|
Eile oli Tartu rahu aastapäev
Eile oli Tartu rahulepingu 87. aastapäev. Kaitseliidu Jõgeva malevas leidis sel puhul Vooremaaga vestlemiseks aega propagandapealik Ülo Pärn.
Ülo Pärna sõnul pole Jõgeva maleval eraldi traditsiooni, kuidas Tartu rahu aastapäeva tähistada.
“Võidupühal, vabariigi aastapäeval ja Aidu lahingu aastapäeval viime alati lillekorvid Vabadussõjas langenute mälestusammaste juurde. Tähistasime ka relvarahu aastapäeva 3. jaanuaril. Eraldi Tartu rahu pole Jõgeva malev tähistanud,” rääkis Pärn.
Torma pillimehed
Viimase aasta suurematest sündmustest tõstis maleva propagandapealik esile, et Jõgeva malev asutas endale puhkpilliorkestri. “Eestis pole neid malevaid kuigi palju, kellel oleks oma puhkpilliorkester,” selgitas Pärn.
“Kui tänavu 14. jaanuaril tähistati Tartus 88 aasta möödumist Tartu linna vabastamisest ning seda tehti Julius Kuperjanovi haua juures, polnud tartlastel endil orkestrit kusagilt võtta ja seal esineski meie Jõgeva orkester,” oli Pärn rahul.
Kaitseliidu Jõgeva maleva puhkpilliorkester loodi kahasse Torma vallaga möödunud aasta märtsis. Orkestrit juhatab Laiuse koguduse pastor Raino Kubjas, kes on ühtlasi ka Kaitseliidu Jõgeva maleva kaplan.
Esmakordselt mängis mullu märtsis asutatud orkester juba suveharjal võidupäeval.
“Jõgevamaal on puhkpillimäng üldse üks vana traditsioon,” meenutas Ülo Pärn, kes lisaks propagandapealikule on ka tuntud kodu-uurija.
“Mustvee oli kunagi tubli puhkpillimuusika keskus. Torma üle aga käib vaidlus tänaseni, et kus see Eesti esimene puhkpilliorkester ikka oli, kas Väägveres või Tormas,” meenutas Pärn. Jõgeva maleva propagandapealikuna ja põlise Mustvee kandi mehena on ta kindel, et Torma oli ikka esimene.
Jõgeval oli Pärna kinnitusel esimese Eesti Vabariigi ajal ka kaks puhkpilliorkestrit — tuletõrje ja kaitseliidu oma. Kaitseliidu praegusel orkestril veel korralikku paraadvormi pole, kuid mehed loodavad selle esinemisteks siiski saada.
Koostöö looduskaitsjatega
Hiljemalt aprillis valmib Pärna kinnitusel Looduskaitse Jõgeva-Tartu regiooni ja Kaitseliidu Jõgeva maleva ühine õppe- ja haldushoone Utsalis. See on kahekorruseline hoone Puurmanni vallas Jürikülas, kunagise okupatsiooniarmee pommituslennuväe endine polügoon.
Rajatav hoone kerkib Alam-Pedja kaitseala vahetusse lähedusse ja sinna saavad ruumid Eesti Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon ja Kaitseliidu Jõgeva Malev.
Kaitseliit kasutab kaitsealast väljapoole jäävaid alasid õppuste korraldamiseks. Looduskaitsekeskus soovib uude majja üles panna Alam-Pedjat tutvustava põhjaliku ekspositsiooni ning kasutada tulevase hoone ruume looduskaitsealase õppetöö korraldamiseks.
Haldus- ja õppehoone kahel korrusel on ruumi kokku 1650 ruutmeetrit. Hoonesse tuleb 83 ruumi, sealhulgas õppeklassid, toitlustus- ja majutustoad ja saun. Õppekeskuse ehituseks kulub ligi 23 miljonit krooni, millest suur osa tuli Pärna sõnul Keskkonnainvesteeringute Keskusest.
“Kui looduskaitsjad lõid meiega punti, siis nad leidsid meis ikka partneri, mitte mingisuguse looduserüüstaja,” kinnitas Pärn. “Ega loodus sellega halvemini kaitstud ole. Meie kohalolu välistab rüüstajate sinnasattumise, sest väljas on mehitatud valve.”
Kaitseliit pole kasarmeeritud üksus
Ülo Pärn on õigusega uhke omakoostatud ulatuslike ajalookogumike üle, sest teistel malevatel pole samasuguseid välja panna.
Jõgeva malevas on propagandapealiku sõnul ca 500 meest. “Mõni langeb igal aastal ka välja, keskeltläbi 5% uueneb maleva liikmete arv iga aastaga. Uued noored mehed tulevad peale.
