Riigikohus kuulutas valeks valimisliitude keelamise (VT)
Riigikohus menetles asja kiiresti ja nüüd on vajalik selgus majas. Sellega on õiguskantsler Allar Jõks kohalike omavalitsuste valimise seaduse sätteid vaidlustades oma töö teinud. Foto: Toomas Huik/Postimees |
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kuulutas eile põhiseaduse vastaseks kohaliku omavalitsuse valimise seaduse selle sätte, mis keelustas valimisliidud kohalike omavalitsuste valimistel.
Riigikohtu otsust ei saa edasi kaevata ja seepärast peab Riigikogu muutma kohalike omavalitsuste valimise seadust nii, et see võimaldaks erakondade nimekirjade kõrval kandideerida ka erinevatel valimisliitudel.
Rakvere volikogulased rõõmustavad
Andres Jaadla valimisliidust Kodulinn Rakvere rõõmustas: “Õiglus võitis. Igati tervitatav otsus. Vastab meie valimisliidu ootustele.”
Üllar Vaserik samast valimisliidust kinnitas: “Samm demokraatia poole jälle tagasi.” Vaseriku kinnitusel käisid peaaegu kõik erakonnad nende valimisliidul “kosjas”, aga kellelegi lubadusi ei antnud. “Mõned liikmed ainult õnnestus ära noppida,” täpsustas ta. “Valimistele läheme ikka Kodulinnaga.”
Oleg Gross valimisliidust Wesenberg leidis, et Riigikohus tegi igati hea otsuse. “Tundus natuke vägistamisena selline kiirustamine valimisliitude keelustamisel,” kommenteeris Gross.
“Mina pole hirmust laevast maha jääda kellelegi midagi lubanud,” lisas Gross. “Seda parem on mul sirgelt otse edasi vaadata. Need, kes on lubadusi andnud, on kindlasti piinlikus olukorras. Valimistel osalen üksikkandidaadina või valimisliidus.”
Jüri Peinar Wesenbergist arvas, et kui keegi tahab asutada valimisliidu ja sellega osaleda kohalikel valimistel, siis palun väga. “Mind ennast on kutsutud keskerakonna nimekirja ja seal ma osalen tingimusel, et ma ei pea erakonda astuma,” lisas ta.
Niina Mihhejeva avaldas arvamust, et kohalikud inimesed ajavad asju rahulikumalt, kui nad ei ole seotud mõne erakonnaga, kelle ladvik on ikkagi põhiliselt Tallinnas ja kelle näpunäiteid peab järgima. “Mina olen rahvaliidus,” rääkis Mihhejeva. “Meil on aga Rakveres keeruline suuremat nimekirja välja panna. Tuleb otsustada, kas valimistele minna erakonna enda nimekirjaga või valimisliidus.”
Linnapea ja vastse reformierakondlase Matti Jõe sõnul kandideerib ta erakonna nimekirjas. “Leian, et Rakvere suuruses linnas on ikkagi erakondade nimekiri õige,” kommenteeris Jõe. “Erakondades vastutatakse ka oma lubaduste eest.”
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami arvas, et nüüd hakkavad inimesed kaaluma, milline variant on kasulikum – kas kandideerida erakonna nimekirjas või valimisliidu nimekirjas.
“Loodetakse ju ikkagi valituks saaada,” selgitas Juhkami. “Arvan, et pärast Riigikohtu otsust valimisliitude poolt hääletajate arv kasvab. Inimestele ju meeldib protest. Usun, et väga paljud inimesed Eestis on sellega rahul, et valimisliidud jälle lubatakse. Võimuparteil pole mõistlik praegu otsida kõrvalteid, et ikkagi mitte võimaldada valimisliitudel osaleda valimistel.”
Valimisliite ei pruugita taastada
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe keskerakondlase Indrek Meelaku hinnangul jättis Riigikohus õiguskantsler Allar Jõksi taotluse sisuliselt rahuldamata.
“Selle otsusega riigikohus valimisliite ei taastanud ja ei teinud ka riigikogule ülesandeks neid taastada,” ütles Meelak BNS-ile.
Meelak viitas, et kuigi Riigikohus tunnistas valimisliitude keelustamise põhiseadusevastaseks, jättis ta Riigikogule vabaduse edasiste sammude üle otsustada.
Indrek Meelak lisas, et kuigi Riigikohtu otsus nõuab kohalike volikogude seaduse muutmist, jätab ta seadusandjale vabaduse kaaluda erinevaid lahendusvariante, sest valimisliitude taaslubamine pole praeguse regulatsiooni puuduste ületamise ainuvõimalik vahend.
Riigikohus loodab valimisliitude taaslubamist
“Riigikohus ei pidanud demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi. Valimisseadus peab tagama demokraatia ja teenima sel viisil üldist hüvangut,” põhjendas Riigikohus oma otsust.
Riigikohtu arvates oli parlamendi seatud eesmärk saavutada kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud isikute suurem poliitiline vastutus ja ka otsus loobuda kodanike valimisliitudest seaduslikud.
Kohus pidas aga põhiseadusvastaseks kodanike valimisliitude mittelubamist praeguses õiguslikus ja sotsiaalses olustikus.
Riigikohus märkis, et tõenäoliselt on valimisliitude taaslubamine ainus vahend, mis suudab tagada kohalike valimiste tähtaegse korraldamise selle aasta oktoobris.
