16. detsembrini tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis oma postkaardikollektsiooni näitusel “KAART&kaart”: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva vanadel postkaartidel”.
Vitriinides on välja pandud üle 100 aastatel 1950–1980 ilmunud Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva postkaardi.
Eesti Rahvusraamatukogu ja AS Regio koostöös valminud stendinäitus ja 2003. aasta kalender “KAART&kaart. Eesti linnade postkaardid ja plaanid 1840–1940” oli 26. septembrist 3. oktoobrini k. a. välja pandud Rahvusraamatukogu fuajees. Praegusel näitusel saab seda taas näha. Stendidel on esindatud valik aastatel 1840–1940 ilmunud, Rahvusraamatukogu postkaardi- ja kaardikogus olevaid Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnaplaane ning ajastu postkaarte.
Stendiväljapanekut täiendab virtuaalne postkaardiekspositsioon, ajastu meeleolu tekitavad kaartidele kirjutatud sõnumid.
Postkaardiväljapaneku koostas RRi kunstide teabekeskuse kaardikogu spetsialist Katri Kiik.
Postkaardi ajalugu Eestis algab aastast 1872. Esialgu olid lubatud vaid tavalised valged korrespondentskaardid. Kohalike linnavaadetega postkaardid tulid käibele 1894. aastal. Postkaartidel püüti esmajoones kujutada linna vaatamisväärsusi, eriti neid objekte, mis paelusid turisti pilku. Armastatud olid ka mälestusmärgid, esindushooned ja uusehitised.
Trükitud linnaplaanide ajalugu sai meil alguse 19. sajandi teisel poolel. Esimene Tallinna plaan Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus pärineb 1856. aastast. Aktiivselt koostati ja avaldati linnaplaane aastatel 1918–1944, mil üllitatud linnaplaanid on huvitavad ja väärtuslikud mitte ainult linnade ajaloo, vaid ka territooriumi, tänavanimede ja -võrgu kujunemise seisukohalt.
Eriti rohkesti ilmus plaane Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu kohta, kuid kõrvale ei jäänud ka väikelinnad. Eesti- ja ingliskeelse stendinäituse ja kalendri on koostanud kodu-uurija, sealhulgas Eesti postkaardi ajaloo uurija Valdeko Vende ning Rahvusraamatukogu kartograafiaspetsialist Margit Tohver, pilkuköitva kujunduse tegi Jaana Kool.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva vanadel postkaartidel
16. detsembrini tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis oma postkaardikollektsiooni näitusel “KAART&kaart”: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva vanadel postkaartidel”.
Vitriinides on välja pandud üle 100 aastatel 1950–1980 ilmunud Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva postkaardi.
Eesti Rahvusraamatukogu ja AS Regio koostöös valminud stendinäitus ja 2003. aasta kalender “KAART&kaart. Eesti linnade postkaardid ja plaanid 1840–1940” oli 26. septembrist 3. oktoobrini k. a. välja pandud Rahvusraamatukogu fuajees. Praegusel näitusel saab seda taas näha. Stendidel on esindatud valik aastatel 1840–1940 ilmunud, Rahvusraamatukogu postkaardi- ja kaardikogus olevaid Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva linnaplaane ning ajastu postkaarte.
Stendiväljapanekut täiendab virtuaalne postkaardiekspositsioon, ajastu meeleolu tekitavad kaartidele kirjutatud sõnumid.
Postkaardiväljapaneku koostas RRi kunstide teabekeskuse kaardikogu spetsialist Katri Kiik.
Postkaardi ajalugu Eestis algab aastast 1872. Esialgu olid lubatud vaid tavalised valged korrespondentskaardid. Kohalike linnavaadetega postkaardid tulid käibele 1894. aastal. Postkaartidel püüti esmajoones kujutada linna vaatamisväärsusi, eriti neid objekte, mis paelusid turisti pilku. Armastatud olid ka mälestusmärgid, esindushooned ja uusehitised.
Trükitud linnaplaanide ajalugu sai meil alguse 19. sajandi teisel poolel. Esimene Tallinna plaan Eesti Rahvusraamatukogu kaardikogus pärineb 1856. aastast. Aktiivselt koostati ja avaldati linnaplaane aastatel 1918–1944, mil üllitatud linnaplaanid on huvitavad ja väärtuslikud mitte ainult linnade ajaloo, vaid ka territooriumi, tänavanimede ja -võrgu kujunemise seisukohalt.
Eriti rohkesti ilmus plaane Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu kohta, kuid kõrvale ei jäänud ka väikelinnad. Eesti- ja ingliskeelse stendinäituse ja kalendri on koostanud kodu-uurija, sealhulgas Eesti postkaardi ajaloo uurija Valdeko Vende ning Rahvusraamatukogu kartograafiaspetsialist Margit Tohver, pilkuköitva kujunduse tegi Jaana Kool.