„Ega kaitseliit mängi kogu aeg sõda! Me pole kasarmeeritud üksus, kõigil on perekond. Noored mehed käivad Soomes tööl, et kindlustada perele elatusvahendid, nagu on ühe mehe kohus. Vaba aega jääb neil ainult puhkepäevadel,” selgitas Pärn.
Samal ajal on mitmed Jõgevamaa kaitseliitlased ka abipolitseinikud. Kaitseliidu ja politsei suhted on Pärna sõnul Jõgevamaal erakordselt sõbralikud. “See on ikka olnud teistele uudis, et Jõgevamaal teevad Kaitseliit ja politsei koostööd,” kinnitas propagandapealik.
“Ega need noored mehed ei käiks õppustel, kui neil poleks ühiskonna ja perekonna toetust, kui seda ei aktsepteeritaks,” arutles Pärn.
“Jõgevamaa rahvaarv moodustab umbes 2,8% riigi rahvaarvust, kaitseliitlasi on siin aga 5%,” kiitis Pärn oma kodumalevat.
Propagandapealiku sõnul on isamaalisust raske sõjamängust eristada. “Meie mehed on üldiselt üsna isamaalised, mõned kipuvad olema lausa rahvusradikaalid,” selgitas ta.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Kaitsevägi ja Meestelaulu Selts
Eile korraldas kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts rahvusooperi Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 87. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kontserdist võtsid osa Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele oli kutsutud kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhtkond, samuti erusõjaväelasi, kultuuritegelasi ja ärimehi.
Kontserdil võttis sõna president Toomas Hendrik Ilves, esinesid Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Tallinna Ülikooli meeskoor. Kontserti juhtis Rein Oja.
Eesti Televisioon tegi tunnipikkusest kontserdist otseülekande.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.
Kaitsevägi on koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga Tartu rahulepingu aastapäeva kontsertaktust korraldanud alates 2001. aastast. Seda kontserti oli võimalik näha ka ETV vahendusel.
JAANIKA KRESSA
|
Uudised
Tartu rahu aastapäev (2007)
Eile oli Tartu rahu aastapäev
Eile oli Tartu rahulepingu 87. aastapäev. Kaitseliidu Jõgeva malevas leidis sel puhul Vooremaaga vestlemiseks aega propagandapealik Ülo Pärn.
Ülo Pärna sõnul pole Jõgeva maleval eraldi traditsiooni, kuidas Tartu rahu aastapäeva tähistada.
“Võidupühal, vabariigi aastapäeval ja Aidu lahingu aastapäeval viime alati lillekorvid Vabadussõjas langenute mälestusammaste juurde. Tähistasime ka relvarahu aastapäeva 3. jaanuaril. Eraldi Tartu rahu pole Jõgeva malev tähistanud,” rääkis Pärn.
Torma pillimehed
Viimase aasta suurematest sündmustest tõstis maleva propagandapealik esile, et Jõgeva malev asutas endale puhkpilliorkestri. “Eestis pole neid malevaid kuigi palju, kellel oleks oma puhkpilliorkester,” selgitas Pärn.
“Kui tänavu 14. jaanuaril tähistati Tartus 88 aasta möödumist Tartu linna vabastamisest ning seda tehti Julius Kuperjanovi haua juures, polnud tartlastel endil orkestrit kusagilt võtta ja seal esineski meie Jõgeva orkester,” oli Pärn rahul.
Kaitseliidu Jõgeva maleva puhkpilliorkester loodi kahasse Torma vallaga möödunud aasta märtsis. Orkestrit juhatab Laiuse koguduse pastor Raino Kubjas, kes on ühtlasi ka Kaitseliidu Jõgeva maleva kaplan.
Esmakordselt mängis mullu märtsis asutatud orkester juba suveharjal võidupäeval.
“Jõgevamaal on puhkpillimäng üldse üks vana traditsioon,” meenutas Ülo Pärn, kes lisaks propagandapealikule on ka tuntud kodu-uurija.
“Mustvee oli kunagi tubli puhkpillimuusika keskus. Torma üle aga käib vaidlus tänaseni, et kus see Eesti esimene puhkpilliorkester ikka oli, kas Väägveres või Tormas,” meenutas Pärn. Jõgeva maleva propagandapealikuna ja põlise Mustvee kandi mehena on ta kindel, et Torma oli ikka esimene.
Jõgeval oli Pärna kinnitusel esimese Eesti Vabariigi ajal ka kaks puhkpilliorkestrit — tuletõrje ja kaitseliidu oma. Kaitseliidu praegusel orkestril veel korralikku paraadvormi pole, kuid mehed loodavad selle esinemisteks siiski saada.