–>Andres Porila
andres@virumaateataja.ee
Uudised
Sundparteistumine lükkub edasi
Riigikohus kuulutas valeks valimisliitude keelamise (VT)
Riigikohus menetles asja kiiresti ja nüüd on vajalik selgus majas. Sellega on õiguskantsler Allar Jõks kohalike omavalitsuste valimise seaduse sätteid vaidlustades oma töö teinud. Foto: Toomas Huik/Postimees
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kuulutas eile põhiseaduse vastaseks kohaliku omavalitsuse valimise seaduse selle sätte, mis keelustas valimisliidud kohalike omavalitsuste valimistel.
Riigikohtu otsust ei saa edasi kaevata ja seepärast peab Riigikogu muutma kohalike omavalitsuste valimise seadust nii, et see võimaldaks erakondade nimekirjade kõrval kandideerida ka erinevatel valimisliitudel.
Rakvere volikogulased rõõmustavad
Andres Jaadla valimisliidust Kodulinn Rakvere rõõmustas: “Õiglus võitis. Igati tervitatav otsus. Vastab meie valimisliidu ootustele.”
Üllar Vaserik samast valimisliidust kinnitas: “Samm demokraatia poole jälle tagasi.” Vaseriku kinnitusel käisid peaaegu kõik erakonnad nende valimisliidul “kosjas”, aga kellelegi lubadusi ei antnud. “Mõned liikmed ainult õnnestus ära noppida,” täpsustas ta. “Valimistele läheme ikka Kodulinnaga.”
Oleg Gross valimisliidust Wesenberg leidis, et Riigikohus tegi igati hea otsuse. “Tundus natuke vägistamisena selline kiirustamine valimisliitude keelustamisel,” kommenteeris Gross.
“Mina pole hirmust laevast maha jääda kellelegi midagi lubanud,” lisas Gross. “Seda parem on mul sirgelt otse edasi vaadata. Need, kes on lubadusi andnud, on kindlasti piinlikus olukorras. Valimistel osalen üksikkandidaadina või valimisliidus.”
Jüri Peinar Wesenbergist arvas, et kui keegi tahab asutada valimisliidu ja sellega osaleda kohalikel valimistel, siis palun väga. “Mind ennast on kutsutud keskerakonna nimekirja ja seal ma osalen tingimusel, et ma ei pea erakonda astuma,” lisas ta.
Niina Mihhejeva avaldas arvamust, et kohalikud inimesed ajavad asju rahulikumalt, kui nad ei ole seotud mõne erakonnaga, kelle ladvik on ikkagi põhiliselt Tallinnas ja kelle näpunäiteid peab järgima. “Mina olen rahvaliidus,” rääkis Mihhejeva. “Meil on aga Rakveres keeruline suuremat nimekirja välja panna. Tuleb otsustada, kas valimistele minna erakonna enda nimekirjaga või valimisliidus.”
Linnapea ja vastse reformierakondlase Matti Jõe sõnul kandideerib ta erakonna nimekirjas. “Leian, et Rakvere suuruses linnas on ikkagi erakondade nimekiri õige,” kommenteeris Jõe. “Erakondades vastutatakse ka oma lubaduste eest.”
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami arvas, et nüüd hakkavad inimesed kaaluma, milline variant on kasulikum – kas kandideerida erakonna nimekirjas või valimisliidu nimekirjas.
“Loodetakse ju ikkagi valituks saaada,” selgitas Juhkami. “Arvan, et pärast Riigikohtu otsust valimisliitude poolt hääletajate arv kasvab. Inimestele ju meeldib protest. Usun, et väga paljud inimesed Eestis on sellega rahul, et valimisliidud jälle lubatakse. Võimuparteil pole mõistlik praegu otsida kõrvalteid, et ikkagi mitte võimaldada valimisliitudel osaleda valimistel.”
Valimisliite ei pruugita taastada
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe keskerakondlase Indrek Meelaku hinnangul jättis Riigikohus õiguskantsler Allar Jõksi taotluse sisuliselt rahuldamata.
“Selle otsusega riigikohus valimisliite ei taastanud ja ei teinud ka riigikogule ülesandeks neid taastada,” ütles Meelak BNS-ile.
Meelak viitas, et kuigi Riigikohus tunnistas valimisliitude keelustamise põhiseadusevastaseks, jättis ta Riigikogule vabaduse edasiste sammude üle otsustada.
Indrek Meelak lisas, et kuigi Riigikohtu otsus nõuab kohalike volikogude seaduse muutmist, jätab ta seadusandjale vabaduse kaaluda erinevaid lahendusvariante, sest valimisliitude taaslubamine pole praeguse regulatsiooni puuduste ületamise ainuvõimalik vahend.
Riigikohus loodab valimisliitude taaslubamist
“Riigikohus ei pidanud demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi. Valimisseadus peab tagama demokraatia ja teenima sel viisil üldist hüvangut,” põhjendas Riigikohus oma otsust.
Riigikohtu arvates oli parlamendi seatud eesmärk saavutada kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud isikute suurem poliitiline vastutus ja ka otsus loobuda kodanike valimisliitudest seaduslikud.
Kohus pidas aga põhiseadusvastaseks kodanike valimisliitude mittelubamist praeguses õiguslikus ja sotsiaalses olustikus.
Riigikohus märkis, et tõenäoliselt on valimisliitude taaslubamine ainus vahend, mis suudab tagada kohalike valimiste tähtaegse korraldamise selle aasta oktoobris.
–>Andres Porila
andres@virumaateataja.ee