain-Elmar Kaasik alates 1968. aastast.
1972. aastal valiti ta professoriks, 1975-1980 töötas arstide ja farmatseutide täiendusteaduskonna dekaanina, 1981. aastal ülikooli arstiteaduskonna õppeprodekaanina. Aastail 1984-1989 oli Kaasik ülikooli arstiteaduskonna dekaan, aastail 1984-1996 närvikliiniku juhataja.
Emeriitprofessor Ain-Elmar Kaasik on tunnustatud neuroloog ja neurokirurg ning vastavate kliiniliste suundade arendaja Eestis. Tema teaduspublikatsioonide hulk ületab 400, nende seas on ka kolm monograafiat ning üle 150 täismahulise teadusartikli. Ta on olnud 14 kandidaadi- ja doktoritöö juhendaja.
Ain-Elmar Kaasik on Uppsala ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige ja Ameerika Ühendriikide Neuroloogiaakadeemia korrespondentliige. 1972. aastal sai ta ENSV riikliku preemia ja 1998. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Kolm uut Tartu tähe kavaleri
Solveig Nilsson
Tartu ja Uppsala koostöö edendaja
Solveig Nilsson on sündinud 9. augustil 1945. Uppsala kommuuni juhtivametnikuna on ta andnud panuse Tartu ja Uppsala sõprussidemetesse alates 1988. aastast. Tema kaasabil algas kahe linna koostöö haridus- ja sotsiaalalal ning linnaplaneerimise, linnamajanduse jm valdkondades.
1990. aastate algul korraldas Solveig Nilsson korduvalt mitmesuguste abimaterjalide saatmist Tartu koolidele, lastekodudele ja haiglatele. Suur oli tema panus Uppsala maja Tartusse rajamisel.
Solveig Nilsson oli ka organisaatoriks Tartu kaasamisel Põhjamaade Sõpruslinnade Ühendusse, nendel kokkusaamistel on Tartu osalenud alates 1991. aastast.
Heivi Pullerits
Kauaaegne Tartu linnamuuseumi direktriss
Heivi Pullerits on sündinud 25. augustil 1938 Tartus. Lõpetas 1961. aastal Tartu ülikooli, samal aastal asus tööle teatri- ja muusikamuuseumi teadurina. 1979. kuni 2001. aastani oli Tartu linnamuuseumi direktriss.
Heivi Pulleritsu eestvõttel avati Tartu Linnamuuseumi filiaalina linnakodaniku muuseum, tema aktiivsel eestvedamisel rajas linnamuuseum oma uue ekspositsiooni muuseumi praegusesse hoonesse.
Et elavdada ekspositsiooni ja õhutada tartlastes huvi linna ajaloo vastu, on Heivi Pullerits korraldanud muuseumis mitmeid näitemänge.
Endel Tünder
Kirurg ja emeriitprofessor
Endel Tünder on sündinud 5. mail 1929 Viljandimaal. Lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1955. aastal. Töötanud arstiteaduskonna kirurgiakateedri õppejõuna, dotsendina ja professorina, aastast 1994. emeriitprofessor.
Professor Tünderi käe all on valminud seitse doktori- ja 12 kandidaadiväitekirja, tal on kuus autoritunnistust. Endel Tünder tegi esimesed veresoonte rekonstruktiivsed operatsioonid, neerude siirdamised ja jäsemete transplantatsioonid.
1982. aastal sai ta ENSV riikliku teaduspreemia veresoontekirurgia arendamise ja juurutamise eest.
1999. aastal sai ta Tartu Ülikooli Kliinikumi aastapreemia.
Uudised
Tartu sai kolm uut aukodanikku
–>
Tartu sai kolm uut aukodanikku
Volikogu andis täna Tartu linna aukodaniku nimetuse ning sellega kaasneva Tartu Suurtähe astrofüüsik Jaan Einastole, neuroloog Ain-Elmar Kaasikule ning koorijuht Alo Ritsingule. Teenetemärgi Tartu Täht kavalerideks nimetati Tartu linnamuuseumi endine direktriss Heivi Pullerits, Tartu ja Uppsala sõprussidemete arendaja Solveig Nilsson ning kirurgia emeriitprofessor Endel Tünder.
20.02.2004 00:01
Jaan Einasto
Astrofüüsik, akadeemik
Jaan Einasto on sündinud Tartus 23. veebruaril 1929. aastal. 1947. aastal sai temast ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna üliõpilane. Ülikooli lõpetas ta 1952. aastal cum laude ja alustas tööd Tartu tähetornis.
Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses ta 1955. aastal, doktorikraadi 1972. aastal.
1960.-1970. aastal uuris Jaan Einasto galaktikate ehitust, dünaamikat ja evolutsiooni. Ajapikku kaldus tema huvi kosmoloogiasse – universumi struktuuri teke – ja tööd selle valdkonna uurimisel on Einasto jätkanud tänaseni.
Jaan Einasto juhendamisel on kaitsnud väitekirja kümme teadlast. Ta on avaldanud 300 teadusartiklit ning publitseerib praegugi neli kuni kuus teadusartiklit aastas.
Akadeemik Jaan Einasto on koos kaastöötajatega pälvinud ENSV riikliku teaduspreemia (1982) ja Eesti Vabariigi teaduspreemia (1998), ta on saanud Riigivapi II klassi teenetemärgi (1998) ja läinud aastal Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia.
