|
Veel kahe nimeka Tallinna linnavolikogu liikme lahkumine sel nädalal tähendab seda, et paljud tänased rahvaesindajad pole mitte niivõrd kutsutud ja seatud, vaid sageli hoopis mitmenda astme asendusliikmed. Seega on rahvas valinud ühtesid ja saanud enda esindajateks hoopis teisi.
– – – – –
Igavesti rahutu Robert Lepikson ja tööga ülekoormatud Peeter Kreitzberg pühkisid sel nädalal volikogutolmu jalgadelt ning loobusid oktoobrikuistel valimistel saadud mandaadist oma nimekirjakaaslaste kasuks. Nende kohad hõivavad asendusliikmed Rein Ratas ja Jaak Vihmand, kuid üha enam tundub, et Tallinna linnavolikogu on muutumas surrogaatorganiks.
Nende asemel, kes rahvalt sügisel heakskiidu said, istuvad seal üha suuremal määral asendusliikmed ja asendusliikmete asendajad. Algse koosseisu liikmete pidev äravool tähendab aga seda, et rahva tahet väljendab tänane Tallinna volikogu kaude ja lahjendatud kujul.
Muist asendusliikmetest istub oma kohal loomulikel põhjustel, asendades neid, kes on läinud linna täitevvõimu juhtima. Paraku on oktoobrist alates mõned fraktsioonid tundmatuseni muutunud ja lahkujad on ühel või teisel põhjusel linnavõimule kaotsi läinud. Esmalt mainitud keskerakondlasi on see häda puudutanud isegi suhteliselt vähe, sest oktoobrivalimised kulgesid neile soodsamalt kui märtsikuine mõõduvõtt. 32st volikokku pääsenud keskerakondlasest on hetkel linnavõimuga seotud 22.
Seevastu Res Publica fraktsioonist on praeguseks kaks kolmandikku asendajad. 17-liikmelise fraktsiooni algkoosseisust on säilinud ainult viis inimest. Kuna kevadised valimised sujusid respublikaanidele sügisestest paremini, siis enamik algkoosseisust on nihkunud alt linnast Toompeale. Teine põhjus on respublikaanide poliitika, et selguse mõttes ei tohi poliitik istuda korraga kahes esinduskogus. Need, kes läksid Riigikokku, pidid volikoguameti maha jätma.
Tõepoolest, selguse on respublikaanid võitnud, kuid esinduslikkuse on nad kaotanud. Tulemuseks on see, et sügisel äärmiselt prominentse mulje jätnud respublikaanide esindus koosneb praegu teise, et mitte öelda kolmanda ešeloni tegelastest. Inimesed valisid volikokku Paltsi ja Partsi, said aga hoopis Metstaki ja Budõlini.
Reformierakonna esinduse 11 algsest liikmest on linnavõimuga ühel või teisel moel seotud kuus. Reformistidele kuuluvad teistsugused asendusrekordid. Kuna valitud on üksteise järel oma kohast loobunud, siis moodustub tegeliku valitu järele pikk asendusjada. Kesklinna vanema Keit Pentuse ja abilinnapea Toivo Ninnase asemel istuvad välja võideldud toolidel samuti teise astme asendusliikmed. Pirita linnaosavanem Ülle Rajasalu asendamislugu on pikk ja keeruline nagu Rooma sõdurkeisrite ajastu. Praegu istub tema häältega lunastatud kohal koguni kolmas asendaja, võidusõitja Rain Pilve.
Võibolla tõesti ei pane valijad oma lemmikuile pahaks, et need volikogust edasi Toompeale ja ministeeriumitesse lähevad. Paraku väljendub rahva tahe tänases linnavolikogus tundmatuseni moondunud kujul.
|
Uudised
Surrogaatdemokraatia Tallinna volikogus
Surrogaatdemokraatia Tallinna volikogus
Kommentaar: Priit Simson – 23. mai, 2003 18:23
Veel kahe nimeka Tallinna linnavolikogu liikme lahkumine sel nädalal tähendab seda, et paljud tänased rahvaesindajad pole mitte niivõrd kutsutud ja seatud, vaid sageli hoopis mitmenda astme asendusliikmed. Seega on rahvas valinud ühtesid ja saanud enda esindajateks hoopis teisi.
– – – – –
Igavesti rahutu Robert Lepikson ja tööga ülekoormatud Peeter Kreitzberg pühkisid sel nädalal volikogutolmu jalgadelt ning loobusid oktoobrikuistel valimistel saadud mandaadist oma nimekirjakaaslaste kasuks. Nende kohad hõivavad asendusliikmed Rein Ratas ja Jaak Vihmand, kuid üha enam tundub, et Tallinna linnavolikogu on muutumas surrogaatorganiks.
Nende asemel, kes rahvalt sügisel heakskiidu said, istuvad seal üha suuremal määral asendusliikmed ja asendusliikmete asendajad. Algse koosseisu liikmete pidev äravool tähendab aga seda, et rahva tahet väljendab tänane Tallinna volikogu kaude ja lahjendatud kujul.
Muist asendusliikmetest istub oma kohal loomulikel põhjustel, asendades neid, kes on läinud linna täitevvõimu juhtima. Paraku on oktoobrist alates mõned fraktsioonid tundmatuseni muutunud ja lahkujad on ühel või teisel põhjusel linnavõimule kaotsi läinud. Esmalt mainitud keskerakondlasi on see häda puudutanud isegi suhteliselt vähe, sest oktoobrivalimised kulgesid neile soodsamalt kui märtsikuine mõõduvõtt. 32st volikokku pääsenud keskerakondlasest on hetkel linnavõimuga seotud 22.
Seevastu Res Publica fraktsioonist on praeguseks kaks kolmandikku asendajad. 17-liikmelise fraktsiooni algkoosseisust on säilinud ainult viis inimest. Kuna kevadised valimised sujusid respublikaanidele sügisestest paremini, siis enamik algkoosseisust on nihkunud alt linnast Toompeale. Teine põhjus on respublikaanide poliitika, et selguse mõttes ei tohi poliitik istuda korraga kahes esinduskogus. Need, kes läksid Riigikokku, pidid volikoguameti maha jätma.
Tõepoolest, selguse on respublikaanid võitnud, kuid esinduslikkuse on nad kaotanud. Tulemuseks on see, et sügisel äärmiselt prominentse mulje jätnud respublikaanide esindus koosneb praegu teise, et mitte öelda kolmanda ešeloni tegelastest. Inimesed valisid volikokku Paltsi ja Partsi, said aga hoopis Metstaki ja Budõlini.
Reformierakonna esinduse 11 algsest liikmest on linnavõimuga ühel või teisel moel seotud kuus. Reformistidele kuuluvad teistsugused asendusrekordid. Kuna valitud on üksteise järel oma kohast loobunud, siis moodustub tegeliku valitu järele pikk asendusjada. Kesklinna vanema Keit Pentuse ja abilinnapea Toivo Ninnase asemel istuvad välja võideldud toolidel samuti teise astme asendusliikmed. Pirita linnaosavanem Ülle Rajasalu asendamislugu on pikk ja keeruline nagu Rooma sõdurkeisrite ajastu. Praegu istub tema häältega lunastatud kohal koguni kolmas asendaja, võidusõitja Rain Pilve.
Võibolla tõesti ei pane valijad oma lemmikuile pahaks, et need volikogust edasi Toompeale ja ministeeriumitesse lähevad. Paraku väljendub rahva tahe tänases linnavolikogus tundmatuseni moondunud kujul.