Tallinna linnavalitsus arutab homsel istungil korteriühistutele intressitoetuse jagamise tingimuste kehtestamist, sest linn soovib järgmisel aastal innustada üha suuremat arvu korterühistuid remondilaenu taotlema.
Raepress, 01.10.2002
Elamute sooduslaenuga renoveerimise korra tingimused toetuvad pilootprojekti «Tallinna korteriühistud Korda» kogemustele, mille tulemusena on tänaseks 61 Tallinna korteriühistut ja üks ühisus sõlminud pangaga intressitoetusega laenulepingu summas 38 miljonit krooni.
Tallinna linn osalemine projektis on seni võimaldanud pakkuda korterelamule remondilaenu järelmaksu intressiga alates 6,3-7,3 protsenti. Linna intressitoetus moodustab 5% laenumahust ehk seni umbes 1,9 miljonit krooni.
Abilinnapea Jaan Moksi sõnul näitab senine laenupraktika, et lõviosa ühistutest pärast laenu võtmist kommunaalmaksete arveid ei tõsta. Hansa Liisingu poolt on seni laenu väljastatud viieks kuni kümneks aastaks ning seda antakse ilma pantide, hüpoteekide ja käenduseta. Järelmaksuperiood on 10 aastat ning omafinantseering võib olla ka null protsenti.
Tallinna elamumajandusameti juhataja Jaan Kurmi sõnul soovib linn, et intressitoetusega remondilaenu jagamine korterelamutele oleks massilisem. Linn plaanib seega aasta lõpus kuulutada välja konkursi uue laenuandja leidmiseks, et järgmisest aastast jagaksid linna toel jagatavat remondilaenu kõik suuremad pangad. «Parima pakkumise teinud pank saaks suurima osa laenumahust,» täpsustas Kurm.
Seni on keskmise laenu suurus ühe ühistu kohta olnud 665.000 krooni, aasta lõpuks peaks Hansa Liising korteriühistutele väljastama umbes 60-80 miljonit krooni laenu.
Laenusumma maksimum on seni olnud 1000 krooni ruutmeetri kohta, kuigi seni on korteriühistud võtnud laenu keskmiselt 300 krooni ruutmeetri kohta.
Suurimad laenulepingud on sõlminud Paasiku 4 korteriühistu 3,8 miljonit krooni ja Sõpruse 214 ühistu-3,5 miljonit krooni.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Tallinn laiendab intressitoetusega remondilaenu taotlemise võimalust
Tallinna linnavalitsus arutab homsel istungil korteriühistutele intressitoetuse jagamise tingimuste kehtestamist, sest linn soovib järgmisel aastal innustada üha suuremat arvu korterühistuid remondilaenu taotlema.
Raepress, 01.10.2002
Elamute sooduslaenuga renoveerimise korra tingimused toetuvad pilootprojekti «Tallinna korteriühistud Korda» kogemustele, mille tulemusena on tänaseks 61 Tallinna korteriühistut ja üks ühisus sõlminud pangaga intressitoetusega laenulepingu summas 38 miljonit krooni.
Tallinna linn osalemine projektis on seni võimaldanud pakkuda korterelamule remondilaenu järelmaksu intressiga alates 6,3-7,3 protsenti. Linna intressitoetus moodustab 5% laenumahust ehk seni umbes 1,9 miljonit krooni.
Abilinnapea Jaan Moksi sõnul näitab senine laenupraktika, et lõviosa ühistutest pärast laenu võtmist kommunaalmaksete arveid ei tõsta. Hansa Liisingu poolt on seni laenu väljastatud viieks kuni kümneks aastaks ning seda antakse ilma pantide, hüpoteekide ja käenduseta. Järelmaksuperiood on 10 aastat ning omafinantseering võib olla ka null protsenti.
Tallinna elamumajandusameti juhataja Jaan Kurmi sõnul soovib linn, et intressitoetusega remondilaenu jagamine korterelamutele oleks massilisem. Linn plaanib seega aasta lõpus kuulutada välja konkursi uue laenuandja leidmiseks, et järgmisest aastast jagaksid linna toel jagatavat remondilaenu kõik suuremad pangad. «Parima pakkumise teinud pank saaks suurima osa laenumahust,» täpsustas Kurm.
Seni on keskmise laenu suurus ühe ühistu kohta olnud 665.000 krooni, aasta lõpuks peaks Hansa Liising korteriühistutele väljastama umbes 60-80 miljonit krooni laenu.
Laenusumma maksimum on seni olnud 1000 krooni ruutmeetri kohta, kuigi seni on korteriühistud võtnud laenu keskmiselt 300 krooni ruutmeetri kohta.
Suurimad laenulepingud on sõlminud Paasiku 4 korteriühistu 3,8 miljonit krooni ja Sõpruse 214 ühistu-3,5 miljonit krooni.