Akadeemik Jaan Einasto on Eesti Teaduste Akadeemia liige aastast 1981, samast aastast ka Ameerika Astronoomiaseltsi liige. Saksa Astronoomiaühingu liige on ta 1985. aastast, Academia Europea liige 1991. aastast, Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi liige 1994. aastast.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Alo Ritsing
Koorijuht
Alo Ritsing on sündinud 4. novembril 1936. aastal Tartus koorijuhi ja helilooja Richard Ritsingu peres. Lõpetanud Tartu I keskkooli, 1960. aastal Tartu ülikooli bibliograafina, 1963. aastal koorijuhtimise ja 1966. aastal laulu erialal Tartu muusikakooli ning 1969. aastal Gustav Ernesaksa õpilasena koorijuhtimise erialal Tallinna konservatooriumi.
1966. aastast töötab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, kus õpetab koorijuhtimist.
Alates 1963. aastast juhatab Alo Ritsing Tartu Akadeemilist Meeskoori, 1972. aastast meeskoori Forestalia, 1990. aastast Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoori. 1968-1991 juhatas ta segakoori Vanemuine.
Alo Ritsing on aastast 1971 olnud üliõpilaslaulupidude ja aastast 1985 üldlaulupidude üldjuhte, ta on ka 2004. aasta üldlaulupeo kunstiline juht.
Ritsingu heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, kuid ta on loonud ka instrumentaal- ja kammermuusikat.
Alo Ritsing on heliloojate liidu liige 1981. aastast, ENSV teeneline kunstitegelane 1982. aastast, ENSV rahvakunstnik 1988. aastast. 2001. aastal tunnustati teda Gustav Ernesaksa muusikapreemiaga, samast aastast on ta Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Ain-Elmar Kaasik
Neuroloog, akadeemik
Ain-Elmar Kaasik on sündinud 2. augustil 1934. aastal Tallinnas. Lõpetas Tartu ülikooli 1959. aastal, töötas aastail 1962-1964 Tartu kliinilise haigla hingamiskeskuse juhatajana.
Tartu ülikooli akadeemilises koosseisus on professor emeritus Ain-Elmar Kaasik alates 1968. aastast.
1972. aastal valiti ta professoriks, 1975-1980 töötas arstide ja farmatseutide täiendusteaduskonna dekaanina, 1981. aastal ülikooli arstiteaduskonna õppeprodekaanina. Aastail 1984-1989 oli Kaasik ülikooli arstiteaduskonna dekaan, aastail 1984-1996 närvikliiniku juhataja.
Emeriitprofessor Ain-Elmar Kaasik on tunnustatud neuroloog ja neurokirurg ning vastavate kliiniliste suundade arendaja Eestis. Tema teaduspublikatsioonide hulk ületab 400, nende seas on ka kolm monograafiat ning üle 150 täismahulise teadusartikli. Ta on olnud 14 kandidaadi- ja doktoritöö juhendaja.
Ain-Elmar Kaasik on Uppsala ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige, Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu liige ja Ameerika Ühendriikide Neuroloogiaakadeemia korrespondentliige. 1972. aastal sai ta ENSV riikliku preemia ja 1998. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Kolm uut Tartu tähe kavaleri
Solveig Nilsson
Tartu ja Uppsala koostöö edendaja
Solveig Nilsson on sündinud 9. augustil 1945. Uppsala kommuuni juhtivametnikuna on ta andnud panuse Tartu ja Uppsala sõprussidemetesse alates 1988. aastast. Tema kaasabil algas kahe linna koostöö haridus- ja sotsiaalalal ning linnaplaneerimise, linnamajanduse jm valdkondades.
1990. aastate algul korraldas Solveig Nilsson korduvalt mitmesuguste abimaterjalide saatmist Tartu koolidele, lastekodudele ja haiglatele. Suur oli tema panus Uppsala maja Tartusse rajamisel.
Solveig Nilsson oli ka organisaatoriks Tartu kaasamisel Põhjamaade Sõpruslinnade Ühendusse, nendel kokkusaamistel on Tartu osalenud alates 1991. aastast.
Heivi Pullerits
Kauaaegne Tartu linnamuuseumi direktriss
Heivi Pullerits on sündinud 25. augustil 1938 Tartus. Lõpetas 1961. aastal Tartu ülikooli, samal aastal asus tööle teatri- ja muusikamuuseumi teadurina. 1979. kuni 2001. aastani oli Tartu linnamuuseumi direktriss.
Heivi Pulleritsu eestvõttel avati Tartu Linnamuuseumi filiaalina linnakodaniku muuseum, tema aktiivsel eestvedamisel rajas linnamuuseum oma uue ekspositsiooni muuseumi praegusesse hoonesse.
Et elavdada ekspositsiooni ja õhutada tartlastes huvi linna ajaloo vastu, on Heivi Pullerits korraldanud muuseumis mitmeid näitemänge.
Endel Tünder
Kirurg ja emeriitprofessor
Endel Tünder on sündinud 5. mail 1929 Viljandimaal. Lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna 1955. aastal. Töötanud arstiteaduskonna kirurgiakateedri õppejõuna, dotsendina ja professorina, aastast 1994. emeriitprofessor.
Professor Tünderi käe all on valminud seitse doktori- ja 12 kandidaadiväitekirja, tal on kuus autoritunnistust. Endel Tünder tegi esimesed veresoonte rekonstruktiivsed operatsioonid, neerude siirdamised ja jäsemete transplantatsioonid.
1982. aastal sai ta ENSV riikliku teaduspreemia veresoontekirurgia arendamise ja juurutamise eest.
1999. aastal sai ta Tartu Ülikooli Kliinikumi aastapreemia.