Koostöö looduskaitsjatega
Hiljemalt aprillis valmib Pärna kinnitusel Looduskaitse Jõgeva-Tartu regiooni ja Kaitseliidu Jõgeva maleva ühine õppe- ja haldushoone Utsalis. See on kahekorruseline hoone Puurmanni vallas Jürikülas, kunagise okupatsiooniarmee pommituslennuväe endine polügoon.
Rajatav hoone kerkib Alam-Pedja kaitseala vahetusse lähedusse ja sinna saavad ruumid Eesti Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon ja Kaitseliidu Jõgeva Malev.
Kaitseliit kasutab kaitsealast väljapoole jäävaid alasid õppuste korraldamiseks. Looduskaitsekeskus soovib uude majja üles panna Alam-Pedjat tutvustava põhjaliku ekspositsiooni ning kasutada tulevase hoone ruume looduskaitsealase õppetöö korraldamiseks.
Haldus- ja õppehoone kahel korrusel on ruumi kokku 1650 ruutmeetrit. Hoonesse tuleb 83 ruumi, sealhulgas õppeklassid, toitlustus- ja majutustoad ja saun. Õppekeskuse ehituseks kulub ligi 23 miljonit krooni, millest suur osa tuli Pärna sõnul Keskkonnainvesteeringute Keskusest.
“Kui looduskaitsjad lõid meiega punti, siis nad leidsid meis ikka partneri, mitte mingisuguse looduserüüstaja,” kinnitas Pärn. “Ega loodus sellega halvemini kaitstud ole. Meie kohalolu välistab rüüstajate sinnasattumise, sest väljas on mehitatud valve.”
Kaitseliit pole kasarmeeritud üksus
Ülo Pärn on õigusega uhke omakoostatud ulatuslike ajalookogumike üle, sest teistel malevatel pole samasuguseid välja panna.
Jõgeva malevas on propagandapealiku sõnul ca 500 meest. “Mõni langeb igal aastal ka välja, keskeltläbi 5% uueneb maleva liikmete arv iga aastaga. Uued noored mehed tulevad peale.
„Ega kaitseliit mängi kogu aeg sõda! Me pole kasarmeeritud üksus, kõigil on perekond. Noored mehed käivad Soomes tööl, et kindlustada perele elatusvahendid, nagu on ühe mehe kohus. Vaba aega jääb neil ainult puhkepäevadel,” selgitas Pärn.
Samal ajal on mitmed Jõgevamaa kaitseliitlased ka abipolitseinikud. Kaitseliidu ja politsei suhted on Pärna sõnul Jõgevamaal erakordselt sõbralikud. “See on ikka olnud teistele uudis, et Jõgevamaal teevad Kaitseliit ja politsei koostööd,” kinnitas propagandapealik.
“Ega need noored mehed ei käiks õppustel, kui neil poleks ühiskonna ja perekonna toetust, kui seda ei aktsepteeritaks,” arutles Pärn.
“Jõgevamaa rahvaarv moodustab umbes 2,8% riigi rahvaarvust, kaitseliitlasi on siin aga 5%,” kiitis Pärn oma kodumalevat.
Propagandapealiku sõnul on isamaalisust raske sõjamängust eristada. “Meie mehed on üldiselt üsna isamaalised, mõned kipuvad olema lausa rahvusradikaalid,” selgitas ta.
— — — — — — — — — — — — — — — — — — — — — —
Kaitsevägi ja Meestelaulu Selts
Eile korraldas kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts rahvusooperi Estonia kontserdisaalis Tartu rahulepingu sõlmimise 87. aastapäevale pühendatud kontserdi.
Kontserdist võtsid osa Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisele oli kutsutud kõrged riigitegelased, Kaitseliidu vanematekogu liikmed ning kaitseväe ja Eesti Meestelaulu Seltsi juhtkond, samuti erusõjaväelasi, kultuuritegelasi ja ärimehi.
Kontserdil võttis sõna president Toomas Hendrik Ilves, esinesid Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Tallinna Ülikooli meeskoor. Kontserti juhtis Rein Oja.
Eesti Televisioon tegi tunnipikkusest kontserdist otseülekande.
1988. aastal loodud Eesti Meestelaulu Selts ühendab Eesti meeskoore, noorte meeskoore ning poistekoore. 2001. aastal allkirjastasid kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts koostöömemorandumi, mille eesmärk on edendada ajateenijate lauluoskust ja -armastust ning kaitseväelaste kaasalöömist meeskooride tegevuses.
Kaitsevägi on koostöös Eesti Meestelaulu Seltsiga Tartu rahulepingu aastapäeva kontsertaktust korraldanud alates 2001. aastast. Seda kontserti oli võimalik näha ka ETV vahendusel.
JAANIKA KRESSA